3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on igaühe ainulaadsuse aluseks, mis tõestab seda, et see, kes me oleme ei ole vaid pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite tulemus. Inimeste teadvustamata põhieesmärgiks on oma vaimse potensiaali kasutamine, teostamine ja enese arendamine. 1.1 Mis on waldorfpedagoogika? Steiner koolides on õppetöö ühine nii poistele kui tüdrukutele. Alates esimesest klassist hakatakse õppima kahte võõrkeelt, loobutakse istumajätmisest, tunnistused on põhjalikult tekstipõhised, hindeid ei panda. Kogu selline seisukoht õppimises on olnud enesestmõistetav alates esimesest waldorfkooli loomisest ( 1919 a.) peale. Alles tunduvalt hiljem võeti üht-teist sellest üle ka tavakooli. Näiteks see, et pole ainult tüdrukute või poiste klasse, tütarlastekoole jms.
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Wald
· Õppeainete piire ületavad teemad ja projektid · Õpperühmade moodustamisel püütakse mitte lähtuda õppeedukusest ja biol. vanusest · Rõhutatakse lapse enda aktiivsust, kasutatakse individuaalset, paaris- ja rühmatööd · Püütakse tagada valikuvõimalused · Saavutusi hinnatakse sõnaliselt Lapsekeskse pedagoogika kaasaegseid rakendusi (1) Progressiivne pedagoogika (2) Vabakasvatus (Summerhill) (3) Inglise mitteformaalne kool (4) Montessori pedagoogika (5) Waldorfpedagoogika Progressiivne pedagoogika · tekkis USA-s 1900. aasta paiku ja tema eesmärgiks oli vana kooli asemele luua uus, endisest vabam ja õpilasekesksem kool · Uuest koolist räägiti kui: vabast koolist, töökoolist, aktiivsest koolist, elule orienteeritud koolist JOHN DEWEY (1859-1952) · õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused · õppimine läbi tegevuse (learning by doing) · õppimine kui kollektiivne protsess · õpetaja uus roll
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. Kasvatuse kaudu ja kasvatuse abil
plastmassist kindla kujuga ehitusklotse, Barbie nukke ega Lego klotse. Waldorfpedagoogikas on tähtsal kohal lapsekesksus, milles üheltpoolt püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingejõudu ja teiselt poolt püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades. Laps vajab aega, rahu, kindlat päevarütmi, vabadust iseseisvalt tegutsemiseks, ruumi füüsiliseks liikumiseks ja võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Sotsiaalseid oskusi saab Waldorfpedagoogika kohaselt arendada kõige paremini rühmas, kus on erivanuses lapsed. Noorematel lastel on eeskujuks vanemad ning 2 vanemad saavad tunda end tublide ja kasulikena abistades nooremaid. Tugevalt pannakse rõhku laste ühismängudele, vabamängudele ning lavastus- ja rollimängudele. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Koos lastega kavandatakse aastaaegade pidusid, et lapsed
Maja juures peab olema aed, kus mängida, teha tööd. Oluline osa vahenditel: erineva suuruse, vormi ja värviga geomeertilised kujundid, paberile liimitud geomeetrilised kujunid, erinevad pinnamaterjalid (nt liivapaber, siid), erineva värvi ja vormiga puust plaadid, silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, kõneharjutused, kirjutamisharjutused (nt liivapaberist tähed), matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, pärlikeed. R. Steiner waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur, põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel.
rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja
Kõik kommentaarid