„Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad“ (0)

Q: Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt?

Vastus leiad õppematerjalist: „Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad“

Tallinna Majanduskool - Ehitus - Ehitusõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt?

Tallinna Tehnika Ülikool
Ehitusteaduskond
Referaat
„ Ehitusprojekt . Staadiumud ja osad“
Üliõpilane:
Juhendaja :
2012 õa
SISUKORD

Ehitusprojekt 3

Projekti staadiumid 3

Projekteerimise käik 4

Projekteerimise eeltööd 5

Projekteerimise lähtedokumendid 6

Projektistaadiumid 7

Muud ehitusdokumendid 12

Kasutatud allikad 15
1 Ehitusprojekt
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 „Nõuded ehitusprojetile“

Peatükk üldised nõuded.
§ 2. Ehitusprojekt
(1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid , tabelid, graafikud , ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid ). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid.
(2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele.
(3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest , tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul .
(4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses.

2 Projekti staadiumid
Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama kavandatava hoone vastavuse seadusandlusega sätestatud nõuetele sh:
- püsivuse
- tuleohutuse
- hügieenilisuse ja tervislikkuse, sh. mürakaitse
- keskkonnasõbralikkuse
- kasutamisohutuse
- energiasäästlikkuse
+ tellija nõuded
Projekteerimise korraldus
Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija, kelle tegevus hõlmab kõiki projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo ( First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena).

Projekti osad:
Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti . Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi:
Arhitektuur
- AR - arhitektuur
- SA - sisearhitektuur
- AS - asendiplaan
- tuleohutus
Konstruktiivne osa
- K - konstruktsioon
Eriosad
- KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus
- VK - veevarustus- ja kanalisatsioon
- E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika )
- G - gaasivarustus
Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard:
EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt
Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite soovituslik maht. Sõltuvalt konkreetsest hoonest ja vajadustest võib ehitusprojekt olla käesolevas standardis kirjeldatust põhjalikum ja detailsem või väiksema mahuga.

2.1 Projekteerimise käik
Ehitise kavandamisel võib eristada:
projekteerimiseelseid töid, mis lõpevad projekteerimise lähteülesande formuleerimsega,
projekteerimistöid, mis põhiliselt lõpevad tööprojekti vormistamisega,
projekteerimisjärgseid töid, mis lõpevad garantiikontrolliga.

Ehitise kavandamisega on seotud ka:
projektlahenduste heakskiitmine tellija poolt,
projektlahenduste heakskiitmine haldusorganite poolt (kooskõlastamine).
Ehitise kavandamise koordineerijaks ja vastutajaks on tavakohaselt peaprojekteerija (projekteerimise peatöövõtja). Eeldatud on, et selleks on arhitektibüroo või arhitektuuri- projekteerimise litsentsiga projektijuht. Peaprojekteerija korraldab infovahetuse osalejate vahel. Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks.
Esimeseks tööks ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISIPROJEKT, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Tehnikaspetsialistid osalevad sel etapil vaid kontsultantidena.
2.2 Projekteerimise eeltööd
Äriplaan
Omaniku äriplaan, varasemate äriplaanide analüüs.
Olemasolevate ehitiste kasutamise analüüs ja pindade inveteerimine .
Ruumide vajaduse analüüs.
Ehituskrundi valik
Võimalike ehituskruntide selgitamine ja võrdlus.
Andmed võrreldavate kruntide kohta:
- geoteetiline alusplaan koos tehnovõrkudega,
- ehitusgeoloogilised andmed,
- tehnovõrkudega liitumise võimalused.
Kehtivad detailplaneeringud.
Krundist johtuvad eritingimused ( vaivundament , allmaatorustikud jms.) ja piirangud.
Krundi lõplik valik.
Eskiisprojekt
Ehituprojekti koostamisele eelnev arhitektuuriprojekt, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks . Esitatakse minimaalses mahus. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke lahendusvariante. Eskiisprojekti põhjal saab tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal formuleeritakse lähteülesanne, eskiisprojekti võib kasutada projekteerimisloa taotlemiseks.

2.3 Projekteerimise lähtedokumendid
Detailplaneering
Määrab piirkonna hoonestamise põhimõtted. Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesande formuleerimist. Hajaasutuses ei ole detailplaneering nõutav ja projekteerimise aluseks on projekteerimistingimused.
Projekteerimisluba
Projekteerimiseks tuleb taotleda haldusorganilt nõuetekohane projekteerimisluba. Seda võib teha eskiisprojekti põhjal. Projekteerimisloaga kaasnevad projekteerimistingimused (haldusorgani ja tehnovõrkude haldajate nõuded).
Projekteerimise lähteülesanne
Lähteülesande koostab tellija või tema poolt volitatud konsultatsiooni- või projekteerimisbüroo. Projekteerimise lähteülesanne peab olema kooskõlas omavalitsusorgani poolt väljastatud projekteerimisloa ja projekteerimistingimustega, samuti kehtiva detailplaneeringuga. Projekteerimise lähteülesande aluseks võib olla eskiisprojekt, millele on lisatud:
- tellija kirjalik heakskiit ,
- tellija poolt eskiisprojektiga võrreldes soovitavate muudatuste loetelu ,
- projekteerimisluba,
- projekteerimistingimused,
- muud kohustuslikud nõuded (muinsuskaitselt, päästeametilt, tervisekaitsetalituselt)
Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad:
- krundi geodeetiline alusplaan (soovitavalt digitaalne ), millel näidatud ka välisvõrgud,
- krundi ehitusgeoloogiliste uuringute andmed;
rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde puhul ka:
- olemasolevate hoonete invetariseerimisjoonised,
- olemasolevate hoonete geodeetilise mõõdistamise andmed,
sh. vajumisvaatluste andmed, olemasolevate hoonete tehnilise ekspertiisi andmed, olemasolevate hoonete ehitusprojekt ja varasemate ümberehituste tööjoonised.
Projekteerimise lähteülesandes esitatud andmete muutmine täiendamine hiljem, projekteerimise või ehitamise ajal, toob kaasa lisatööd ja – kulusid .
2.4 PROJEKTI STAADIUMID:
0) ESKIIS
Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt?
Eskiis on vaba vormistusega skemaatiline kavand. See on ilma konkreetse tehnilise lahenduseta - eesmärgiks on arhitektuurse idee selgitamine. Eskiis on arhitektile kõige intensiivsem ja olulisem projekteerimise etapp. Eskiisi faasis otsustatakse kogu hoone edasine olemus ja teostus.
Eskiisprojekt on idee.
Eskiisprojekt koosneb üldjuhul viiest joonisest: Põhiplaan, kaks otsvaadet ning kaks külgvaadet. Visiooni saamiseks piisab teinekord ka põhiplaanist, ühest külg- ning otsvaatest. Eskiisprojekt ei sisalda üldjuhul kõrgusmõõte (jällegi vastavalt kokkuleppele võivad need märgitud olla).
Joonis 1 ( 3D mudel)
Vastavalt tellija soovile, võib eskiisprojekt sisaldada ka lihtsat 3D joonist. 3D annab hoonest hea ülevaate.
Lisaks graafilisele poolele on eskiisprojektis ka lihtsustatud seletuskiri . Seletuskirjas on märgitud: üldine info, konstruktsiooniosa, arhitektuuriosa, veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, elekter , tulekaitseabinõud, jäätmekäitlus ning tehnilised näitajad.
Dokumentatsioonis on kogu info toodud lühidalt, eesmärgiks on manada visioon hoonest, kui tervikust. Eskiisi eesmärk pole anda detailseid kirjeldusi erinevate konstruktsiooni sõlmede vms kohta.
Tähtis on teada, et eskiisprojekti põhjal ei väljastata ehitusluba. Teinekord võib kohalik omavalitsus seda nõuda näiteks kirjaliku nõusoleku taotluses alla 60 ruutmeetriste hoonete puhul.
Eskiisprojekti väljundid:
- arhitektuurse idee seletus
- 3d visualiseeringud, võimalikud animatsioonid
- hoone esialgsed plaanid, põhimõtteline ruumijaotus
- vaated, lõiked, vastavalt vajadusele mõõtkavas - markeeritud põhilised materjalid, kihid ja värvid
- hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus , funktsioonide muutmise võimalikkus)
- eskiisifaasis hoone tehnilised näitajad (pinnad, kubatuur)
- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine
- parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded
- haljastuse ja heakorra suunad
Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja , Sveits )

EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt
Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg)
Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12′st joonisest.
Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad. Lisadeks võib lugeda nt elamu puhul energiatõhususe arvutust lihtustatud meetodi abil.
Jooniste hulka kuuluvad tavaliselt:

Situatsiooniskeem
Asukohaplaan
Põhiplaan
Katusekorruse v. teise korruse plaan
Lõige või lõiked
Kaks otsvaadet
Kaks külgvaadet
Lisad

Lisade alla võib kuuluda nt vundamendi plaan, vundamendi- või räästasõlme joonised, sõltuvalt mida kov. või klient nõuab.
Joonised ning dokumentatsioon on detailsem just konstruktiivse osa pealt. Eelprojekt nagu nimetus ütleb, on millelegi eelnev. Siin peetakse silmas, et eelprojekti põhjal koostatakse ka põhiprojekt. Ometi ehitusluba väljastatakse juba eelprojekti staadiumis ning see on piisavalt detailne lihtsa suvila või elamu ehitamiseks.
Kui hoone kujus on mõningad ebatavalised aspektid, nt suur raudbetoonplaat konstruktsioon peaaegu õhus lesivana, siis peaks klient arvestama ka põhiprojekti või tööjoonistega, kus teostatakse täpsed tugevusarvutused .
Eelprojekti maksumus sõltub täiesti projekti raskusastmest. Hinnaklass algab 400 eurost ning lõppeb 1400′ga. Seega on keeruline rääkida konkreetsest maksumusest. Hinnapakkumisi tehes, peaks firmad eeldama, et kliendile on väljastatud kov’i poolt projekteerimistingimused.
Lisaks võiks kliendil olla ka visioon hoonest, mida ta tellib. Muidugi võib visiooni ka koos arhitekti või projekteerijaga kujundada, kuid seljuhul peab arvestama, et hinnapakkumist ei saagi kohe tulla vaid alles siis, kui on teadvustatud projekti ligikaudne maht.
Eelprojekti osa reguleeriv seadusandlus :
Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a. määrus nr. 67.
Vastavalt Ehitusseadusele lisandub ehitusloa taotlemisel esitatavale projektile energiamärgis, mida reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008. a. määrus nr. 107. Energiamärgise vorm ja väljastamise kord Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt - Energiatõhususe miinimumnõuded Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määrusega nr. 258.
Vabariigi Valitsus ja Majandus- ja kommunikatsiooniminister võivad ehitise omadustest ja kasutusest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osadele:
- Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315
- Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14
Ehitusloa taotluse läbivaatamise, kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise, kasutlusloa taotluse läbivaatamise ja riikliku ehitisregistri dokumendi väljastamise eest tuleb kohalikule omavalitsusele tasuda riigilõiv vastavalt Riigilõivuseaduse 2 ptk. toodud tasumise juhendile ja 17 ptk. 1 jaos § 317 toodud suurustele.
Ehitusloa taotluse maht on esitatud Ehitusseaduse § 26.
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 66 "Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord". Taotluse esitamise blanketid on kättesaadavad Ehitisregistri lehelt.
- Ehitusloa taotluse täitmisel vajaminevate ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamine tuleb teha vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 69 "Ehitise tehniliste andmete loetelu"
- Ehitise kasutamise otstarve/otstarbed määratakse vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu"
Eelprojekti osa reguleerivad standardid :
EVS 865-1:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri

PÕHIPROJEKT
Põhiprojekt on ehituspakkumiste korraldamise aluseks ja selles määratletakse ehitise tehnilised lahendused (ehituskirjelduses/seletuskirjas ja joonistel) sellise detailsusega, mis võimaldab ehitusmaksumuse määramist
Põhiprojekt on määratud:
- haldusorganitele kooskõlastuse andmiseks,
- ökonomistidele maksumuse kalkuleerimiseks,
- ehitusjuhtidele ehitustööde kavandamiseks,
- tööprojekti koostajale lähteandmeteks.
Sisaldab ehitise arhitektuurilise ja tehnilise lahenduse koos põhimõõtmetega ning konstruktsioonide, materjalide ja tehnosüsteemide kirjeldusega. Ei sisalda tööde tegijale (töömehele) määratud juhiseid. Jätab võimaluse valikuks erinevate firmade toodete vahel. Tehniliste lahenduste aluseks on inseneriarvutused. Esitatakse üldjoonised ja oluliste detailide joonised, samuti kirjeldused (seletuskirjad). Põhiprojekt esitatakse üksikute erialade kaupa eraldi köidetena, minimaalses mahus, kuid ammendava põhjalikkusega. Hälbed tehnilisest projektist kooskõlastatakse tellijaga.
Esitatakse:
- asendiplaani lahendus (teed, platsid , vertikaalplaneerimine, haljastus ),
- hoone arhitektuurilahendus (plaanid, vaated, lõiked, põhilised detailid, viimistlus ),
- kandekonstruktsioonidelahendus ( tarindite materjal, põhielemendid, paiknemine, dimensioonid, liited , põhilised detailid),
- piirdetarindite lahendus (paiknemine, põhilised detailid, põhilised liited, kihtide materjalid ja tehnilised andmed),
- kõigi tehnosüsteemide ( soojavarustus , küte, ventilatsioon, elekter, nõrkvool) lahendus (paiknemine, põhimõõtmed, materjalid, saedmete ja torustike tehnilised parameetrid ),
- välisvõrkude (vesi, kanalisatsioon, soojus , gaas , elekter, nõrkvool) paiknemine ja parameetrid.
Põhiprojekti osa reguleerivad standardid:
EVS 865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus
3) TÖÖPROJEKT
Tööprojekt on ehitustööde aluseks. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi, arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjale ning toodete kasutamist. Tööprojekt esitatakse projektiosade ja tööliikide kaupa eraldi.
Tööprojekti väljatöötamisel kasutatakse standardseid detaile, jooniseid ja tööjuhiseid (sh. tootjafirmade sellekohaseid materjale), mida täpsustatakse vastavalt vajadusele.
LAMMUTUSPROJEKT
Lammutusprojektis esitatakse:
- lammutustööde ohutusnõuded, järjekord ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise moodused
- demonteeritavate elementide sõlmelahendused ning sõlmede lahtiühendamise viisid ja järjekord
- olemasolu korral väljavõtted lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmelahendustest
- lammutatavate materjalide ligikaudsed kogused , eraldi materjalide kaupa: betoon ja raudbetoon; kivi; puit; teras ja muud metallid; klaas, soojustusmaterjalid (näidates liigi: mineraalvillad, vahtplastid, räbu, termoliit vm.); plastmaterjalid
- lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohad, juhindudes kohalikust ehitusmäärusest või haldusasutuse ettekirjutusest
- ohtlike jäätmete kogused liikide kaupa ja iga liigi edasine suunamine
- lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõuded
- tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad
Osalise lammutuse puhul näidatakse lammutatavad konstruktsioonid (mõõdistusjoonistel).
3 Muud ehitusdokumendid

Tootejoonised
Joonised raudbetoontoodete, terastarindite, puitfermide, uste, akende jms.valmistamiseks. Ei kuulu ehitusprojekti koosseisu. Tehakse tootja poolt või tema tellimisel kaspõhiprojekti või tööprojekti põhjal. Kui tootejoonised tehakse enne tööprojekti või kui kasutatakse standardseid tootejooniseid, siis antakse tööprojekti tegijale üle tootejoonistest tulenevad nõuded tööprojektile (paigaldus, kinnitus , ankurdus).
Ehitusprojekti koosseisus peavad olema :
- toodete paiknemist näitavad üldjoonised,
- toodete toetumis– ja liitumissõlmede joonised,
- ehitustoodete loetelud koos tehniliste nõuetega (koormused, kasutamise intensiivsus, helipidavus, soojapidavus ) ja üldmõõtmetega, kandekonstruktsioonide puhul ka koormus – ja toetumisskeemidega,
- erijuhtudel ehitustoodete detailide joonised (nt.akende profiilid muinsuskaitse-objektil),
- juhised ehitustoodete kinnitamiseks,
- ehitustoodete kinnitamiseks muudesse konstruktsioonielementidesse paigaldatavate taridetailide valmistus– ja paigaldusjoonised.
Tootejoonised tehakse tootja standardite järgi.
Kooskõlastusdokumendid
Projekti kooskõlastamiseks haldusorganile, ettevõttele vm. esitatav dokumentide komplekt. Juhendi /2/ järgi tuleb ehitusloa saamiseks esitada tehnilise projekti seletuskiri koos lisade ja kooskõlastustega ning põhijoonised. Suuremate ehitiste arhitektuuriprojekt tuleks kooskõlastada haldusorganitega juba eskiisprojekti staadiumis. Projekteerimisloast erinevate või sellele lisanduvate nõudmiste esitamine projekti kooskõlastamisel ei kuulu hea ehitustava hulka.
Pakkumisdokumendid
Ehituspakkumise võib korraldada ükskõik millise projektistaadiumi põhjal. Vastavalt sellele komplekteeritakse pakkumisdokumendid kas:
- tehnilise projekti põhjal (ehitisele tervikuna , nn. projekteerimis-ehituspakkumisena),
- põhiprojekti põhjal (kas ehitisele tervikuna või selle üksiosadele, näiteks: vundamendid, aknad, tehnosüsteemid vms.),
- tööprojekti põhjal (tavaliselt ehitise üksikosadele).
Pakkumiseks kasutatav projekt peab sisaldama nõuded ehituskvaliteedile. Lisaks projektile kuuluvad pakkumisdokumentide hulka muud dokumendid, mis kirjeldavad krunti ja töövõtutingimusi. Riigihanke puhul on ehituspakkumise kord sätestatud spetsiaalsete eeskirjadega.

Projekti muudatused ja täiendused
Muudatused
Tellija poolt pärast tehnilise projekti heakskiitmist soovitavad muudatused (nt. ruumijaotuses, viimistluses, hoone tehnilises tasemes) põhjustavad projekteerijale lisatööd. Selle maht on seda suurem, mida hiljem muudatus tehakse. Muudatused võivad kaasa tuua vajaduse ehitusloa dokumendid uuesti vormistada . Tellija poolt ehitamise ajal soovitavad muudatused põhjustavad lisatööd ja- kulutusi nii projekteerijale kui ka töövõtufirmale. Töövõtufirma poolt põhiprojektis soovitavad muudatused põhjustavad lisatööd projekteerijale. Muudatuste tegemise kord (mõju projekteerimise ja ehituse ajakavale, kulutuste kompenseerimine ) sätestatakse projekteerimis- ja ehituslepingus. Projekteerija lisatöö on soovitavate muudatuste tehnilise võimalikkuse kontroll ja sellega kaasnevate asjaolude analüüs ka siis, kui muudatustest loobutakse.
Asendused
Ehitamise käigus võib tööettevõtjal tekkida soov asendada projektis ettenähtud lahendus või materjal teisega . Asendamine ilma seda tellija ja projekteerijaga kooskõlastamata on lubamatu. Asendamine eeldab pakutava muudatuse tehnilist kontrolli ja sellega kaasnevate asjaolude analüüsi. Projekteerijale on see lisatöö. Asendus vormistatakse projekti muudatusena.
Täiendused
Tööprojektis esitatakse tavakohaselt vaid põhilised detailid, eeldades, et töötegija on oskustööline, kellel on kasutada oma eriala tööjuhendid. Juhul kui tööprojektis esitatust ei piisa, tehakse ehituse käigus detailjooniseid lisaks. Samuti tehakse detailjooniseid lisaks juhul, kui seda tingivad tööde käigus tehtud muudatused, materjalide asendused või mõõtmete hälbed. Täienduste vajalikkus ja nende eest tasumise kord sätestatakse projekteerimislepingus. Täiendusjooniste tegemise ajakava kooskõlastatakse tööettevõtjaga.

Teostusdokumendid
Näitavad ehitise tegelikku kuju ja teostust. Teostusdokumendid koostab või tellib ning komplekteerib tööettevõtja.
Teostusdokumentide hulka kuuluvad:
- telgede mahamärkimise joonised,
- geodeetilise kontrolli joonised (hooneosade ja tehnovõrkude paiknemise plaanis ja vertikaalis),
- projekti tööjoonistest erinevalt ehitatud hooneosade,
- tehnosüsteemide ja detailide tööjoonised,
- ehitusele tarnitud toodete ja materjalide sertifikaadid,
- materjalide proovimise aktid ,
- paigaldatud seadmete proovimise ja vastuvõtmise aktid,
- ehitusekäigus tehtud täiendavate uurimistööde andmed,
- aktid ja fotod varjatud tööde tegemiste kohta,
- ehituse töökoosolekute protokollid .
Teostusdokumendid antakse hoone vastuvõtmisel tellijale üle.
Ehitusprojekti vastavuse hindamiseks ehitusprojektile ettenähtud nõuetele võib tellida ehitusprojekti ekspertiisi vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 16 20.02.2012 "Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord".
4 KASUTATUD ALLIKAD
Enno Oidermaa , Ehitusõigus, 2007
http://dpprojekt.ee/
http://www.hot.ee/avoseppel/est_osad.ht m
http://www.tempt.ee/
15

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 87 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alecha Õppematerjali autor

ehitusprojekt ehitise eskiisprojekt tellija tehnilise muudatus ehitusprojekti dokumendid kooskõlas projektis konstruktsioon eskiisprojekti projekteerimist muudatuse majandusja

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehituskorraldus eksam 1-15

ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõuetele; 2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on:

Ehituskorraldus

doc

Kvaliteedi nõuded ehitusel

kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus". Tarindi RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid. Maa RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Viimistlus RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid. Maalritööde RYL 2001 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja

Ohutustehnika

pdf

Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused

Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Õppedistsipliin ”ehituskorraldus ja –juhtimine”  ehituskorraldus on omanikukeskne  ehitusjuhtimine on keskkonnakeskne  ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tegevus toob kaasa ühiskonnale  ehitaja peab alati arvestama võimalusega ”toimetada” sel turul Õppeaine ehituskorralduse eesmärk on anda tervikpilt ehitusprojekti elluviimisest ja ehitisest tema eluea jooksul. Õppeaine ehitusjuhtimine eesmärk on selgitada ehitamisega seotud osapoolte huve seoses ehitisega. 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad

Ehitusjuhtimine

docx

Ehituskorraldus Roode Liias

ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõuetele; 2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on:

Ehituskorraldus

pdf

Ehitus maksumusehindamine I loeng

käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal

Ehituse maksumusehindamine

122

pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

Ehituse maksumusehindamine

docx

Ehitusõiguse 1. kontrolltöö alusmaterjal.

Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine. (7) Ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. (81) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.

Ehitusõigus

docx

Ehituskorraldus eksami vastused

V.1 1.Milleks koostatakse võrkgraafik, - joongraafik, - tsüklogramm (aeg-kohtgraafik) Joongraafik võrkgraafik Tsüklogramm (aeg koht graafik) * lihtne ja ülevaatlik * keerulisem kui joongraafik * keerulisem * puuduvad seosed tööde vahel * seosed tööde vahel selgelt näidatud * effektiivne * ei ole analüüsi ja prognoosi * analüüs ja prognoos on olemas Kasutatakse voolehituse Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri) Kasutatakse voolehituse plaanimisel plaanimisel 2. "Oma jõududega" ehituse erinevus võrreldes tööettevõtu kaudu ehitamisega: - otselepingud - üldkulud - kasum - tööviljakus - kvaliteet - aeg 3. Loetle om

Ehituskorraldus

Rohkem sarnaseid