"joonis" - 4556 õppematerjali

3d joonis

docstxt/123341984625677.txt

Juhtimise joonis

OMANIKUD TEGEVJUHT Hotellidirektor Pearaamatupidaja Toitlustusjuht Haldusdirektor raamatupidaja peakokk vanemadmin peaarst müügijuht Vabaajakesk. juht vanemtoat. hooldus töölised ...

Kraanikorpuse joonis

docstxt/12578797198566.txt

Evolutsiooni joonis

Magnetron joonis

60 50 40 30 20 10 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 

Tolereerimise joonis

docstxt/136170822945.txt

Korpuse joonis

docstxt/13164609066045.txt

Joonis, harkkaliiber

Harkkaliiber, Joonis,

Eelkatte joonis

1­ Leivataldrik 2 - Eelroa kahvel 3 ­ Pearoa kahvel 4­ Magustoidulusikas 5 ­ Salvrätik 6 ­ Lauakaunistused 7 ­ Maitseainetopsid 8 ­ Vee klaas 9 ­ Pearoa nuga 10 ­ Eelroa nuga 

Kraan (joonis)

docstxt/135152579181.txt

Kodune joonis

docstxt/14182909008527.txt

Loomaraku joonis

docstxt/130269552672082.txt

Võlli joonis

docstxt/14793058069236.txt

Stansise joonis 8.12

docstxt/123480788939482.txt

Eelkatte joonis kahele

docstxt/135143041131.txt

Solidworks velje joonis

docstxt/136203308616.txt

Trapetsi definitsioon, joonis

TRAPETS 7. Klass Keidi Lees Muhu Põhikool Juhendaja : Tiina Saar Õpime järgmist Trapetsi definitsioon, joonis Trapetsi liigid, joonised Trapetsi pindala, pindala kesklõigu kaudu Ülesanded Vastused Trapetsi definitsioon, joonis Trapetsiks nim. b nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja e c h kaks mitteparalleelsed. Paralleelseid külgi nim. alusteks ja nendevahelist a a ja b on alused kaugust trapetsi kõrguseks. h on kõrgus Mitteparalleelseid külgi c ja e on haarad nim. haaradeks.  Trapetsi liigid, joonised

Võrgurakendused (DHCP) joonis

DHCP-server 1 Klientmasin DHCP-server 2 Võrku ühendumine DHCPDISCOVER Seadistuste määramine AEG Seadistuste määramine DHCPOFFER Vastuste kogumine Seadistuste valimine DHCPREQUEST Seadistuse kehtestamine Häälestus lõpetatud IP-aadressi kasutamine DHCPACK DHCP aadressi küsimise ...

Joonis: laagrite võll

Joonis, laagrite võll.

Joonis, liistliide, rihmaratas

Liistliide, rihmaratas, Joonis

Joonis, koostejoonis, laagrid

Koostejoonis, laagrid

Joonis, liistliide, võll

liistliide, võll

Joonis: laagrite ava

Laagrite ava

Joonis, korkkaliiber, vol2

korkkaliiber, joonis

Joonis, koostejoonis, liistliide

Koostejoonis, liistliide

Tehniline joonis esitlus

TEHNILINE JOONIS. ESKIIS NB! Osad lingid ei tööta enam Tehnilise joonise vormistamise viisid • ESKIIS – vabakäejoonis – kasutatakse ainult pliiatsit ja paberit vms. Praktiline ja seetõttu ajatu. • KÄSITSI JOONIS – kasutakse abivahendeid (joonlaud, kolmnurk, sirkel trafarett jne). Tänapäeval säilitanud tähtuse peamiselt õppeprotsessi osana. • ARVUTIJOONIS – 2D, 3D joonised koos visualiseerimisega (AutoCAD, REVIT jne) • Arvutijoonis eskiisina • http:// ideatesolutions.blogspot.com.ee/2016/06/from-napkin-s ketches-to-revit.html 05.10.2016 • http:// 360talkatives.blogspot.com.ee/2014/12/how-to-use-revi t-software-as-your.html 05.10.2016

Õmblemise joonis

Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209 

Laeva teoreetiline joonis

Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP) 

Metallsõlm

docstxt/11974032192.txt

Puitkonstruktsioon

docstxt/11974037352.txt

Terasleht

docstxt/11974038742.txt

Fotosüntees ehk taimede kloroplastides toimuv protsess

Fotosüntees Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+-ioonid. Eraldunud elektronid

Kodune töö nr 1 variant (mat nr) 3 [hulktahk]

docstxt/128708147033392.txt

Kodune töö nr 5 variant (mat nr) 3 [pindade lõikumine]

docstxt/128708181733392.txt

Kodune töö nr 4 variant (mat nr) 3 [koonuslõiked]

docstxt/128708174933392.txt

Kodune töö nr 3 variant (mat nr) 3 [hulktahu lõige]

docstxt/128708161833392.txt

Kodune töö nr 2 variant (mat nr) 3 [sirge ja tasand]

docstxt/128708154933392.txt

Kontakti ring

~ Ii -. T 

Düüsi joonis

docstxt/126046154554532.txt

Vooluallika kasutegur joonis 1

100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 N=f(R/r) =f(R/r) 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0 0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 

Vooluallika kasutegur joonis 2

100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 N=N(I) =(I) 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 

Tisleri lõputöö joonis

docstxt/14584626930276.txt

Litosfääri joonis

Näidisprojekti vaade S1

docstxt/11974033152.txt

Teravnurga siinus, koosinus ja tangens

Teravnurga siinus, koosinus ja tangens a ja b on täisnurkse kolmnurga kaatetid, c on hüpotenuus. Teravnurga vastaskaatet on a ja lähiskaatet on b. a c Teravnurga vastaskaatet on b ja lähiskaatet on a. Teravnurkade ja summa + = 90°. b Teravnurga siinuseks nimetatakse selle nurga vastaskaateti ja hüpotenuusi suhet (jagatist). Nurga siinust tähistatakse sümboliga sin . a b sin = sin = c c Teravnurga koosiniseks nimetatakse selle nurga lähiskaatei ja hüpotenuusi suhet. Nurga koosinust tähistatakse sümboliga cos b a cos = cos = c c Teravnurga tangensiks nimetatakse selle nurga vastaskaateti ja lähiskaatet...

Puitkontstruktsioon variant 6

docstxt/1303483809115643.txt

Puitkonstruktsioon nr 1

docstxt/133588850122019.txt

Raku ehitus

Joonis raku ehitusest.

Nelinurgad

Nelinurgad Nelinurk Omadused Ümbermõõt Mõiste Joonis Pindala Ruut 1. Kõik küljed on võrdsed. P= 4a Ruuduks nimetatakse ristkülikut, mille kõik küljed on 2. Vastasküljed paralleelsed. S= 4² võrdsed. 3. Kõik nurgad 90°. 4. Lähisnurkade summa 180°.

Metallplaat variant 0

docstxt/1303483259115643.txt