Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Võrreldes Chopini ja Liszti etüüde, paistab silma oluline erinevus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. Ka Liszt taotleb tehnilist meisterlikkust. Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurilise vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab sellele teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada, Chopini puhul paistab etüüdilikkus aga kohe silma. Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut.
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5
tunneteväljendus. kõige suurem laulude looja. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated -justkui iseseisvad teosed. ,,Metshaldjas" ,,Ave Maria", ja muusika väljendab selles osalevate inimeste tundeid. Schuberti üheksast sümfooniast jäid kolm lõpetamata. Parim teos- Sümfoonia nr 8, h-moll. 6.Ferenc Liszt- (1811-1886) Sündis Ungaris, ta oli 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Liszt püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu sest ta oli välismaalane. Alustas koostööd ühe klavereid tootva firmaga. Üheks otsustavamaks asjaks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine Paganiniga, kes sütitas helisloojas soovi saavutada klaveril sama mis Paganini viiulil. Pooldas prog muusikat. Ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, s.t. kõik temad lähtuvad ühest peateemast
aastal lahkus schubert koorikoolist häälemurde tõttu. Looming : Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Kuulsaim sümfoonia on 1822. A loodud ,,Lõpetamata sümfoonia" h-moll, mille partituur leiti alles 37 aastat pärast helilooja surma. Teos, mida on nimetatud ka esimeseks romantiiliseks sümfooniaks, koosneb kahest osast, mõlemad on suhteliselt vaba käsitlusega sonaadivormis. Hästi on tuntud ka Schuberti laulutsüklid ,,Ilus möldrineiu" ,,Talvine teekond" ja ,,Luigelaul" Ferenc Liszt : (1811-1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil
Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt. Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa. 1808-13 elas Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis) ja laulis õuekapellis. Teda õpetasid õueorganist Ruzicka (orel, klaver) ja õuekapellmeister Salieri (generaalbass ja kontrapunkt). Isa nõudmisel töötas Schubert 3 aastat Liechtenthali koolis abiõpetajana, siis sai
instrumentaalmuusikas.) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on
on peidetud lilledesse." Chopini masurka D-duur Chopini klaveriloomingusse kuulub: · Revolutsiooniline etüüd (kokku 27 klaverietüüdi) · 58 masurkat · 16 poloneesi · 17 valssi · 3 klaverisonaati · 2 klaverikontserti · 21 nokturni · Ballaadid · Skertsod · Klaveriprelüüd (26, tuntuim ,,Vihmapiiskade prelüüd") · 17 laulu, eriti tuntud on 1 neist: ,,Soov" Terenc Liszt (1811-1886) Pianist, dirigent, muusikakirjanik. Ungarist pärit. Euroopa üks haritumaid inimesi ja suurimaid muusikuid, aga tegelikult polnud tal kooliharidust. Tema esimeseks õpetajaks tema isa, kes mängis tsellot. 8-aastasena viis isa ta Viini helilooja ja pedagoogi Karl Czerny juurde. Hakkas teda õpetama, tasuta. Õppis ka Antonio Salieri juures. 1822 toimus Liszti esimene avalik kontsert, esines pianistina, publik sattus suurde
teostamatuse järele. Struktuurid suurenesid: pikenes meloodia, esiplaanile tõusis maalilisus oma sujuvate värviüleminekutega. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia
Kõik kommentaarid