50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1. Vara arestimine, hindamine ja hoidmine Eelarestimine Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist. Arestimine Vallasasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur asja üles ja keelab selle käsutamise. Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul
käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus iseloomulik · Täitemenetlus on menetlusõigus seega avalik õigus · Kohtutäitur on avaliku võimu kandja 2) Kohtutäitur ja tema õiguslik staatus Kohtutäitur viib menetlust läbi ainuisikuliselt- ta on menetlusjuht! Kohtutäituril peab olema ametikindlustus. Kahjud peab ta ise kinni maksma. Kohtutäitur ei saa mitte midagi kellelegi delegeerida, ta peab tegema kõike isiklikult. Ta vastutab ise, ja seda ka materiaalses mõttes. Kuidas saab kohtutäituriks? - Peab olema Euroopa Liidu kodanik
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. ?
RIIGINÕUETE SISSENÕUDMINE TÄITEMENETLUSES SISSEJUHATUS • Riiginõuetele on erinevad eesmärgid, omadused ja määramise alused. • Laekuvad riigi-või kohaliku omavalituse eelarvesse, mida on võimalik suunata riigi hallatavatesse eluvaldkondadesse. • Riiginõuded peavad riigikassasse laekuma efektiivselt ning on vaja institutsiooni, kes vastavaid nõudeid administreeriks, tuvastaks rikkumisi ning nõuaks sisse. TÄITEMENETLUS • Algatamiseks peab võlausaldaja esitama kohtutäiturile allkirjastatud täitmisavalduse koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana. • Täitemenetluse algatamiseks esitab võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse. TÄITEMENETLUS 2 • Maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamise korral ei tule kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud kee
ESSEE HEA HALDUSE TAVA RAKENDAMINE- MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Eestis räägitakse heast haldusest eelkõige seaduslikkuse või eetika kontekstis. Hea halduse mõistet kasutatakse vähe, kuigi paljud Euroopa ombudsmani koodeksis leiduvad põhimõtted on Eesti õiguskorras kajastatud seadustes. Hea halduse tava peamiseks väljundiks on kvaliteetne teenus, mis on loodud kliendi ehk kodaniku ning riigi aktiivse dialoogi tulemusena. Antud teenus peab vastama nii kodaniku kui ka riigi ootustele ja nõudmistele, sest siis on avalik haldus efektiivne. Mina lähenen hea halduse tava rakendamise sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull"1, mida sai nä
Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut: oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaal
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid