Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste
materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse. Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika). 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik, läks sinna rääkima. Vabriku direktor Emil Molt. R.Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele. Saavutas tähelepanu tööliste seas. Waldorfpedagoogika põhiidee: ei tegutse ainepõhiselt, vaid toetakse õpilaste isiklikke võimeid ja sellest lähtuvalt on õppetöö korraldatud. Lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit. Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele. Tähelepanu pööramine
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli
Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lilli ja köögivil
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6
Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes. Waldorfpedagoogika ülesandeks on iga õpilast aidata ning talle väljakutseid esitada vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Põhiainetes toimub epohiõpe. Lapsi ei hinnata kuni 9. klassini.
-andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6
annaabi.ee 
50 punkti
~ 16 lehte
22 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid