Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu Eesti 100 aasta pärast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lugu  tulevikust  
 
21.07.2118 
 
 
​Tere, kallis päevik! 
Oeh,  see  kõlas,  nagu  oleksin  15-aastane  plikatirts,  kes  hakkab  enda   armuvalu   kurtma. 
Proovime uuesti. 
 
Tere!  Teil  pole vaja teada, kes olen mina, kuid otsustasin teile rääkida, milline on elu aastal 
2118.  Ilmselt  arvasite,  et   praeguseks   on  leiutatud  hõljukautod, et inimestel on ajude asemel 
mälupulgad, kuid see pole nii ja läbi selle päeviku jutustan teile, mis praegusel ajal toimub. 
 
 
23.07.2118 
 
​Tere jälle! Mulle meeldib Wittgensteini tsitaat “Mõeldes maailma tulevikust kujutleme alati 
eesmärke,  kuhu  areng  peaks jõudma kursil, millel oleme näinud teda  senini   liikumas . Me ei 
taju  aga,  et  see  rada  ei  ole  püsiv  sirge,  vaid  pidevalt  muutuv   kurv .”  Maailm  arenes  üsna 
lähedale sellele, mis arvati, kuid vahel tuli palju kurve ning mõned ootamatumad
 
​, ​kui teised.
 
 
Täna  ajaloo  tunnis  rääkisime  kolmandast  maailmasõjast.  Muuseas,  õppimine  toimub  meil 
kodus,  läbi  arvutite,  kuid  tundub  üsnagi​,  nagu  oleksime   klassiruumis   ja meil on võimalik 
tunnetada  ka  lõhnu  ja  maitseid,  mis  valdasid  mineviku  hetkedel.  Aga  jah,  kolmas 
maailmasõda  siiski  toimus. Selle tõttu pole ka meie tehnolooga nii kaugele jõudnud. Praegu 
on  küll  robotid  paljusid  töid  tegemas  ja   kodud   koristavad ennast ise ja on väga luksuslikud 
enamasti,  kuid  sõda  mõjus  siiski  laastavalt  ja  kuna  oleme  ja  olime   tehnoloogia   ajastul​, siis 
sõda  ei  olnud  ainult  surm  ja   veri ​, vaid palju sellest toimus ka  netis . Kuigi tehnoloogia on 
arenenud, on Eestis säilinud veel meie puhas loodus ja ilusad metsad
 
 
31.07.2118 
 
​On juulikuu lõpp ja ilm on kohutavalt soe, mitte Eesti suve moodi soe, mitte Florida suve 
moodi  soe,  veelgi  soojem,  kuid  mitte  nagu  kõrb.  Oleme  kaotanud  ka  veidi  maapinda,  sest 
veetase  on  tõusnud.  Jätkates  kolmanda  maailmasõja  teemal  arvan  ma,  et  see  oli  üsnagi 
kasulik,  sest  inimesi oli liiga palju ja oleksid tekkinud veepuudused ja näljahädad. Eesti riik 
jäi alles, aga eesti keel on nagu seto murre, mis kuskil kauges külas eksisteerib
 
ja
  kuigi
 
eesti
 
 
keelt  üritatakse  arendada,  siis  see  ei  õnnestu.  Eestis  räägitakse  inglise  keelt. Alles on üldse 
jäänud ainult olulisemad keeled, nagu inglise ja hiina keel. 
 
 
 
 
12.08.2118 
  Mul on olnud väga kiired ajad ja pole olnud aega kirjutada. Tahan teile inimestest rääkida. 
Lahtiste  piiride  tõttu  jõudsid  siia  väga  paljud  tumeda nahaga inimesed. Keegi ei ole ilmselt 
selle   kuulmisest   just  väga  õnnelik  ja  mõnede  jaoks  on see uudis lausa laastav, aga Eesti on 
nagu  kirju  koer.  Suures  pruunis massis on väikesed valged laigud. Üsna kurb isegi, mitte et 
ma  rassist  oleksin,  kuid  siiski  oleks  tahtnud valgemat Eestit. Puhast  aaria  rassi siin enam ei 
leidu  ja  Eestist  on  saanud  integreerunud  riik.  Inimeste  keskmine  eluiga  on  ka kõrgem, sest 
jälgitakse  rohkem  tervist  ja  on  leitud  ravimeid  haigustele,  mida  varem  ei  olnud  võimalik 
ravida. Kasutatakse palju keemiat, aga olulised on ka ravimtaimed .  
Olen  teile olulisema ära rääkinud ja tegelikult, miks üldse mõistatada, mis 50, 100 või 1000 
aasta  pärast  toimub.  Mõelge  sellele,  kes  olete  praegu,  mida  te  teete  praegu  ja  miks te seda 
teete. Nendel kaugetel aastatel teid ei eksisteeri. Elage hetkes
 
 
Huvitav lähenemine, tõsised probleemid, ilmekas sõnavara. 
Hinne 5. 
 
 
 
Minu Eesti 100 aasta pärast #1 Minu Eesti 100 aasta pärast #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Nägemus eestist 100 aasta pärast

Sarnased õppematerjalid

Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand

Teater
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi.

Kirjandus
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1

Kirjandus
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna

Kultuur
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud

Eesti keel
tom
98
rtf

tom

It dropping like the gentle dew from heaven!" 1 (Tatjana istub. Aleksander jätkab rahulikult.) ALEKSANDER: Mina ise õppisin Itaalias. Ma sain oma filosoofiadoktorikraadi Padua ülikoolis. MISS C: Jolly good effort, Tatjana. RENNE: Kas tõesti? Filosoofia? VARVARA: Mida ta ütles? ALEKSANDER: Minu dissertatsiooni teema oli ussid. TATJANA: See on Shakespeare, ema. RENNE: Filosoof nimega Ussid? ALEKSANDER: Ei, lihtsalt ussid. VARVARA: Ei, ma mõtlesin miss Chamberlaini. Qu'est-ce qu'elle a dit? (Mida ta ütles?) RENNE: Aa, ussikeste filosoofia. VARENKA: Elle l'a felicitée, Maman, c'est tout. (Ütles talle,

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Inuaki – reptiil minu sees
64
pdf

Inuaki – reptiil minu sees

Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised silmad, käharad pruunid juuksed, jalas kulunud teksad ja seljas sinine särk kirjaga "Love me". Ma arvan, et oleks lahe, kui me paneksime kõik lapsed riidesse nii, mis ütleb "armastage mind." Nii me ei unustaks kunagi midagi. Ta vaatas mind pika pilguga ja istus seejärel otsustavalt. Teadsin muuseas kaardilt, et tema nimi on David (mitte tema tegelik nimi) ja ta on seitsme aastane. Tavaliselt, mõne aja pärast, kui ma tunnen, et võin lapsega vabalt suhelda, palun ma vanematel fuajees oodata. Minu üllatuseks palus David ise oma emal lahkuda. Paelutud tema reaktsioonist, eriti kuna midagi sellist mulle mu töös ei meenunud, püüdsin leida seletust. Selgus, et ema tõi ta siia, kuna ta "kuuleb häält oma peas sarnaselt telefonile", millega ta rääkis ja küsis kõike, mis ette tuli, sealhulgas näiteks, kuidas läbida teatud taseme arvutimänge. Vastused, mis poiss sai, olid alati õiged.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun