TALLINNA
ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINARAlushariduse
ja täiendusõppe
osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja :
Tallinn
2013
Sisukord
1Sissejuhatus 3
2Waldorfpedagoogika tekkimine 4
2.1Olulised
eripärad 5
3Mis on waldorfpedagoogika? 6
3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine 6
3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu 6
3.3Elav
õpetamine teeb õpetajast
autoriteedi 6
3.4Tundlikkuse arendamine hingeliste omaduste suhtes 7
3.5Antroposoofia ei ole õpetus 7
3.6Waldorfkoolid ei ole maailmavaatelised koolid 8
3.7Öösel tärkavate jõudude kasutamine 8
3.8Vaimuerksus põhineb kehalisel ja hingelisel erksusel 8
3.9Waldorfkool ja arvuti 9
3.10Elav õppevorm: tsükliõpe 9
3.11Lõpetamine ehk uue algus 9
3.12Individuaalne hinnang: teksti- ja hindetunnistused 10
3.13Avalikud üritused ja
lahtiste uste päevad 10
3.14WALDORFPEDAGOOGLISE KASVATUSE JA ÕPETUSE ALUS 10
4Waldorfkoolid 11
5Waldorflasteaiad 13
6Kokkuvõte 15
7Kasutatud allikad 16
Sissejuhatus
Autor
valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu
teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et
sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi.
Töö
eesmärk on:
Saada teada, mis on waldorfpedagoogika
Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad
Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika
Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine
Teema
kuulub pedagoogika valdkonda
Eesmärkide
täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded:
Töödelda läbi selle teemaga seostuvad raamatud
Otsida internetist välja teemakohane kirjandus
Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam
Koostada infost referaat
Töö
on jaotatud 4 ossa :
Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis
Waldorfkoolidest
Waldorflasteaedadest
Mis on waldorfpedagoogika
Waldorfpedagoogika tekkimine
Waldorfpedagoogika
on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (1861–1925). Tema nime järgi
kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla
kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma
tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse
põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti
metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise
arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased
õppekava ülesehituse põhimõtete osas.
Waldorf-pedagoogika
on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav
hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus
saab märkimisväärset kinnitust tänu uutele uuringutele
meditsiinis, psühholoogias ja neuroteadustes ning
waldorf-pedagoogilises praktikas kogetakse kasvavat vanemate
poolehoidu. Samas heidetakse ikka jälle ette lapsepõlve
„romantiseerimist”, mis on aktuaalne koos nõudmisega juba
„tublisid nelja-aastaseid” kooli panna. Samuti õpetaja peab
olema laste kõrval nii koolis kui lasteaias aitama teda suunata,
kuid ei saa midagi nõuda, et laps peaks tegema just seda ja õpetaja
ei tohi last suunata muutu õpetaja sarnaseks.
Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse ja juhtimisega, mis on
waldorfkoolides mõneti erinev võrreldes meie traditsioonilise kooliga . Waldorfpedagoogilise õpetus- ja kasvatusmetoodika põhiprintsiibid , mis toetavad lapse ealist arengut, on kasvatuse ja
õpetuse tegevuslik, kunstiline ja intellektuaalne külg.
Üldjuhul
on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas erakoolid ja lasteaiad, mille
ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing.
Esimene
waldorfkool rajati pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria
sigaretivabriku töölistele Stuttgardis 1919. aastal. Rudolf
Steineri isiksus ja inimlik soojus jättis neile nii sügava mulje,
et neil tekkis soov luua oma lastele senisest sügavama dimensiooniga
kool. Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud
erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord
üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades
või segarassilise koolina Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas
kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled
Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20
kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sõltumatu kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt
organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse või rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma
õpetajakoolituse süsteemi 64 õpetajate seminari ja kõrgkooliga,
samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide
õpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma
waldorflasteaiast..
Eestis finantseerib riik waldorfkoole samadel alustel munitsipaalkoolidega
ja tasub õpetajate palkadeks ning õppevahenditeks ettenähtud
summad. Kuigi seadus selleks ei kohusta, ent võimaldab seda,
kaetakse suur osa waldorfkoolide majanduskuludest kohalike
omavalitsuste eelarvetest. Waldorfkoolid saavad seetõttu 20-50%
vähem majanduslikku toetust kui munitsipaalkoolid.
Olulised eripärad
- Põhiaineid õpetatakse nn põhitunnis perioodõppe vormis – nt emakeel , matemaatika , loodusteadused, ajalugu.
- Igahommikune põhitund kestab vähemalt kaks akadeemilist tundi.
- Olulisel kohal on kunstilised ja praktilised õppeained: muusika , eurütmia, draama, maalimine, joonistamine, voolimine , käsitöö, tööõpetus, põllumajandusprojektid, aiandus .
- Võõrkeelte õpetamine toimub alates esimesest klassist .
- Õpilaste õppetegevuse tulemuslikkus esitatakse iseloomustustena. Numbriliselt üldjuhul ei hinnata.
Mis on waldorfpedagoogika?
Waldorfpedagoogika
on ühine õppetöö poistele ja tüdrukutele, kaks võõrkeelt
alates esimesest klassist, tsükliõpe, 12 klassi hõlmav ühiskool,
istumajätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine,
põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia - see kõik on olnud enesestmõistetav
alates esimese waldorfkooli loomisest 1919. aastal. Alles tunduvalt
hiljem võeti nendest üht-teist üle ka tavakooli praktikasse.
Waldorfpedagoogika püüab arendada õpilaste loovjõude algusest
peale. Selle asemel, et töötada valmis vormidega, kus suures osas
tuleb vaid etteantud lünki täita, asendavad waldorfkoolis õpikuid
enamasti endakujundatud tsüklivihikud.
Sotsiaalse pädevuse arendamine
Sotsiaalse
pädevuse omandamine võimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu
kuuluvad erineva andekusega õpilased, on elulähedasem, kui
samatasemeliste võimetega õpilaste hinnetele orienteeritud
õppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal põhikoolid enda
varju. Nõrkade õpilaste kõrvaldamine klassikollektiivist, jättes
nad istuma, asetab abstraktse saavutusvajaduse klassi sotsiaalsest
kandevõimest ettepoole .
Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu
Õppimine
algklassides ei ole veel mõttelisel tasandil abstraktne, vaid
piltlikult konkreetne. Jäljendav sisseelamine kirjutamise
liikumisvormidesse puudutab ka tunnet ja tahet ning kunstiliselt
kujundatud piltidest töötatakse välja tähed. Nii kasutatakse
lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav
õppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost „Õppimine tegevuse
kaudu“ õpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis võivad
õpilasi sisemiselt liigutada, võimaldavad neil ka tunnete tasandil
maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval
mõisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööõpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa
praktilisele orienteerumisele elus.
Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi
Rahulolu
läbiviidud õppetunniga ei tohiks õpetajat sama tunni edaspidise
kordamiseni viia - nii arvas Rudolf Steiner, waldorfkooli ja selle
aluseks oleva inimõpetuse rajaja. Sest see, kes elus orienteerub, on
pidevas muutumises. Algkooliõpetaja loomulik autoriteet põhineb
õppetöö sisu elaval kujutamisel. Sõna „autoriteet“ tekitab
ikka ja jälle arusaamatusi, kui seda eksikombel „autoritaarsusega“ seostada . Ehtne autoriteet tekib ainult õpetaja ja õpilase
vahelisest usaldussuhtest. Rudolf Steiner rõhutab, et see on
„lõpmata tähtis“, et algkoolilaps tunnetaks kasvataja või
õpetaja suhtes „omavalitud, vabatahtlikult valitud autoriteeti“
Autoritaarne hoiak on selle ideaali täielikuks vastandiks . Õpetajad
muutuvad autoritaarseks, kui neil puudub vajalik sisemine rahu ja
südamlik andumus lapse elavale loomule. Juba Rudolf Steiner tegi
ettepaneku muuta õpetajakutse aeg-ajalt elulähedasemaks, andes
õpetajale regulaarselt õppetöövaba aasta, mil ta töötaks
näiteks majanduse valdkonnas. Õppetöö inimest arendav mõju
sõltub suures osas sellest, kas pedagoogid püüavad laste ja
noorukite arenguga sisemiselt kaasas käia ning sealjuures oma arusaamist ja mõistmisvõimet pidevalt liikuva ja arenevana hoida.
Pidevalt arenev arusaamis- ja mõistmisvõime ei saa jäägitult
anduda ühelegi kindlale ettekujutusele inimesest. Rudolf Steiner oli
arvamusel, et kui tahta inimesi ja maailma mõista, tuleb välja
kujundada võime katsetada pidevalt täiesti uusi vaatenurki.
Tundlikkuse arendamine hingeliste omaduste suhtes
Ka
emotsionaalse intelligentsuse eluterve arendamine on waldorfkoolis
olulisel kohal. Seepärast peaks õpetaja arendama laste erinevate
hingelaadide suhtes tunnetusvõimet ja oskama neid ka õppetöösse
kaasata. Nii muutub isegi näiteks arvutama õppimine tunduvalt
vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks, kui õppetunnis arvestatakse ka
laste temperamenditüüpe. Neli klassikalist temperamenditüüpi -
koleerik, sangviinik , melanhoolik ja flegmaatik - on sealjuuures
ainult pidepunktideks.
Antroposoofia ei ole õpetus
Hea
õppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata . Puhas
teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö
on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes
pingeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool
elama. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt
läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada. Rudolf
Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid , vaid ajendavad
mõtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda õigesti
kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning
otsustusvõimelist tegutsemist .
.
Õpetajatelt eeldatakse põhjalikku tegelemist antroposoofiaga,
loomulikult ei nõuta seda aga lapsevanematelt. Õpetajad saavad
selleks muuhulgas võimaluse täiendaval waldorfkoolide õpetajate
koolitusel. Aga ka vanemad võivad ennast antroposoofia ja
waldorfpedagoogika alustega kurssi viia koolides korraldatavatel
tutvustavatel üritustel.
Waldorfkoolid ei ole maailmavaatelised koolid
Suurtele
pedagoogidele, näiteks Eduard Sprangerile, oli enesestmõistetav, et
ei ole olemas pedagoogikat ilma maailmavaatelise seisukohata. Küsimus
on ainult selles, kas sellest maailmavaatelisest hoiakust ollakse
teadlik või mitte. Materialismil põhineva hoiaku puhul ei saa
sellest muidugi juttu olla, kui ta peab ennast ise maailmavaate
seisukohalt neutraalseks. Maailmavaadete - ükskõik milliste - vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus . Sellest hoolimata on kõikidel õpilastel võimalus osa
võtta konfessioonide usuõpetuse või vaba kristliku õpetuse
tundidest. Enne kui näiteks Berliinis rajati juudi koolid, käisid
paljud juudiusulised õpilased kohalikus Rudolf Steineri koolis, nii
et nende jaoks viidi eraldi sisse juudi usundiõpetus. Peale selle
tähistab kogu koolikollektiiv enamikes waldorfkoolides tähtsaid
kristlikke pühasid nagu lihavõtteid, nelipühi, jaanipäeva,
mihklipäeva ja jõulusid.
Öösel tärkavate jõudude kasutamine
Heas
õppetunnis ei seleta waldorfõpetaja kõike lõpuni ära, vaid jätab
teadlikult olulised küsimused lahtiseks. Sügavas unes võib öö
jooksul küsimus alateadvuses vaimselt idanema hakata, nii et
õpilased on võimelised seda järgmisel päeval hoopis sügavamalt
käsitlema. Seda saab õpetaja omakorda õppetöös ära kasutada, kusjuures tal peab olema kiire otsustusvõime ja vajadusel peab ta
olema valmis loobuma ettevalmistatud aine edastamisest.
Vaimuerksus põhineb kehalisel ja hingelisel erksusel
Õppimise
kehalisele alusele pööratakse suurt tähelepanu. „Kehalistes
tegevustes on arengupsühholoogia tajunud intelligentsuse alust. Ka
täiskavanu võimete kõige abstraktsemate saavutuste tingimuseks on
kunagise arenemiskäigu jooksul olnud kehaline tegevus“ (Jürgen
Funke, spordipedagoog ). See on waldorfpedagoogika üks põhitõdesid.
Praktiliselt tähendab see, et spordi- ja eurütmiaõpetuse kõrval
arendatakse erinevaid liikumis- ja liigutusoskusi modelleerimise ,
nikerdamise, tisleritöö, metallitöö, sepistamise, kiviraiumise,
kudumise, heegeldamise , tikkimise, õmblemise, punumise, kingsepatöö,
ketramise, kangakudumise, flöödi ja lüüra mängimise, maalimise,
joonistamise ja raamatuköitmise kaudu. Eurütmia kui spetsiaalselt
väljatöötatud kunstivorm töötab muuhulgas kehakeelega, et muuta
muusikat ja keelt liikumise abil nähtavaks. Teadmistel on tänapäeval
üha lühem kestus. Kooli kõige tähtsam ülesanne on sisemise
muutumis- ja arenguvõime väljakujundamine, mis peaks püsima jääma
võimalikult kõrge eani.
Waldorfkool ja arvuti
Noored
inimesed ei kannata tänapäeval infopuuduse või vähese visuaalse
meedia kasutamise võimaluse all. Arvuti õppeprogrammid ei kuulu
algkooli. Nad pidurdavad õpilaste kaasasündinud keelelist ja
sotsiaalset pädevust, mida saab arendada ainult kaasinimestega
suheldes ja mitte tehnilise aseaine abil. Kesk- ja vanemas astmes
seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Tehnoloogia viidi omaette õppeainena sisse juba esimeses Rudolf
Steineri rajatud waldorfkoolis, hiljem lisandus mõnedes
waldorfkoolides ka arvutiõpetus, seda tunduvalt varem kui tavakoolides . Praegu kuulub arvutioskus tingimatu osana waldorfkooli
programmi.
Elav õppevorm: tsükliõpe
Waldorfkoolide
üks iseärasusi on näiteks õppetöö korraldamine selliselt , et hommikul kaks esimest tundi on ühe põhiõppeaine tunnid , kus
klassiõpetaja õpetab igat ainet mitme nädala pikkuste tsüklite
kaupa. 7. ja 8. klassis annavad klassiõpetajad tihti tsükleid üle
ka vanema astme õpetajatele. Tsüklitena õpetatakse kõiki aineid,
välja arvatud võõrkeeli, muusikat, sporti, eurütmiat, tööõpetust,
käsitööd ja usuõpetust. Paljud waldorfkoolid lähevad aga ka
nende ainete puhul üle ennelõunal toimuvale tsükliõppele.
Põhitunnis saab õpetada ka suuri klasse; teistes ainetes, nagu
näiteks võõrkeeltes, tehakse klass enamasti pooleks, tööõpetuses
vajadusel isegi kolmeks. Võõrkeeleõpetus algab juba esimeses
klassis kahe võõrkeelega – inglise, saksa või vene keelega.
Lõpetamine ehk uue algus
Iga
kasvatuse eesmärk peaks olema kasvandiku juhtimine mitte lõppu,
vaid uude algusesse ; seetähendab eesmärgiks peaks olema
ettevalmistus eluks, mis jätkub pärast kooliaega. Sellest hoolimata
on ka waldorfkoolis lõpetamine tähtsal kohal. Kooliaeg
waldorfkoolis kestab 12 aastat, mille tulemusena saadakse keskharidus . Mõnedes riikides, lisandub waldorfkooli abituuriumi
sooritamiseks ka 13. klass. Õpilaste skaala, kes vastava taseme
saavutavad, on enamasti sama kõrge või kõrgem kui riiklikes
koolides.
Individuaalne hinnang: teksti- ja hindetunnistused
Iga
õppeaasta lõpul koostab iga õpetaja igas aines iga õpilase ja
tema tulemuste kohta detailse kirjaliku iseloomustuse , mis annab
täpse ülevaate õpilase arengust ja hetketasemest. Vajaduse korral
antakse välja ka hindeline tunnistus.
Avalikud üritused ja lahtiste uste päevad
Koolides
toimuvad regulaarselt avalikud üritused, sealhulgas ka avalikud
„kuupeod“. Väikeste klassietenduste, deklameerimise ja muude
enamasti kunstiliste ettekannete näol näitavad kõikide klasside
õpilased, mis nad selgeks on saanud. Ka 8. ja 12. klassi suured
klassietendused tulevad avalikult ettekandele. Koolides toimuvad asjast huvitatud lapsevanematele tutvustavad üritused. Mõned
waldorfkoolid korraldavad kord aastas lahtiste uste päeva, mil on
kõigil huvilistel võimalus ka õppetunde külastada.
WALDORFPEDAGOOGLISE KASVATUSE JA ÕPETUSE ALUS
Waldorfpedagoogiline
(Steinerpedagoogiline) kasvatus ja õpetus põhineb teatud
arusaamadel inimese arengu seaduspärasustest. Õpetuse sisu ja maht
aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused saavad mõistetavaks mainitud arengukäsitluse kontekstis.
Lühidalt
seisneb see järgnevas.
Inimeses toimivad ning arenevad kolm osapoolt – mõtlemine, tundeelu , tahe –
ning nende intensiivne kujunemine toimub lapse/ nooruki arengu
erinevatel perioodidel. Üleminek ühest perioodist teise ei toimu
järsult.
Waldorfpedagoogilise
õpetus- ja kasvatusmetoodika põhiprintsiibid, mis toetavad lapse
ealist arengut, on kasvatuse ja õpetuse tegevuslik, kunstiline ja
intellektuaalne külg.
Waldorfkoolid
Kui
1990. aastal tekkisid Eestis esimesed waldorfkoolid, oli rajajate üks ajend rahulolematus toonase koolisüsteemiga. Mõisteti, et lapsed
vajavad teistsugust kooli. Waldorfkoolide eesmärgiks on õppimine
vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad õpilased
õpivad rohkem, kui neil on võimalus aeglasematele õpilastele
midagi selgitada. Ka viimased õpivad paremini, kui nad ei ole
sõltuvad ainult õpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine
erineva tasemega õpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks
hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama. Eesti
waldorfkoolide rajajate üks eesmärk oli sobitada omavahel
nõudmised, mida esitab tänapäeva ühiskond lastele ja pakutav haridus
Waldorfkooli
erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii
teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine,
käsitöö ja kunst , draama, muusika , liikumine on õppekavas tähtsad
ja omavahel põimunud.
Nendes
koolides rõhutatakse hoopis teisi asju, kui tavakoolis. Näiteks
arvuti programme hakatakse alles õpetama keskmises ja vanemas
astmes, kuna algklassi lastel pidurdab keelelist ja sotsiaalset
pädevust.
Iga
waldorfkool on autonoomne ja seega vaba oma pedagoogiliste algatuste
teostamisel kuni õppeplaani väljatöötamiseni. Hoolimata
mitteriiklikust iseloomust on waldorfkoolid avalikult ligipääsetavad,
seetähendab avalikud vabad koolid igaühe jaoks
Eestis
on ka mõned Waldorfkoolid ja ravipedaoolised koolid. Kahjuks ei ole
aga Eesti Antroposoofilisi kõrgkoole, kuid n mujal maailmas.
Hindeid ei panda teatud klassideni, tagasisidet antakse personaalselt ja
suusõnaliselt, siis näiteks õpetaja tervitab iga klassi astuvat
last personaalselt (surutakse kätt), ei ole tavapäraseid ainetunde
vaid on üldõpe - mingi ajaperioodi jooksul vaadeldakse mingeid
teemasid jne.
Waldorfkoolid
Eestis
- Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus link
- Tartu Waldorfgümnaasium
- Johannese Kool Rosmal
- Aruküla Vaba Waldorfkool
- Viljandi Vaba Waldorfkool
- Tallinna Vaba Waldorfkool
- Erakool Läte
- Rakvere Vanalinna Kool
Ravipedagoogilised
koolid
- Tartu Maarja Kool link
- Hilariuse Kool link
Antroposoofilised
kõrgkoolid
- Freie Hochschule Mannheim
- Freie Hochschule Stuttgart
- Goetheanum ehk Freie Hochschule für Geisteswissenschaft
Waldorflasteaiad
Waldorfpedagoogika
eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine,
hõlmates nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Waldorflasteaia
õppe- ja kasvatustegevused on suures osas suunatud lapse tahte kasvatusele , arvestades lapse koolieelse arenguperioodi vajadust
tegutseda ja jäljendada. Seetõttu esitame nimetatud vanuses lapsele
õppimismaterjali läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva
tegutsemise. Lapse loomupärase matkimise seisukohast kasutab
lasteaiaõpetaja oma töös lastega lisaks autoriteedile ja
teadmiste-oskuste vahendamisele ka oma isiksuse mõju ja rütmi kui
töövahendit, distsiplineerijat, maailmaga tasakaalustajat ja
lapsele turvatunde andjat.
Laste
ealisi arenguvajadusi rahuldame waldorfpedagoogilistest põhimõtetest
ja konkreetsest lapsest lähtudes. Õppe-kasvatustöö eesmärkide
saavutamine laieneb waldorflasteaias lapse kogu lasteaiaea jooksul,
kus iga laps jõuab oma arengus kooliküpsuseni omal ajal ja viisil.
Sageli
on enamus mänguasjad varmistatud taaskasutatavaest materjalidest või
siis looduslikest materjalidest. Õppekava ei ole sellisel kujul kui
täidetakse teistes lasteaedades, siis igaljuhul terved ja loovamad
peaksid need lapsed küll olema, kes käivad Waldorflasteaias.
Naturaalsed mänguasjad ja huvitavad tegevused.
Kuid
on ka lapsehoiud, mis järgivad waldorfpedagoogika põhimõtteid.
Mõned sellised lapsehoiud on ka sellised, kus laps saab käia kuni
koolini. Ja see on üks vähestest, kus laps saab käija kuni
koolini.
Lapsele
antakse piisavalt aega ja vabadust ise mängu algatada, sest ühises
mängus omandab ta sotsiaalsed oskused, areneb fantaasia , mõtlemise
liikuvus ja soov innustunult tegutseda - seega loob just vaba mäng
hilisema õpitegevuse eeldused. Kvaliteetsed
meelemuljed lastele - naturaalsed, meeli ja fantaasiat arendavad
mänguasjad; kunstilised tegevused; muinasjuttude jutustamine ja
lavastamine; vaikuseelamuste võimaldamine; kasvatajate inimlik heatahtlik suhtlemine . Lapsele luuakse rõõmsameelse, kaasaelamist ja jäljendamist võimaldava
igapäevaelu, sest koolieeliku peamine õppimisviis on matkimine .
Lastele pakutav toit on tervislik ja pärineb enamasti
mahepõllumajandusest.
Waldorflasteaiad
Eestis
- Aruküla Waldorflasteaed
- Eralasteaed Kaur
- Ilmapuu Waldorflasteaed
- Lasteaed Täheke
- Meelespea Waldorflasteaed
- MTÜ Meie Mängurühm
- Tartu lasteaed Ploomike
- Viljandi Waldorflasteaed
- Tartu Maarja Kooli Lasteaed
Kokkuvõte
Waldorfpedagoogika
on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria
filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Waldorf-pedagoogika on seega
terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon.
Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas erakoolid ja
lasteaiad, mille ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing.
Esimene waldorfkool rajati pärast Rudolf Steineri esinemisi
Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele Stuttgardis 1919.
aastal.
Waldorfkooli
erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii
teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine,
käsitöö ja kunst , draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad
ja omavahel põimunud. Nendes koolides rõhutatakse hoopis teisi
asju, kui tavakoolis. Näiteks arvuti programme hakatakse alles
õpetama keskmises ja vanemas astmes, kuna algklassi lastel pidurdab
keelelist ja sotsiaalset pädevust. Hindeid ei panda teatud
klassideni, tagasisidet antakse personaalselt ja suusõnaliselt, siis
näiteks õpetaja tervitab iga klassi astuvat last personaalselt
(surutakse kätt), ei ole tavapäraseid ainetunde vaid on üldõpe -
mingi ajaperioodi jooksul vaadeldakse mingeid teemasid jne.
Waldorfpedagoogika
eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine,
hõlmates nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Waldorflasteaia
õppe- ja kasvatustegevused on suures osas suunatud lapse tahte
kasvatusele, arvestades lapse koolieelse arenguperioodi vajadust
tegutseda ja jäljendada. Sageli on enamus mänguasjad varmistatud
taaskasutatavaest materjalidest või siis looduslikest materjalidest.
Õppekava ei ole sellisel kujul kui täidetakse teistes lasteaedades,
siis igaljuhul terved ja loovamad peaksid need lapsed küll olema,
kes käivad Waldorflasteaias. Naturaalsed mänguasjad ja huvitavad
tegevused. Lapsele
luuakse rõõmsameelse, kaasaelamist ja jäljendamist võimaldava
igapäevaelu, sest koolieeliku peamine õppimisviis on matkimine.
Lastele pakutav toit on tervislik ja pärineb enamasti
mahepõllumajandusest.
Kasutatud allikad
Google, Waldorfi pedagoogika [2012, märts 23]
http://et.wikipedia.org/wiki/Steinerpedagoogika
Kipper Piret, Meelespea Waldorflasteaed
http://waldorflasteaed.ee
Viljandi
Vaba Waldorfkool
http://www.waldorf.vil.ee/lasteaed
Ermel,
U. Tartu Lasteaed Ploomike
http://www.ploomike.tartu.ee/joomla//
Männamaa,
I. (1995) Waldorfpedagoogika.
Tallinn
Godi,
K. (2007) Südamega
koolis.
Norra
Toom ,
K. (1990 eriväljaanne) Rudolf Steineri pedagoogika. Vabaduskasvatus.
Tallinn
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiu17
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid