Waldorfpedagoogika (0)

Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte – sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf – kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf -Astoria sigaretivabriku töölistele E.­­ ­­­Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 – 1925) oli saksa – austria filosoof , kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul.
Eestis on viis waldorf – kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis , Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf – kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf – koolis toimub ühine õppetöö poistele ja tüdrukutele tsükliõppena ning õpikud sisaldavad enamasti endakujundatud tsüklivihikud. Siinkohal tuleks mainida, et koole on ka erivajadustega lastele.

Mida kujutab endast Waldorf – kool ?

Koolis toimub õppetöö poistele ja tüdrukutele ühiselt. Alates esimesest klassis on kaks võõrkeelt (inglise-, saksa- või vene keel). Õpe toimub tsüklite kaupa, 12 klassi hõlmav ühiskool, istuma­jätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia. Waldorfkoolide õpetajate ettevalmistus toimub waldorfpedagoogika seminarides üle maailma.
Rudolf Steiner ise nimetas õpetamist elavaks kunstiks (õpetaja ja õpilase koosmõjuks) ning heitis kõrvale kõik dogmad, traditsioonid ja ettekirjutused. Waldorf – koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle. Tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele, arenevad lapses need isiksuseomadused , mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Võrreldes tavakoolidega, millest lähevad edukamad õpilased ülikoolidesse, ei saa luua Waldorf – kooli jaoks vajalikku ülikooli kõigi teaduskondadega. Tuleks arvestada, et Waldorf – kooli lõpetanud õpilastel on samuti võimalus minna teistesse õppeasutustesse, mis tuleb lõpetada, et siis iseseisvasse ellu astuda. Järelikult, peavad õpetajad õpilased nii kaugele viima, et nad sellest koolist lahkudes ja ühte oma vanusele vastavasse haridusasutusse astudes, on nõutud õpetuseesmärgid juba saavutanud. Hariduse eesmärk selles koolis on toetada arenevat inimest eneseleidmise teel, elu ülesande avastamisel ja selle teostama asumisel. Oluliseks peetakse, et arusaamad omandatakse hingest hinge, mitte kõrvast kõrva. Tänapäeval tavakoolides seda meetodit kahjuks ei kasutata. Tihtilugu puudub õpetajal heasüdamlik kontakt õpilasega, kahjuks ei ole sellest alati huvitatud ei õpetajad ise ega ka õpilased.
Ükskõik milliste maailmavaadete vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogi­liste eesmärkidega vastuolus . Sellest hoolimata on kõikidel ôpilastel vôimalus osa vôtta konfessioonide usuôpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest.

Steinerkooli korraldus ja struktuur.

Haridusastmed sõltuvad lapse vanusest ning arvestavad vastavas vanuses oleva lapse vajadusi. Ehkki kool moodustab ühe terviku, on astmeline jaotus põhjendatud. Selle aluseks on inimese areng 7 aastaste tsüklitena. Kolm selgelt eristatavat kooliastet järgivad lapse arengu etappe. Milleks on:

Lasteaed ehk eelkool – lapsed alustavad 4 või 5 aasta vanuselt ning jäävad sinna kuni 6 aastaseks saamiseni.
Vaba mäng on tegevus, mille kaudu koolieelses eas inimene saab ennast leida, järele proovida ja ära tunda. Inimeseks saamise juures on see ülioluliseks. Mulle meeldib, kuidas neid vaba mängu juures suunatakse. Lapsi lastakse eksida, kuid kunagi ei halvustata. Hinnanguid ei anta, küll aga juhitakse lapse tähelepanu rahulikult sellele, millised on tema teo tagajärjed.

Kooli keskaste: klassid 1 – 8, seal õpivad 6 – 13 aastased lapsed.

