50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sturm123
Õppematerjali autor
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus seda normaalses keelelises
........................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad......................................................................................10 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses
objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Filosoofilised probleemid põhinevad meie keele loogika valesti mõistmisel, s.t. et kui me suudame mõista keele loogikat õigesti, siis filosoofilised probleemid kaovad. Filosoofia laused ei ole väärad, vaid tähendusetud. Kuulus seitsmes lõpulause: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Filosoofia on läbi aja rääkinud asjast, millest mõttekalt rääkida ei saa, seetõttu peab filosoofia vaikima. 3.Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused": Varast Wittgensteini huvitas see, kuidas keel ja maailm on vahekorras, hilisemat aga kuidas me inimesed üksteisest aru saame, kuidas keele abil teineteist mõjutame, suhtleme. "Filosoofilised uurimused" koosneb kahest osast 1. osa oli valmis juba mitu aastat, kuid W. hoidis selle endale. 2. osa on lisatud W. pärandi hooldajate poolt. Teoses analüüsib W., kuidas keelt kasutatakse. 4."Keelemäng":
Kuna filosoofia viimases tähenduses on teadus kogu tunnetuse ja mõistusekasutuse suhestatusest inimmõistuse lõppeesmärgiga, millele kui kõige kõrgemale on allutatud kõik teised eesmärgid ning peavad selles ühinema ühtsuseks. Filosoofia ala on selles maailmakodaniku tähenduses kokku võetav neljaks küsimuseks: 1. Mida saan ma teada? (vastab metafüüsika) 2. Mida pean ma tegema? (moraal) 3. Millele võin ma loota? (religioon) 4. Mis on inimene? Antropoloogia) LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine. Filosoofia pole mingi õpetus, vaid teatud tegevus. Filosoofiline teos koosneb olulisel määral seletustest. Filosoofia resultaadiks pole mitte "filosoofilised laused", vaid lausete klaarumine. Filosoofia peab mõtted, mis muidu on hämarad ja hägusad, tegema klaariks ja piiritlema teravalt. 2) Ontoloogiline küsimuseasetus eelsokraatilises filosoofias (loeng; Salumaa) ONTOLOOGIA olemiseõpetus küsib oleva kui oleva järele e
Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika.
■ öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene ■ maailmal ja keelel on üks ja sama loogiline struktuur, kuid me saame tunnetada maailma ainult sinnani kuhu loogika lubab, see mis jääb väljaspoole on müstiline ja mõistetamatu ■ jagab Russelli arvamust: loogikaseadused kehtivad sõltumata teadvusest ja et reaalsel maailmal on loogiline vorm ■ Wittgenstein väidab: on olemas midagi muud peale loogika maailma, midagi mis asetseb teislpool loogika piiri ■ sõnad mida me kasutame ei seostu sellega mis on nende “mõte” ja “tähendus” vaid seostega mida me neile anname (nt mäng) - võimatu on kõik erinevad tähendused üheks definitsiooniks kokku võtta, ■ keelemängud-kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse
neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole. Klassikuteks ja alusepanijateks (kõik 19.saj lõpu-20.saj mehed) on Moore (tegeles mõistete uurimisega), Russell (pööras tähelepanu sellele, KUIDAS me väljendume, mitte MIDA väljendame), Wittgenstein (Tractatus logico-philosophicus, „keeleline pööre“ – püüdis luua ideaalkeelt, mis kirjeldab maailma fakte eriti täpselt ja väldib ebatäpsusi). Tähtsaks muutub selgesti väljendada selgeid asju, keel ise muutub F uurimise objektiks. Keele abil püütakse lahendada või kaotada F probleeme. Analüütilise filosoofia 2 suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, Russell, Carnap) – võimalikult täpne väljendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid