Nõustamise põhialused (0)

Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus
KOOL-
KOND
TEOORIA
NÕUSTAMIS-
SUHE
NÕUSTAMISVÕTTED
TUGEVUSED
NÕRKUSED
PSÜHHO-DÜNAAMILINE
Põhineb lapsepõlvest pärit alateadlikel vaimsetel kujutlustel. Need kujutlused iseendast ja teistest hõlmavad tugevaid, konfliktseid emotsioone, soove, hirme jne. Selleks, et ennast nende konfliktsete emotsioonide mõju eest kaitsta, teeme alateadlikul tasandil kompromisse.
Väga tugevalt kliendi ja terapeudi keskne . Kliendi ja terapeudi omavaheline nõustamissuhe on eeskujuks, mille järgi klient oma muud suhted saab üles ehitada.
Põhineb vabadel assotsiatsioonidel, mis aitavad kliendi sisekonflikte mõista. Kesksel kohal on sümptomite ja isiksuse kaitsemehhanismide analüüsimine, selleks saavutatakse nende läbipaistvus ning tõlgendamine.
Terapeut ja klient kohtuvad neli-viis korda nädalas. Ravi võib võtta aega mitmeid aastaid.
Sobib kõige paremini isikusehäirega ja neurootiliste sümptomitega inimestele, kes teraapia tulemusena on võimelised oma kaitsemehhanisme ja sümptomeid tõlgendama ning uusi, toimivaid kompromisse leidma.
Ei sobi klientidele, kelle reaalsustaju on nõrk ja klientidele kel on äärmiselt tugev emotsionaalse kontrolli häire, kuna nad ei ole võimelised toime tulema teraapia käigus esile tulevate tunnetega. Samuti ei sobi inimestele, kes ei suuda mõista ja kasutada metafoore ning üldistatud tähendusi.
KOGNITIIV-KÄITUMIS-TERAAPIA
Aluseks on A. Becki depressiooni kognitiivne mudel, mida saab laiendada ka teistele vaimsetele häiretele ja mis koosneb kolmest osast. Selle mudeli üheks osaks on kognitiivne triaad : inimeste negatiivne nägemus iseendast, oma kogemustest ja oma tulevikust . Teiseks osaks on skeem: iga inimene tõlgendab väliskeskkonna mõjutusi erinevalt ja ehitab neist üles oma „skeemi“, mille mõju on stiimuli otsesest mõjust palju laiem. Kolmandaks osaks on informatsiooni vigane töötlemine: depressiivsed inimesed kipuvad maailma nägema vaid must-valgelt, väga negatiivselt ja äärmuslikult.
Terapeut ja klient omavad mõlemad aktiivset rolli. Klient on oma kogemuste ekspert ja nendele kogemustele põhinedes annab terapeut talle uusi käitumisjuhiseid ning õpetab klienti ise märkama oma probleemide taga peituvaid käitumismudeleid ning neid korrigeerima.
Põhieesmärk on mõtlemisvigade parandamine. Klienti õpetatakse oma negatiivetest automaatmõtetest teadlikuks saama,eeskätt läbi enesejälgimisülesannete. Samuti õpetatakse klienti oma mõtteid hindama ja ümber struktureerima, samal ajal jälgides, kuidas mõttemustrite muutmine mõjutab tundeid ja käitumist. Alguses nõuab see terapeudi tuge, kuid tasapisi peaks klient õppima ise oma uut maailmavaadet enda sisemaailma integreerima.
Saab kasutada nii grupi kui ka individuaalteraapias. On kasutatav igaühe aitamiseks,olenemata soost, east , kultuurilisest ja sotsioökonoomisesest taustast .Väga ajasäästlik, enamikke depressiooni ja ärevuse juhtumeid saab lahendada 4-14 seansiga. Sobib eriti hästi erinevate foobiate, buliimia ja paanikahäirete raviks.
Klient peab hästi mõistma keelt, milles teraapia läbi viiakse,s.t. ei sobi halva keeleoskusega välismaalasele. Samuti ei soovitata orgaanilise ajukahjustusega klientidele.
HUMANISTLIK
Humanistliku teraapia ideed tulenevad paljuski vana-Kreeka, renessanssi ja Aasia päritolu filosoofiatest, mille põhisõnum on „tunne iseennast“. Koosneb kolmest põhiideest: eksistentsiaalne , konstruktivistlik ja interpersonaalne teraapia.
Terapeudil on väga oluline roll. Terapeut peab olema empaatiline, soe ja siiras. Terapeudi roll on aidata kliendil saavutada vabadus ja vastutus oma elu eest. Terapeudi ja kliendi vahel peab olema vaimne side.
Selleks,et klient saavutaks vabaduse ja sellega kaasaskäiva vastutuse tuleb pidevalt vastu võtta terapeudi poolt esitatavaid väljakutseid. Kasutatakse rolliteraapiat, mille käigus klient mõtleb välja teatud tegelase, terapeudi abiga pannakse roll täpsemalt paika ja klient peab seda rolli tavaliselt kaks nädalat mängima. Eesmärgiks on anda kliendile sel moel teisi reaalsusi, mida elus kasutada.
Eesmärgiks on muuta inimese väärtushinnan-
guid, suhtumist ja elukäsitlust niivõrd, et tulemuseks oleks kvalitatiivselt uus inimene.
Ei sobi konservatiivsele ja klassikalisi nõustamisvõtteid eelistavale kliendile.
LAHENDUSKESKNE
LÜHI-
TERAAPIA
Põhineb sotsiaalsel konstruktivismil, Wittgensteini keelefilosoofial ja Milton Ericksoni ideedel teraapiast. Tuuakse esile, et probleemid johtuvad indiviidide omavahelisest suhtlemisest, mitte ei ole ühest indiviidist lähtuvad. Inimesed defineerivad ja loovad oma reaalsustaju teistega suhtlemise teel. Kuna sõnade tähendustel, mida inimesed kasutavad, on oluline tähtsus, kuidas nad oma elu näevad, püüab lahenduskeskne teraapia inimeste probleemidele keskendunud sõnavara muuta lahendustele orienteeritud sõnavaraks.
Kolme tüüpi kliendi-terapeudi suhet: külastaja, kaebleja, kunde .
Väga oluline on terapeudi suhtumisel, see määrab, milliseid küsimusi ta esitab, millele pöörab rohkem tähelepanu. Samuti peab terapeut ära õppima kliendi keele: mida ta täpselt silmas peab ja millised on tema personaalsed tähendused.
Eesmärgiks on leida lahendusi, mitte keskenduda probleemile.
Nõustamisseanssi koostisosad on: terapeudi seisukohavõtt, sotsialiseerimine , imeküsimused, erandiküsimused, skaalaküsimused, enesetoetuse küsimused. Seanss lõpeb kokkuvõtva tagasisidega ja komplimentidega.
Kliendid, selle asemel et keskenduda oma minevikule, saavad uue vaatenurga olevikule ja tulevikule. Klient õpib tähelepanu pöörama pigem oma tugevustele ja oskustele kui nõrkustele ja puudustele.
Kuna terapeudi oma suhtumine, väärtused ja filosoofia ning kliendi keele tähenduste mõistmine mõjutavad oluliselt, millele ta kliendi juures tähelepanu pöörab, siis võib juhtuda, et klient ja terapeut räägivad üksteisest mööda.
REAALSUS -TERAAPIA
Põhineb Alfred Adleri põhimõtetel, et inimene on sotsiaalne olend ja tema käitumine eesmärgikeskne. William Glasser laiendas tema ideid, väites et inimkäitumise allikateks on inimlikud vajadused ja geneetilised instruktsioonid. Inimesed valivad oma käitumise ise. Hiljem on reaalsusteraapiat edasi arendanud Robert E. Wubbolding.
Terapeudi roll on aktiivne, kuid mitteautoritatiivne. Pigem on ta kui partner muutuste-
protsessis. Terapeut peab looma kliendile turvalise ja motiveeriva atmosfääri. Terapeut aitab kliendil oma seniseid valikuid hinnata ning paika panna muutustele viivat plaani.
Kõigepealt on oluline luua vajalik keskkond, mis toetab protseduure. Protseduurid hõlmavad vajaduste, soovide ja ettekujutuste kirjeldamist; käitumise kirjeldamist; enese hindamist ja planeerimist. Plaan peab olema lihtne, mõõdetav, koheselt elluviidav, kontrollitav, plaani tegija peab sellele pühenduma ja plaan peab olema vajadusel korratav. Plaani osad mõjutavad üksteist, kuid neid ei pea ellu viima mingis kindlas järjekorras,vaid vastavalt vajadusele.
Saab kasutada koolides, töökohtadel,vang-
lates inimestevaheliste suhete ja keskkonna parandamiseks. Reaalsuteraapia tõstab inimeste eneseusku, paneb neid vastutama oma tegude ja käitumise eest, õpetab enese käitumist hindama ja planeerima.
Keskendub ainult olevikus olevatele probleemidele. Sügavamate psühholoogiliste probleemidega kliendid vajaksid teistsugust lähenemist. Reaalsusteraapia läbiviijad( näiteks õpetajad) vajavad supervisiooni.
INTER -
PERSONAALNE
PSÜHHO-
TERAAPIA
Põhineb Bowlby kiindumusteoorial, mis väidab,et inimestel on instinktiivne ja bioloogiline vajadus üksteisesse kiinduda. Kriisiolukordades otsivad inimesed tuge ja toetust teiste inimeste lähedusest, kuid kui nad ei oska küsida abi ja toetust, siis pidevas kriisisituatsioonis on neil suurem risk psühhiaatriliste sümptomite väljakujunemiseks. Bowlby kirjeldab kolme tüüpi kiindumussuhet: turvaline kiindumus ; rahutu ambivalentne kiindumus ja rahutu vältiv kiindumus. Usk, et hoolitsust tuleb pidevalt teiste käest nõuda, või et hoolitsust teiste käest niikuinii ei saa, viib suurema riskini probleemide väljakujunemisel.
Biopsühhosotsiaalne mudel väidab, et kombinatsioon interpersonaalsetest ja bioloogilistest faktoritest on psühholoogiliste ja interperosnaalsete probleemide põhjuseks. Geneetilise eelsoodumusega inimesed võivad keeruliste inimsuhete korral ka kergemini puntrasse sattuda.
Terapeut ja klient sõlmivad omavahel lepingu, milles pannakse paika sessioonide arv, tihedus ja kestus; põhiprobleem, millele teraapia keskendub; kliendi ja terapeudi rollid, samuti kliendi kodused ülesanded; käitumine ettearvamatute asjaolude ilmnemisel (haigus, hilinemine jne.) ning käitumisreeglid. Terapeut ja klient on mõlemad teraapia aktiivsed osalised, koos arutatakse läbi probleemid ja võimalikud lahendused.
Eesmärgiks on parandada kliendi suhteid teiste inimestega, eriti tema tugivõrgustikku kuuluvatega, samuti vajadusel muuta kliendi ootusi, mis tal teiste suhtes on. Tähelepanu pööratakse just olevikule, minevik ei ole oluline. Oluline on siin-ja-praegu olukorra parandamine.
Teraapia kestus on tavaliselt 12-20 seanssi, alguses iganädalaselt, hiljem üle kahe nädala ja suuremate vahedega. Aeg on lepinguga paika pandud ja ajalimiidil on oluline tähtsus, kuna see ergutab klienti endaga rohkem tööd tegema.
Teraapia ehitatakse üles arvestades iga kliendi individuaalseid eripärasid, tugevusi ja nõrkusi.
Terapeut teeb enne teraapiaseansside algust eelnevad hindamisseansid, mille käigus saab selgeks, kas interpersonaalne teraapia ikka on sobivaim teraapiavorm.
See teraapiavorm sobib väga hästi ka töökonfliktide ja abieluprob-
leemide lahendamiseks.
Ei sobi paranoiliste, skisoidsete patsientide raviks, kuna teraapia kestab liiga lühikest aega, et terapeudiga vajalikku suhet luua saaks. Ei sobi nartsistlikke, histriooniliste ja antisotsiaalse isiksusehäirega inimeste raviks, kuna vajavad intensiivsemat ravi.
GEŠTALT-
TERAAPIA
Loodi 1940-ndatel peamiselt Frederick Perlsi, Laura Perlsi ja Paul Goodmani poolt. Põhineb kolmel filosoofilisel alusel. Esimene neist on väljateooria. Väli on dünaamiline, omavahel seotud süsteem, kus üks osa mõjutab teist. Teiseks filosoofiliseks aluspõhjaks on fenomenoloogia. Kolmandaks filosoofiliseks põhjaks on dialoog .
Geštaltteraapia aluseks olevad filosoofiad loovad terapeutilise suhte, mis iseenesest on juba kliendile raviva mõjuga. Geštaltterapeut pöörab tähelepanu tervele väljale, nii sisule kui subjektile ja siin-ja-praegu protsessile, mis hetkel aset leiab. Oluline on see, mida terapeut just sel hetkel vaatleb, mitte kirjeldada või selgitada midagi üldist, sama oodatakse ka kliendilt. Oluline on siin-ja-praegu olemine ja kliendi aktsepteerimine sellisena nagu ta on.
Eesmärgiks on teadlikkuse taastamine, mis lubab rohkem valikuid ja paindlikkust elu kõigis aspektides .
Geštaltteraapia meetodid on eksperimentaalsed ja kogemuslikud.
Sobib kõigile vanusegruppidele, erineva vaimse võimekusega inimestele, individuaalteraa-
piana, grupi- ja paariteraapiana. Sobib nii lühemaks kui ka pikemaajaliseks teraapiavormiks ning väga laia probleemide-
spektri puhul.
Klient peab olema avatud holistilisele maailmavaatele, muidu see teraapia talle ei sobi.