Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hulgast, mida tolleks ajaks (1973. aastaks) oli talletatud juba rohkem kui poole sajandi vältel. Paljud rahvamängud on võrdse füsioloogilise toimeväärtusega igale teisele kehalisele harjutusele. Nende põhjal on võimalik noortes arendada kõiki kehalisi omadusi osavust, kiirust, jõudu ja vastupidavust. Mängudega saab noori tihti ka köitvamalt kehalistesse treeningutesse rakendada
vajadusel peab ta olema valmis loobuma ettevalmistatud aine edastamisest. 3.8 Vaimuerksus põhineb kehalisel ja hingelisel erksusel Õppimise kehalisele alusele pööratakse suurt tähelepanu. ,,Kehalistes tegevustes on arengupsühholoogia tajunud intelligentsuse alust. Ka täiskavanu võimete kõige abstraktsemate saavutuste tingimuseks on kunagise arenemiskäigu jooksul olnud kehaline tegevus" (Jürgen Funke, spordipedagoog). See on waldorfpedagoogika üks põhitõdesid. Praktiliselt tähendab see, et spordi- ja eurütmiaõpetuse kõrval arendatakse erinevaid liikumis- ja liigutusoskusi modelleerimise, nikerdamise, tisleritöö, metallitöö, sepistamise, kiviraiumise, kudumise, heegeldamise, tikkimise, õmblemise, punumise, kingsepatöö, ketramise, kangakudumise, flöödi ja lüüra mängimise, maalimise, joonistamise ja raamatuköitmise kaudu
.................. 20 Lisa 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks ................. 23 Lisa 3 Tõkkeharjutused ...................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Inimese peamiseks liikumisviisiks on kõndimine ning isiku kõnnaku ja kehahoiaku põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda. Kõndimisest aste kõrgemal olev liikumisviis on jooksmine. Tsiteerides spordipedagoog Hans Torimit: "Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmaseks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse
Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv
annaabi.ee 