Kooli ülaaste: klassid 9 – 12, seal õpivad 14 – 18 ja 19 aastased noorukid.
Pedagoogilist arengut juhib õpetajate kolleegium ja majanduslikku arengut lastevanemate initsiatiiv (ühendus või selts). Koolid on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid . Selle kooli puhul mulle meeldib tihe koostöö kooli ja lastevanemate vahel. Õpetajad suhtlevad pidevalt lastega, seega ei saa lastel mingeid probleeme ega muresid tekkida. Erinevus koolidel: arengutase, asukoht, laste ning töötajate arvukus ja võimekus, rahalised võimalused. Õpetaja peaks arendama laste erinevate hingelaadide suhtes tunnetusvõimet ja oskama neid ka õppetöösse kaasata. Lähtutakse põhimõttest, et kõigile lastele tuleb kõigis kooliastmetes pakkuda võrdseid võimalusi. Koolisisesed eksamid puuduvad ning klassides õhutatakse koostöövaimu.
Õppekava on koostatud nii, et õpilased suudavad neid nõudmisi täita ja on ette valmistatud toime tulema kõige erinevamates eluvaldkondades. Õppekaval on peale hariduse andmise veel kaks põhjendust:
1. peegeldada maailma ühtsust
2. toetada inimese eneseleidmist
Aasta lõpus saavad õpilased tunnistused, mis sisaldavad tõelist hinnangut õpilase tugevustele ja nõrkadele külgedele, edule ja ebaedule sellisel kujul, et õpilane ei taju vaenulikku kriitikat. Erinev on ka akadeemiliste õppeainete esitusviis: õppekava on üles ehitatud kasvava spiraalina. See tähendab, et õppeained läbivad kogu 12-aastast koolitsüklit teatavas rütmis.
Tunnid algavad tavaliselt kella 8 – 9 aeg ning päeva alustatakse palve või sobiva salmiga. Järgneb lühiajaline ühistegevus, näiteks laulmine , kooris deklameerimine või plokkflöödi mängimine . Tundide alguses toimub kordamine, mis on eelnenud õppeprotsessi jätkamine. Õpilasi aktiviseeritakse moodustama eelmise korra ainestikust isiklikke mälupilte, õpiku kokkuvõte viimistletakse õppeprotsessi tulemusena töövihikusse, sellest tulenevalt aktiviseerib kujutlusvõimet. Seejärel algavad põhitunnid, mis kestavad kaks tundi, et õpilased saaksid ainesse põhjalikult süveneda. Õpetatu süvendamine on praktiline osa – käsitletu töötatakse tegevusliku kasvatuse printsiipidest lähtuvalt läbi liikudes, mängides, joonistades, maalides jne. See rakendab tegevusse ja kujundab tahet. Pärast põhitunnile järgnevat vahetundi tuleb nooremates klassides kaks umbes 45-minutilist õppetundi, mis vanuse kasvates lähevad pikemaks. Vaimset pingutust nõudvad tööd tehakse hommikul ning kunst , kehalised ja praktilised tegevused jäetakse pärastlõunaks. Kodutöö on vaheldusrikas ja meeldiv. Ainult eksamite eel tuleb rohkem tööd teha. Osas koolides (aga mitte kõigis) on võimalik saada kutseõpetust.
1 – 8 klassis õpetab kõiki põhiaineid klassiõpetaja (alates 9. klassist aineõpetaja). Klassiõpetaja õpib kaheksa aasta jooksul oma õpilasi hästi tundma. Arvestab õppematerjali valikul klassi üldist arengut, järjestab sobivad tsüklid ja ühtlustab õppeained. Ainet õpetatakse kahe kuni viie nädala pikkuste tsüklitena. See võimaldab põhjalikku ja järjekindlat süvenemist käsitletavasse teemasse. Tsükli lõppedes algab järgmise aine tsükkel . Waldorf – koolis ei soosita õpilaste omavahelist võistlust, kes on hinnetes parem jne. Ühine tegevus õpetab omavahel toime tulema ja üksteisest lugu pidama . Tsüklitena ei õpetata: võõrkeeli, muusikat, sporti, eurütmiat, tööõpetust, käsitööd ja usuõpetust. Kool peaks inimesi maailmaga ja omavahel inimliku soojusega reaalselt siduma. Sellepärast ei kuulu arvuti õppeprogrammid algkooli. Kesk- ja vanemas astmes seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Pärast sama aine eelmist tsükli lühiülevaadet jätkatakse uue temaatilise tervikuga.

Waldorf – kooli õppekava.

Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse, -arenduse ja -juhtimisega, mis waldorfkoolides on mõneti erinevad võrreldes traditsioonilise kooliga. Õppekavast lähtudes loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda, mis on kõikide koolide sarnane eesmärk. Waldorf – kooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika , liikumine on õppekavas tähtsad ning omavahel põimunud.

Waldorfpedagoogika õppekava põhimõtted:

1.     TEGEVUSLIK ASPEKT KASVATUSES
Tahtejõu tugevdamine, kujutlusvõime arendamine, eakohase intellektuaalse võime arvestamine , tegelikkusega suhtestatud mõtlemine ja harjumuste kujundamine.
2.      KUNSTILINE ASPEKT KASVATUSES
Tundeelu areng, intellektuaalne areng, analüüsivõime, kvaliteeditunnetus, meelte arendamine, sotsiaalsed tunded, moraalsed tunded ja kunstilised projektid .
3.      INTELLEKTUAALNE ASPEKT KASVATUSES
Üldharidus, huvi, vastutus, intellektuaalne kujutlusvõime, kausaalse mõtlemise võime, õpetuse kujundamine tervikust lähtuvalt, õpilase teadvuse ja teadlikkuse areng.
4.      ÜLDINE ÕPPEPROTSESS, SELLE DIFERENTSEERIMINE JA PLANEERIMINE
Õppetunni ülesehitus 1 – 8 klassis, õppeprotsess murdeea järel, õppetunni ülesehitus 9 – 12 klassis, nädala töörütm, kooliaasta rütm, koolipeod, klassiväline tegevus õppe- ja kasvatusprotsessi osana .
5.      KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA TÖÖKORRALDUS KOOLIS
Õpetajate kolleegium, töögrupid, kodu ja kooli vaheline koostöö, koostöö organiseerimine koolitöö eri valdkondade vahel.
6.      KOOLI JUHTIMINE
Kooliselts, õpetajate kolleegium, kooli nõukogu ja kooliseltsi juhatus.
Waldorfkooli kasvatuse eesmärgiks on ühelt poolt individuaalsete joonte ja teisalt inimese liigiomaduste teostamine muutuvates ühiskondlikes tingimustes. Koolikasvatuse eesmärke, vorme ja sisu analüüsides võetakse aluseks teatud arusaam inimesest ja informatsioon maailmas valitsevatest tingimustest. Waldorfpedagoogika inimesekäsitus annab kasvatustegevusele tervikliku lähtekoha ja ühtlustab eesmärgid ning praktilise tegevuse. Nii püsivad kasvatuse kriteeriumid suhteliselt sõltumatuna muutuvates ühiskondlikes oludes. Waldorf – kooli eesmärgiks ei ole õpilastele antroposoofilise vaimuteaduse õpetamine, vaid soodsa põhja loomine inimese vabale vaimsele kasvamisele, mis jätkub kogu elu. Waldorf – kool ehk Steiner – kool sobib igati tänapäevasele lapsele, kui lapsevanematel on usaldust rahuliku ja pisut teistmoodi õppeprotsessi vastu, kinnitavad nii oma lapsele alternatiivkooli valinud kui haridusametnikud. Tänapäeval on tavakoolides samuti võimalik rakendada individuaalsemat lähenemist ja tugisüsteeme ning sellele pööratakse järjest enam tähelepanu. Iga laps on väärtus ning kooli ülesanne on kaasa aidata sellele, et temast areneks terviklik ja teguvõimas isiksus.