KÜSIMUSED PUDUKAUP 1. Millisel viisil valmistatakse tekstiilpudukaubad? Kudumise (paelad), punumise (paelad ja nöörid), heegeldamise (pitsid ja paelad), õmblemise, korrutamise teel. 2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide
Kompleksniit-koosneb mitmest elementaarniidist.Võib olla korrutatud või liimitud. Kangaste struktuuritüübid. Lõnast valmistatud kangad. 1)Kootud kangas ehk kangastelgedel kootud kangas ehk riie. 2)Silmuskoekangas ehk silmuskudum ehk nõele ehk trikotaazkangas. 3)Õmmeldud kangas. 4)Punutud kangas ehk punutis ehk pael ehk põime moodustatakse ühest lõngasüsteemist ehk lõimest. 5)Pitskangas ehk pits on kaunistuselementidega kangas,mis valmistatakse väga erinevel moel:niplamise,heegeldamise või kudumise teel. 6)Tüllkangas valmistatakse paljudest lõngasüsteemidest,millest ühed moodustavad põhilõime lõngad. 7)Võrkkanas on võrgusilmustest moodustatud kanas,mida valmistatakse ühest või paljudest lõngasüsteemidest sõlmimise teel.
Heegelhargid võivad olla U-kujulised ühest otsast suletuna. On olemas ka selliseid heegelharke, mille mõlemas otsas on kinnitus. Plastmassist kinnitustel on mitu auku ja vardakujulisi hargiharusid saab sinna paigutada vastavalt vajadusele - erinevate vahedega. Nii saab ühe hargiga heegeldada erinevate laiustega ribasid. 19.05.14 3 Hargipitsi heegeldamise õpetus 1. Moodusta heegelnõelale algsilmus. Võta hark vasakusse kätte. Aseta heegelnõel koos algsilmusega hargi ette keskele. 2. Vii lõng ümber parempoolse haru hargi taha ja võta lõng heegelnõelale. 3. Too lõng läbi algsilmuse. Moodustusid ahelsilmus ja hargi parempoolse haru ümber esimene küljeaas. 4. Vii heegelnõela vars hargi parempoolse haru taha ja pööra harki pool pööret kellaosuti liikumise
eriline ja ta võib vajada erinevat õpetust. Näiteks vasakukäeline laps ei pruugi osata töötada parema käega ja tema õpetamisel peab õpetaja arvestama sellega, et laps teeb tööd teise käega. Seega peab õpetaja talle ette näitama, kuidas on töövahendi õige hoid, töö tegemise suund vasakukäelise jaoks. Samuti on mõni laps kiirem ja mõni aeglasem, seega võiks õpetaja lasta teha näiteks lisatööd (mis võib kiiremale tunduda kahjuks „karistusena“- kudumise või heegeldamise puhul lasta teha mõned read rohkem. Samas võib lasta ka nendel kiirematel täita hoopis mingeid töölehti. Hindamisel ei tohi arvestada vähemandeka ja andeka lapse tööd võrdselt. See vähemandekam püüab võib-olla rohkem kui andekas, aga tulemuses see ei kajastu. 2 7. Elulähedus ehk elulisuse printsiip- õpilased õpivad tundides soki kudumist. Eesti kliimas
2) Meie turismitoote puhul saavad kliendid kogeda tõelist maa elu. Kliendid saavad ise kaasa lüüa maaharimisel, tegeleda käsitööga ning muude maal tehtavare töödega (puude lõhkumisest tikkimiseni). Külastajad saavad seeläbi värskes õhus nautida maatööde tegemist ning samas kogevad mahetoidu väärtust ja värskust. Majutusettevõttes on olemas käsitöö huvilistele õpetaja, kes jagab tarkusi tikkimise, kudumise, heegeldamise jne kohta. Turismiteenuse kasutaja kogeb maaelu seda ise läbi elades ning annab ka linnainimestele aimu maatoidu värskusest ja kasulikkusest. 3) Toode tugineb loodussõbralikkuse ja mahetoodete teemale. Kõik kasutatavad tooted on kas öko- või mahetooted, alates söögist kuni mööblini. 4) Ettevõttesse saabumine: Meie maamajutusettevõte asub looduslikult kaunis kohas, metsade ja niitude vahel ning järve kaldal
............................................................................ 4 Vill....................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus:............................................................................................... 7 Tekstiil Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud
arengupsühholoogia tajunud intelligentsuse alust. Ka täiskavanu võimete kõige abstraktsemate saavutuste tingimuseks on kunagise arenemiskäigu jooksul olnud kehaline tegevus" (Jürgen Funke, spordipedagoog). See on waldorfpedagoogika üks põhitõdesid. Praktiliselt tähendab see, et spordi- ja eurütmiaõpetuse kõrval arendatakse erinevaid liikumis- ja liigutusoskusi modelleerimise, nikerdamise, tisleritöö, metallitöö, sepistamise, kiviraiumise, kudumise, heegeldamise, tikkimise, õmblemise, punumise, kingsepatöö, ketramise, kangakudumise, flöödi ja lüüra mängimise, maalimise, joonistamise ja raamatuköitmise kaudu. Eurütmia kui spetsiaalselt väljatöötatud kunstivorm töötab muuhulgas kehakeelega, et 8 muuta muusikat ja keelt liikumise abil nähtavaks. Teadmistel on tänapäeval üha lühem kestus.
tuhandeid aastaid tagasi. (Forte, 2009) 8 9 1 VASAKUKÄELISED KOOLIS JA IGAPÄEVA ELUS Vasakukäeliste laste jaoks on vajalik õpikeskkond ette valmistada (Tallinna Ülikool, 2015). Vasakukäelisus ei ole takistuseks edukaks toimetulekuks koolis, kui lapse tugevaid ja nõrku külgi on märgatud ja nende arendamist teadlikult suunatud. Vasakukäelisele lapsele tuleb anda rohkem aega kirjutamisoskuse ja vilumuse, kääridega lõikamise, heegeldamise omandamiseks algklassides. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015) Vasakukäelised inimesed tulevad paremakäelistest paremini toime ülesannetega, mis nõuavad kiirust ning reageerimist paljudele samaaegsetele signaalidele, kuid näiteks on vasakukäelistel suuremaid raskusi kella tundmaõppimisega. (Tammemägi, 2008) Eripedagoog Ruth Lobjakase intervjueerimisel küsiti ka tema arvamust väite kohta, et vasakukäelistel on suuremaid raskusi kella tundmaõppimisel.