· vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub riiklikest normdokumentidest · arvestab konkreetse organisatsiooni vajadusi, tingimusi DOKUMENT · vorminõuded, dokumendimallid, teabekandja, vastutaja · allkirjaõiguslikud isikud · registreerimine · menetlemise kord: kuidas dokument ettevõttes liigub · kes kasutavad · arhiivinõuded · säilitamine NORMDOKUMENDID · asjaajamise korra ühtsed alused · avaliku teabe seadus · digitaalallkirja seadus · avaldustele vastamise seadus (5 päeva jooksul) · arhiiviseadus, arhiivieeskiri DOKUMENT - kui tõestamise vahend - teabekandjale jäädvustatud (paber, mälupulk...)
Notariaalakti koostamine Akt koostatakse eesti keeles Notariaalakt peab sisaldama notari nime ja allkirja ning tema tähelepanekute aruannet, ilma selleta on tõestamine tühine. Dokumendid, kaardid, joonised ja illustratsioonid, millele notariaalaktis viidatakse ning mis sellele lisatakse, on notariaalakti osa. Notariaalakti märgib notar tähelepanekute tegemise aja ja koha ning notariaalakti koostamise aja ja koha. Notariaalse akti vorminõuded Akt peab olema trükikirjas Akt sisaldab pealehel riigivappi Dokument köidetakse nööriga ja kinnitatakse reljeefpitseriga Akti lehed on nummerdatud, mis kinnitatakse notari allkirjaga.
Kes tegelevad dok.haldusega? - kantselei - suurettevõttes: arhiivitöötajad; väikeettevõttes: sekretär/assistent Asjaajamise hea tava. - reglementeeritus igal dokumendil oma koht - vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid. - sisekorraeeskirjad - asjaajamiskord (nõuded) - dok.loetelu - tööprotsess Asjaajamiskord sisaldab... - vorminõuded, mallid - allkirjaõiguslikud isikud - menetlemise kord, arhiivinõuded Asjaajamise korraldust reguleerivad normdokumendid? - asjaajamiskorra ühtsed alused - avaliku teabe seadus - digitaalallkirja seadus - avaldusele vastamise seadus - arhiiviseadus ,,Dokument on ettevõtte nägu"? - asjaajamiskord arvestab organisatsiooni vajadusi, tingimusi - asjaajamiskorra kehtestab asutuse juht (ettevõtetes erinev) Dokument.
tegemise eest (hoiatusfunktsioon) *9 ; tehingut teha sooviva(te) isiku(te) nõustamine valdkonna erapooletu asjatundja (notari) poolt (nõustamisfunktsioon) *10 ; tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema kindlakstegemise ja tõendamise lihtsustamine (tõendamisfunktsioon). Nimetatud eesmärgid võivad konkreetsete vorminõuete puhul esineda nii eraldi kui ka koos. Paljud seaduses kehtestatud vorminõuded täidavad muu hulgas hoiatusfunktsiooni. Näitena võib siin välja tuua mitmed kirjalikku vorminõuet ettenägevad sätted tarbijalepingute puhul, näiteks tarbija avalduse kirjaliku vormi nõue tarbijakäenduse puhul (VÕS § 144 lg 2), või ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimisel (VÕS § 381 lg 1). Samuti täidavad seadusest tulenevad vorminõuded reeglina tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema tõendamise lihtsustamise eesmärki (tõendamisfunktsiooni)
Dokumentide üle arvestuse pidamise kohustus Dokumendiregister Nõuded dokumendiregistrile dokumendiregistrisse kantavad andmed Millised andmed peavad olema avalikustatud, millal Dokumendiregistripidaja kohustused Juurdepääsupiirangud kehtestamine dokumendiregistris 8) ka digitaalsed dokumendid oleksid saadud, menetletud ja hoitud ühtsetel põhimõtetel. EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa1: Kiri eesmärk, käsitlusala, elementide kirjeldus. Dokumendielemendid(kiri) Adressaat (isik kellele kiri suunatud- K, e-kirja puhul- S), aadress (adressaadi siseandmed- S, e-kirja puhul- K), allkiri (omakäeline allkiri- V), allkirjastaja (K), autor (sisu eest vastutav isik- K), kasutusmärge (V), kontaktandmed (autor- K, e-kirja puhul- S), koostaja (dokumendi kavandi ettevalmistanud isik- S),
menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Käesoleva kaasuse tekstist on selge, et X vallavalitsuse jaoks mudilase toetuse mitte maksmiseks olulise tähendusega asjaoluks oli see, et Martin Tammil on olemas maksetähtaja ületanud võlgnevus kooli suhtes, mille suuruseks oli 2,5€. Haldusorgani erapooletus: HMS §-s 10 sätestatud eeldused ei ole täidetud ehk haldusorgani erapooletus on täidetud. 3. Vorminõuded Käesoleval juhul ei ole võimalik järeldada kas haldusakti vorminõuded olid täidetud. Haldusorganisatsioonis oli see M.Tammi asi läbi vaadatud ning kuna see määrus oli X vallavalitsuse poolt tehtud, teoreetiliselt oli see kirjalikus vormis valmistatud. (vastavalt HMS §-ile 55 lg 2). Lisaks, kuna kaasuse tekstis ei ole teisiti kirjutatud meie eeldame, et X vallavalitsuse poolt on tehtud kirjalik haldusakt. Kaasuse tekstis ei ole piisavalt informatsiooni ning ei ole võimalik hinnata kas
kuidas suhtuda lausesse tervikuna? Kas õige vorm annulleerib mõttetu sisu ja lause on õige? Või muudab jabur sisu mõttetuks ka korrektse vormi ning lause on pigem vale? Vastus sõltub paljuski sellest, kas pidada keeles esmatähtsaks vormi või sisu. Kas vorm on sisu või sisu vormi teenistuses? Mina asetaksin sisu kindlasti esiplaanile, kuigi keeleline sisu vajab alati ka keelelist vormi. Keelelise sisu ja vormi selgus on eriti olulised õiguskeeles ja õigusaktide koostamisel. Sisu -ja vorminõuded seaduste koostamisel on väga täpselt sätestatud. Õigusakt peab olema selgesti mõistetav ja ühetähenduslik. Keel olgu lihtne, sisutihe ja lakooniline ning eelkõige ühetähenduslik. Seaduselooja mõte peaks olema üheselt arusaadav ka neile inimestele, kes igapäevaselt õigusloomega kokku ei puutu. Õigustloovate aktide vastuvõtmisel järgitakse kindlat stsenaariumi (õigusaktidega kehtestatud protseduurireegleid ehk menetlusnorme), muidu akt lihtsalt ei kehtiks.
Territoriaalne pädevus on PPA-l ka olemas, kuna relvaloa kehtetuks tunnistamine oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega. Järelikult on V relvaloa kehtetuks tunnistamine PPA pädevuses. 2. Menetlusnõuded Praegusel juhul ei nähtu, et V suhtes oleks rikutud ärakuulamispõhimõtet. Uurimispõhimõte (HMS § 6): täidetud, praegusel juhul olulise tähendusega asjaoluks on kas isik on süüdi tunnistanud või mitte. 3. Vorminõuded Selguse mõistetavus: praegusel juhul resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav. (HMS § 55 lg 1 Põhjendamiskohustus:(HMS § 56 lg 1). PPA teavitas V-d kirjalikus vormis oma otsusest ehk HMS § 55 lg 2 on täidetud. “Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende
Töötajate ametijuhendid. Puudulik, kuid eeldusel on need sisemised dokumendid. Asjaajamiskorra struktuur I Üldsätted: asjaajamise korra kehtestamise kord, asjaajamise eest vastutajad, töötajatele teatavakstegemise kord, töötajate kohustused asjaajamiskorra täitmisel.- osaliselt olemas, kuid pole täpsemalt välja võimalik lugeda. Olemas, et sekretär tegeleb asjaajamise korraldamisega (SYGA 2012:4); Organisatsioonis kasutusel olevad dokumendiliigid, nende vorminõuded. Olemas (SYGA 2012:19); Dokumentide koostamise ja kehtestamise kord- Olemas (SYGA 2012:18); Dokumentide registreerimise kord. Olemas, (SYGA 2012:15); Asjaajamiskorra struktuur II Dokumentide menetlemise kord. Olemas (SYGA 2012:11); Asjaajamises olevate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16); Dokumentide arhiveerimiseks ettevalmistamise ja arhiivile üleandmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16); Juurdepääsude kehtestamise kord
rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 13. Ehitise kasutusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus) § 32. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
,,Digitaalallkirja seadus"(2000) ,,Haldusmenetluse seadus" ,,Isikuandmete kaitse seadus"(2003) ,,Keeleseadus" ,,Riigivapi seadus" ,,Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused: ,,Arhiivieeskiri" (1998) ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused"(2001) Standardid: EVS-ISO 15489-1:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa1: Üldnõuded" EVS-ISO 15489-2:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa2: Juhised" EVS882-1:2006"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:Kiri" EVS-ISO 15836:2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid" EVS-ISO 5127:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik" EVS-ISO 23081-1:2006"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide endmed. Osa1: Põhimõtted". EVS 8:2000 ,,Infotehnoloogia reeglid Eesti keele ja kultuuri keskkonnas" Asjaajamise hea tava eeldab, et *asutuse asjaajamine on reglementeeritud st on koostatud
(tegevus, seisund, KAITSEALA positsioon) MÄÄRATLEMINE Isikuline kaitseala:Kes võib põhiõigusele tugineda? PIIRANGU OLEMASOLU Kas põhiõiguse adressaat on mõjutanud mingit tegevust, seisundit TUVASTAMINE või positsiooni põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt. PIIRANGU Kas formaalsed nõuded on täidetud? Seaduslikkus; õigusselgus; PÕHISEADUSPÕRASUSE pädevus-, menetlus- ja vorminõuded. TUVASTAMINE Kas materiaalsed nõuded on täidetud? Legitiimne eesmärk, proportsionaalsuse põhimõte-sobilikus, vajalikus, mõõdukus.
järglimel päeval loetakse. Kui keeldutakse, loetakse, et tal oli võimalus kätte saada kiri, aga ta seda ei kasutanud. Kui kiri oli saadetud ekirjaga, siis loetakse, et isik loeb seda hiljemalt järgmisel päeval. Kui see on spammi saanud, siis siiski töötab seal §69 lg 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11; Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Varul, P. Tahteavaldus ja selle tegemine, Juridica, 2010, 7, lk 497-507. 1. Sein, K. Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed. Juridica, 2010, 7, lk 508-516. 1. Andres soovib müüa oma sõiduauto 10 000 euro eest ning teatab 8.10. sellest kirja teel Jaanile, andes talle aega vastamiseks kuni 15.10. Kiri saabub kohale 10.10. Päev pärast kirja ärasaatmist leiab Andres endale aga teise ostja, kes on nõus maksma rohkem. Ta viib sama päeva hilisõhtul Jaani postkasti ettepanekut tühistava kirja. Kuna Jaan saabub komandeeringust alles 10.10
pidades . ·Isikukeskse CV puhul on keeruline enda isikut nii tutvustada , et tutvustus ei muutuks ühesõnaliseks , kiputatakse kasutama stampväljendeid . ·Klassikaline CV on kõige nõrgem , sest tööandjale vajalik info esineb siin varjatud kujul . ·Kooliõpetaja võiks kirjutada klassikalise CV , kuna see on neutraalne . AVALDUS ·Avaldusel on oma kindlad väljakujunenud vorminõuded . ·Avalduse vormistus ja väljanägemine annab avaldaja kohta informatsiooni . ·Avaldus tuleb kirjutada A4 formaadis valgele paberile . ·Avalduse võib trükkida või kirjutada käsitsi . ·Lehe servadesse ( käsikirjalisel avaldusel ) tuleks jätta vähemalt 2,5 cm vaba ruumi . AVALDUSE VORMISTAMINE ·Avalduse vasakusse ülaserva kirjutatakse adressaat . Adressaati ei ole vaja märkida nimeliselt , vaid ainult ametikoha järgi .
SISSEJUHATUS Asjaajamiskorra analüüsiks valisin XXX asjaajamiskorra. Asjaajamiskorra (edaspidi: kord) eesmärgiks on määratleda XXX (edaspidi: asutus) dokumendihalduse üldised põhimõtted ning vorminõuded. Asjaajamiskorras käsitletakse dokumentide vormistamist, töötlemist, registreerimist, edastamist ja süstematiseerimist ning reguleeritakse: 1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduur; 2. dokumendiringluse korraldamine asutuses alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni; 3. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks; 4
korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Tallinna Ehituskoolis. 1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid ja käskkirjad; Koolis on kasutusel üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirja plank, mida võib vormistada must-valgena või kasutada värvitrükki. Üldplanki ja kirjaplanki eristab plangile trükitavate elementide koosseis. Üldplangi alusel valmistatakse teisi konkreetse dokumendiliigi planke. Üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirjaplank kujundatakse arvutis.
a) On välja kuulutatud seadus, milles on olemas viide nimetatud normile ja sanktsioon, b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad keelu rikkujaid, d) norm kehtib efektiivselt ehk funktsioneerib, kui seda üldiselt täidetakse, rikkujaid karistatakse ja üldsus kiidab seaduskuulekuse heaks, e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav
subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded menetlusnõuded vorminõuded ÕIGUSALLIKETE PRIMA FACIE-KOHTUSTUSLIKKUS Õigusallikad on mõnikord jagatud 3 rühma: Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, st karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika kasutamine on seega sunduslik. Seadused. Nõrgalt kohustavad selle arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei järgne sanktsioone
................................ 7 2.1.5 Kokkuvõte .................................................................................................................. 7 2.1.6 Kasutatud allikad ....................................................................................................... 8 2.1.7 Lisad ......................................................................................................................... 10 2.2 Üldised vorminõuded .....................................................................................................10 2.2.1 Teksti vormistamine ................................................................................................ 11 2.2.2 Pealkirjade vormistamine ........................................................................................ 11 2.3 Viitamine ...............................................................................................
Nt. lapsendamine, isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine. · Kõigil menetlusosalistel on kohtus võrdsed õigused. · Lisaks haegjale ja kostjale on hagimenetluses menetlusosaliseks ka kolmas isik - selline isik, kes reeglina ei nõua ise midagi ja kellelt ka ei nõuta midagi, kuid kelle õigusi või kohustusi võib tehtav kohtuotsus kuidagi mõjutada. Seaduses on hagiavaldusele ette nähtud kindlad sisu-ja vorminõuded, mida tuleb kindlasti järgida. · Kindlasti peavad olema kirjas tsiviilmenetluseseaduses · hagiavalduse esitamisel peab maksma ka riigilõivu, mille suurus on kirjas riigilõivuseaduses. · hagiavalduse esitatakse reeglina sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on kostja elukoht. Võistlevuseprintsiip · Pikk menetlus, karistatav pole ennast süüdi tunnistanud ja siis kuulatakse üle kõik tunnistajad, uuritakse fakte ja tõendeid.
Hea tava eeldab, et Standardid organisatsioonis on dokumendihaldus reglementeeritud EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest on EVS 882-1:2006. Dokumendielemendid ja vorminõuded, Osa 1: Kiri määratletud vastutus Arhiiviseadus ja arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus ArhS - sätestab arhiivijärelevalve asjaajamise üle Seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning luua
2 üheselt arusaadav 3 konkreetsus Täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda (tuvastada): Menetluse pooled ( võlgnik ja sissenõudja) Täitmise sisu ja ulatus ( rahalise nõude puhul rahasumma, asja üleandmiseks kohustava lahendi puhul asi, mis tuleb üle anda jne). Kohtutäitur ei tohi iseseisvalt asuda täitedokumendile täidetavat sisu andma. Täitedokumendi vorminõuded: 1 peab sisalduma TMS § 2 lg 1 loetelus 2 olema välja antud pädeva organi poolt 3 olema jõustunud Jõustumismärge loob kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda samas jõustumata otsust jõustunuks. Erandiks täitedokumendi jõustumise nõudest on viivitamatu täitmine. Viivitamatu täidetavus peab kohtuotsuse puhul tulema otsusest endast või eraldi kohtumäärusest. Täidetavate nõuete liigid
tähtsusega asjaolusid ja ei kogutud tõendeid - ii) Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41) + iii) Haldusorgani erapooletus (HMS § 10) + iv) Muud menetlusnõuded (nt menetluse avalikkus: HMS §-d 7, 37; haldusorgani selgitamiskohustus: HMS § 36) ei selgitatud linnakodanikule tema õigusi - 3. Vorminõuded a) Tegevuse vorm: kirjalik, suuline vm (§ 55 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3, § 107 lg 2) tulenevalt § 107 lg 2 toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid+
Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm sekkumist õigustav. Muul moel isiku õigustesse sekkuda (kui karistavalt). *volitusnorm (määrused) norm, mis lubab täitevvõimul anda õigustloov akt. Menetlus normid - *menetlusnõuded üldiselt menetlust reguleerivad *menetlustähtajad mis tähtajaks, milline menetlus *vorminõuded mis vormis mingi menetlus *vormistusnõuded kus vormis on välja toodud või tuleb välja tuua (punktidega väljatoodud). Õiguskaitse normid (subjektiivsete õiguste kaitseks loodud) *näitavad, millised nõudes saab isik esitada oma õiguste kaitseks. Legaaldefinitsioonid -*määravad ära mõiste sisud. *Avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigus normide järgimine ning isikute õiguste ja õigushüvede kaitseks.
(3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime. Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid. (4) Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides. § 12. Plankide vorminõuded (1) Asutusel, struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus, peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank, mis on nii paberkandjal kui digitaalsel kandjal. (2) Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol
novembri 2002. a määrus nr 14 Ehitusloa taotluse läbivaatamise, kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise, kasutlusloa taotluse läbivaatamise ja riikliku ehitisregistri dokumendi väljastamise eest tuleb kohalikule omavalitsusele tasuda riigilõiv vastavalt Riigilõivuseaduse 2 ptk. toodud tasumise juhendile ja 17 ptk. 1 jaos § 317 toodud suurustele. Ehitusloa taotluse maht on esitatud Ehitusseaduse § 26. - Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 66 "Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord". Taotluse esitamise blanketid on kättesaadavad Ehitisregistri lehelt. - Ehitusloa taotluse täitmisel vajaminevate ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamine tuleb teha vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 69 "Ehitise tehniliste andmete loetelu" - Ehitise kasutamise otstarve/otstarbed määratakse vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu"
puudujad, päevakord, iga päevakorrapunkti küsimus eraldi, ettekandjad, kaasettekandjad, küsimused, vastused, sõnavõtjad ning otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad protokolli õigsust kinnitama allkirjaga. *resolutsioon on otsustaja pealdis dokumendil. Resolutsioon võidakse kanda dokumendi peale või lisada eraldi lehena ning kuni 10 realisi resolutsioone ei tarvitse pealkirjastada. Haldusdok vorminõuded *asutuse logo või vapi kujutis vapi kasutamine sätestatakse seadusega ning valla või linna põhimäärusega. *dok väljaandja asutuse nimi peab täielikult vastama õigusaktis, millega asutus on moodustatud, märgitud nimele. Nimi p.o nimetavas käändes *asutuse registrinr *dokumendiliigi nimetus nimetavas käändes *kuupäev enamasti numbriline, eristades üksteisest punktidega, kuupäeva elemndid tuuakse ära ühel real *dokumendiregistri indeks s
Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest
Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest
4) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. käsitleb ühte teemat kõik dokumentide ja nende menetlemise kohta tehtavad lisamärked peavad olema seotud dokumendi ja selle osadega nii, et oleks tagatud dokumendiga seotud asjaajamise terviklikkus. Dokumendiplankidele vormistatakse üldjuhul: kirjad; protokollid ja aktid; õigusaktid; dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. Plankide vorminõuded. Dokumendi kohustuslikud elemendid on: autor;kuupäev;tekst;allkirjastaja. Lähtudes dokumendiliigist kasutatakse lisaks loetletud elementidele järgmisi elemente: aadress;adressaat;kasutusmärge; kontaktandmed;koostaja; lisaadressaat;lisamärge;pealkiri; seosviit;viit;muud dokumendi elemendid. Dokumendi kuupäeva ja kellaaja märkimine Dokumendi kuupäevaks on: õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev;
Õigussuhe tekib niisiis kahe poole vahel- õigustatud ja kohustatud poole vahel. Õigustatud ja kohustatud pooleks ongi inimesed ise (füüsilised isikud, kes võivad olla kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased). Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Tühine tehing a) Heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing b) Seadusega vastuolus olev tehing (nt vorminõuded, piiratud teovõime jms) c) Käsutuskeeldu rikkuv tehing d) Näilik tehing · Tühistatav tehing a) olulise eksimuse tõttu tehtud tehing b) pettuse tõttu tehtud tehing c) ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehing d) + seadus võib näha ette muid... Õigussuhe? Suhe õigussubjektide vahel. Sisuks vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt relatiivne või absoluutne õigussuhe (oleneb sisalduvatest õigustest) Õigussubjekt? Õigussubjektiks on isik
Osa 2: Juhised" · EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid" · EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik" · EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted". · EVS 8:2000 "Infotehnoloogia reeglid Eesti keele ja kultuuri keskkonnas" · EVS882 -1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri". II Asutuse individuaalsed · Asjaajamisjuhend · Toimikute/dokumentide loetelu Dokumentide loetelu kehtestatakse tähtajatult asutuse struktuuri ja allüksuste kaupa. Dokumentide kohta märgitakse vähemalt: 1. arhiivimoodustaja nimi 2. osakonna või funktsiooni tähis ja nimetus 3. sarja tähis ja nimetus 4. säilitustähtaeg või arhiiviväärtus Dokumentide loetelu võib täiendada dokumentide haldamiseks vajalike lisaandmetega, näiteks sarja
märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 13. Ehitise kasutusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus) § 32. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, välja arvatud
pooltevahelist praktikat; lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega; mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on kõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga; tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega; eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti; 18.Lepingute vorminõuded Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi(vormivabaduse põhimõte, TSÜS § 77). See tähendab muuhulgas seda, et teistsuguse ettekirjutuse või kokkuleppe puudumisel on kehtivad ka suulised tehingud. Seadus või poolte kokkulepe võib aga ette näha teatud vorminõude. Tehingu vorminõuded: • kirjalik (TSÜS § 78); • kirjalikku taasesitamist võimaldav (§ 79); • elektrooniline (§ 80);
Täisühingu jaoks pole mul piisavalt kapitali ega parnerit, keda suudaksin täielikult usaldada, sama kehtib ka usaldusühingu kohta. Aktsiaseltsi algkapitalinõue 25 000 eur pole minu jaoks reaalne, seega jääb ka see kõrvale. FIEde umbusaldamine ja ebamäärane laienemisvõimalus ei soosi ka selle variandi valikut. Kõige reaalsem ja minu silmis parim variant on osaühing (OÜ), millel on kõige madalamad vorminõuded ja asutamiskulud, selge juriidiline staatus ja klientide suurem usaldus (võrreldes FIE-ga). Samuti on kapitali kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid ning minu isiklik risk on maandatud tänu piiratud vastutusele. Ettevõtlusega alustamiseks on kolm erinevat viisi, mida võib ka kombineerida: 1. Rajada uus ettevõte. Uue ettevõtte rajamisel tuleb teha kõik otsast lõpuni ise – arendada välja toode või teenus ja luua ärikontseptsioon. 2
Eesmärk peab olema faktiliselt ja õiguslikult saavutatav. o proportsionaalsus abinõu + eesmärk + kolmandad isikud o selgelt formuleeritud - formaalne õiguspärasus o anda saab pädev isik/organ ruumiline pädevus teatud territooriumil, nt valla piires esemeline pädevus tuleneb ülesannetest, mida organ/ametnik täidab o Vastuvõtmise protseduurilised reeglid o Vorminõuded o Põhjendus, motivatsioon §8. Haldusaktide teatavakstegemine Avaldatakse üldakte, mis puudutavad määramata hulka inimesi. Avaldatakse kõik riigi keskhaldusorganite üldaktid. 1) Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi ja Riigikogu valimiste tulemuste kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeteks asumise ja nende volituste lõppemise kohta; 2) Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused;
peab täitma samu eesmärke mis volitavgi seadus. Eesmärk peab olema faktiliselt ja õiguslikult saavutatav. proportsionaalsus abinõu + eesmärk + kolmandad isikud selgelt formuleeritud formaalne õiguspärasus anda saab pädev isik/organ ruumiline pädevus teatud territooriumil, nt valla piires esemeline pädevus tuleneb ülesannetest, mida organ/ametnik täidab Vastuvõtmise protseduurilised reeglid Vorminõuded Põhjendus, motivatsioon 1. Halduse õigusaktide teatavakstegemine Avaldatakse üldakte, mis puudutavad määramata hulka inimesi. Avaldatakse kõik riigi keskhaldusorganite üldaktid. 1) Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi ja Riigikogu valimiste tulemuste kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeteks asumise ja nende volituste lõppemise kohta; 2) Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused;
geograafilist piirkonda tegutsevate isikute poolt. 2.1.2 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Eestis Geograafilise tähise õiguskaitset reguleerivad Eestis: Geograafilise tähise seadus.(RT I 1999,102,907) Riiklik geograafilise tähise register (RT I 2000,38,236) Ametiasutuste pädevus "Geograafilise tähise kaitse seaduse" rakendamisel.(RTL 2000,45,282) Geograafilise tähise registreerimise tunnistuse vorminõuded ja vormistamise kord (RTL 2000,33,454,455) 8 Intellektuaalse omandi liigid. http://www.aktiva.ee/26511y/z0zARTICLEy238840.html 10 Geograafilise tähise registreerimise taotluste dokumentide vorminõuded vastavalt majandus- ministri määrusega (RTL 2000,33,454) Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2004,24,163). Seadus
üheaegselt kehtivad järgmised kategoorilised otsustused: Antud S on P (A) ja Antud S ei ole P (E); Ükski S ei ole P (E) ja Kõik S on P (A); Kõik S on P (A) ja Mõni S ei ole P (O); Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I). Käesolevas tekstis esineb esmakordselt otsustuse vorm "Antud S on P" ja "Antud S ei ole P", milles otsustuse subjekt on täismahus ja tähistab üksikut (konkreetset, ainukordset, individuaalset). Teatavasti loogika reeglid ja vorminõuded ei erista üksik- ja üldmõistet, mistõttu puudus seni vajadus seda iseärasust rõhutada. Vasturääkivuse vorme on kolm: 1) formaal-loogiline vasturääkivus, 2) dialektiline vasturääkivus ja 3) paradoksaalne vasturääkivus. Formaal-loogiline vasturääkivus kätkeb endas teineteist välistavaid otsustusi ühe arutluse piires. Käsitleme seda hiljem. Dialektiline vasturääkivus on teadmiste kujunemise ja arenemise
2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. 15. Lepingute vorminõuded - Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida
Osa 1: PDF 1.4 (PDF/A-1) kasutamine; ·EVS-ISO/TR 26122:2008 Informatsioon ja dokumentatsioon. Osa 1: Tööprotsesside analüüs dokumentide haldamiseks. EESTI ALGUPÄRASED STANDARDID JA JUHISED: ·EVS JUHEND 9:2006 Dublin Core'i metaandmeelementide kasutamine. (Põhjalikumalt käsitletakse Dublin Core'i elemenditäpsustajaid ning Dublin Core'i kasutamist inforessursside kirjeldamisel); ·EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri. (Standard esitab kirja kui doku- mendiliigi elemendid nende loetelu, määratlused, selgitused, vormistamise nõuded ja asukoha kirjal); ·EVS 8:2008 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. (Standardis esitatakse koodi- ja vastavustabelid ning kirjeldatakse eesti keele reegleid ja tavasid arvude, isikunimede jm kirjutamisel). JUHISED, HEA TAVA JA PAREM PRAKTIKA Dokumendisüsteemi väljatöötamisel ja arendamisel on abiks mitmesugused juhised:
tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. 33. ringkonnakohtu pädevus, kohtulahendise edasikaebamise kord, tähtajad, sisu ja vorminõuded Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik.
4) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. (7) Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende sisu samasus. § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kellel on õigusakti andmise õigus. § 12. Plankide vorminõuded (2) Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. (3) Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement (vesimärk, reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis, plangi number, reljeefpitsatiga valmistatud element). (6) Plangid on eesti keeles. (9) Kirjaplangil peavad olema asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja sideandmed,
Mida adressaat juba teab? Millist vastust me soovime? Mõistlik on kasutada näidiskirjade abi ja lähtuda vormistamise peamistest tavadest. Ametikirja kirjutamine Mida lühem kiri, seda mõjusam Õigekiri ja stiil Lause pikkus (mitte rohkem kui 10 12 sõna lauses) Vajalike elementide (rekvisiitide) olemasolu ja paigutus Pöördumised ja tänusõnad Ametikirja kirjutamine Eestis kehtivad standardid: EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14219/ametikirja_vormistamine.html;js essionid=3C58E47B635D3E62F501ECBFD010FA97 http://www.digitark.ee/?p=454 Asjaajamiskorra ühtsed alused Riigi Teataja 2001, 20, 112 https://www.riigiteataja.ee/akt/840660 Ametikirja kirjutamine Kui asutuse plangil tuuakse asutuse nimi nii eesti keeles kui võõrkeeles, siis esikohale (üles
K.T.dok-ide koostamise ja kogumise põhieesmärgid on: 1) aidata kaasa audiitorteenuse planeerimisele; 2) aidata kaasa tähtaegsele ja kvaliteetsele aud.teenuse osutamisele; 3) luua eeldused auditeerimisrühma koordineerimiseks, kontrollimiseks ja tähelepanekute üldistamiseks; 4) esitada vajalikud kutsetegevuse dok-id sooritatud kontrolliprotseduuride kohta, millele tuginedes aud.ettevõtja on koostanud v.audiitori aruande. K.T.dok-ide sisu-ja vorminõuded sõltuvad: 1) aud.ettevõtja poolt osutatava teenuse iseloomust 2) kliendi tegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest 3) kliendi rp.korraldusest ja sisekontrolli süsteemi tõhususest 4) vajadusest juhendada, koordineerida ja kontrollida v.audiitori tegevusega kaasatud isikute tööd. K.T.dok-id võivad sisaldada: 1) väljakirjutusi, koopiaid, kliendi seisukohalt olulistest jur.dokumentidest, lepingutest, protokollidest ja must taolisest;
juriidilised kohustused On käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õgusalusena; õiguslike tagajärgede esilekutsumine; sisaldab alati õigusloovas aktis; täitmiseks kohustuslik õldiselt e. imüersonaalselt; võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne. Konstitutiivne (loovad ja kujundavad süsteemi, määravad) 1.kompetentsinorm= Pädevus (kes ja mis valdkonnas on pädev otsustada v tegusteda ) 2.menetlusnorm: -õiguskaitse- erivaide lahendamise kaitse norm), -vorminõuded- kuidas haldusorgani dokumentatisoon peab olema vormistatud, -menetlusjuhised- määratakse ametlik meenetlus, kuupäev, meenetluse õiguse, dokumentatsioon jne, -tasunõuded – riigilõivud (peavad olema sätestatud seadusega) 3.mõistemääratlus- mõiste seletus, mis ettenähtud 4. jms e. Normid, mis otseselt ei reguleeri: -sekkumist õigustavad normid reguleerivad kuidas haldusorgan sekkuda võib -karistusnormid- ütleb kuidas peab käituma-
taotlemisel esitatud ehitusprojektile. (2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. (3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. (4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Kasutusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. § 33. Kasutusloa väljastamine (1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks asutus, kelle pädevuses on ehitusloa väljastamine (edaspidi kasutusloa väljastaja). (2) Kasutusloa saamiseks tuleb: 1) esitada kasutusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja, ehitustoote importija,
Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist. 18. Lepingute vorminõuded Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust
Kui on teada või kokkuleppeliselt fikseeritud ühe otsustuse tõeväärtus, siis ülejäänud kolme otsustuse tõeväärtus on määratud (kui ei ole tegu määramatuga) kindlatest vastasolekutest, mida ongi võimalik demonstreerida loogilise ruudu abil. Nende reeglipäraste seoste juures esineb üksainus kõrvalekalle - vastupidiste otsustuste ühe mittekehtivuse korral jääb teine määramatuks. Määramatus tähendab seda, et loogika vahenditega (reeglid, vorminõuded) ei ole võimalik kindlaks teha otsustuse kehtivust või mittekehtivust. Näiteks, üldjaatava otsustuse mittekehtivuse korral ei ole võimalik üldeitava otsustuse tõeväärtust kindlaks määrata ja sellisel juhul fikseeritakse selle määramatus. Kõik taimed õitsevad - ei kehti, siis otsustuse Ükski taim ei õitse tõeväärtust ei saa loogikas määrata (selleks tuleb kasutada teisi vahendeid) ja seega fikseeritakse "määramatu".
· vorm viis, kuidas sisu on esitatud · füüsiline vorm dokumendi välised tunnused · intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) · isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokument omab tõestusväärtust, kui ta on usaldatav ja autentne · usaldatav dokument tõene, pole võltsitud · autentne päritolu võib usaldada Dokumendi vorminõuded Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: 1. üldplank (nii paber kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel (kuni vastavate standardite väljatöötamiseni). 2. Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid. Kohustuslikud rekvisiidid:
annaabi.ee 
