Ehitusõiguse 1. kontrolltöö alusmaterjal. (0)

1 Hindamata

Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded
Ehitusõigus – õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse.
§1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
(2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(4) Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjali ja -toote tootjale, tootja volitatud esindajale, importijale ja levitajale, teavitatud asutusele, samuti ehitusmaterjali ja -toote vastavushindamisele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Terminid

(1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
(2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.
(21) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks , kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone.
(3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark , mänguväljak.
(4) Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
(5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt .
(6) Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine ;
4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine;
5) ehitise lammutamine .
(7) Ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine.
(81) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
(8`) Oluliseks rekonstrueerimiseks on selline rekonstrueerimine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide
muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisega ja asendamisega või välispiirete
ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud
suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.
(9) Ehitamine ei ole Üksikelamu, suvila , aiamaja , taluhoone , väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimistes seintes olevate avade sulgemiseks mõeldud ehitise osade (avatäidete) asendamine, kui asendamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei muutu ehitise tuleohutusomadused ja välisilme, ei ole käesoleva seaduse tähenduses ehitamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel.
(10) Ehitise tehnosüsteem käesoleva seaduse tähenduses on ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega.
(11) Olulise energiatarbega tehnosüsteem käesoleva seaduse tähenduses on küttesüsteem, vee soojendamise süsteem, õhu jahutamise süsteem ja ventilatsioonisüsteem ning nende kombinatsioon.
(12) Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate või ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades tehnilisi näitajaid, olulise energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks hoonetes. Energiatõhususe miinimumnõuded võivad hõlmata ka teistele tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid, kui süsteemide talitluse tõttu suureneb hoone energiavajadus olulisel määral.
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest .
§ 15. Väikeehitis
(1) Väikeehitis käesoleva seaduse tähenduses on:
1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni
viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega.
(11) Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitist ei loeta olenemata funktsioonist ja ehitisealuse pinna suurusest käesoleva seaduse tähenduses väikeehitiseks.
(2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.
§ 151. Ajutine ehitis
Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. 16.
Ehitisele esitatavad nõuded ja mõisted
Nõuete kindlaksmääramiseks on õigusaktid ja normatiivdokumendid:
Standardi all mõistetakse konsensusel põhinevat, vastava organisatsiooni poolt heaks kiidetud normatiivset dokumenti, milles esitatakse üldiste ja korduvate tegevuste (katsetamine, mõõtmine, ravimine, ...) või objektide (tooted, seadmed , ...) jaoks reeglid, juhised või omadused
Tehniline norm käesoleva seaduse tähenduses on õigusaktis sätestatud toote valmistamist , turustamist või kasutamist või teenuse osutamist või turustamist reguleeriv nõue või nõue, mis on esitatud toote või teenuse ohutuse, tarbija- või keskkonnakaitse või töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil ja mis mõjutab toote esma - või korduskasutust, toote töötlemise või utiliseerimise tingimusi või teenust.
*Harmoneeritud standard on juba kohustuslikuks kasutamiseks- pole oluline, kas fikseerida või mitte lepingus
*tehniline norm- tootele , protsessile, või teenusele kohaldatav tehniline eripära või tehniline spetsifikatsioon , mis on sätest. Õigusaktis , tehnilise normi korral on üldjuhul standard kohustuslik *hea ehitustava *17 märts 2010 riigikohus on haldusasjas 3-1-1-7-10 on leidnud, et heas ehitustavast tulenevad mitmed ehitusnõuded, sh ohutusnõuded. Hea ehitustava järgides tehtud ehitis ei ole ohtlik inimese elule ega tervisele *riigikohus arvab , et standard ei ole siiski õigusakt *standardite järgimine kuulub hea ehitustava hulka
Harmoneeritud standard on eristaatusega Euroopa standard, mis kirjeldab tehnilisi lahendusi direktiivides toodud oluliste nõuete täitmiseks.
Ehituse Töövõtu Üldised Tingimused kohaselt osalevad kvaliteedi mõõtmisel mõlemad osapooled.
Aluseks Ehs §3 lg 1. Hea ehitustava ja õigusaktide kohane kvaliteet. Ehitaja peab ehitama vastavalt projektile, kehtivatele seadustele ja üldiselt heakskiidetud tehnilisi normidele ja juhendmaterjale. Paigaldama seadmed jms vastavalt paigaldusjuhenditele.
Kvaliteet- kvaliteedi näitajate vastavus kehtestatud standardite nõuetele
*toote kvaliteet on nii sisemise kui ka välimise kvaliteedi ühtsus *sisemine –vastavus standarditele, kehtivatele normidele
*väline –tarbija nägemus ja arusaamine kvaliteedist *optimaalne kvaliteet – ilus must -valge graafik toojast ja tarbijast
*ISO-9000 näide ühest kvaliteedisüsteemist *terviklik kvaliteedijuhtimissüsteem- Total Quality Management , süsteem eeldab kõigi töötajate kvaliteediteadlikust – nii juhtide kui ka lihttööliste *süsteem taotleb
1) tarbija täieli rahulolu
2) täpne mõõtmine
3) toodete ja protsesside pidev muutumine
4) kõigi töötajate osalus
5) saavutada äri alane täiuslikkus
*mis asi see standard üldse on –
Ehitisele esitatavad nõuded (ehitusseadus)
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Kultuurimälestisel teostatavate ehitustööde osas ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine.
(2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured.
(3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud iseeneslik tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema tagatud päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused.
(4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee , suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.
(5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine , kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid ning vigastused plahvatuse tagajärjel.
(6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada.
(7) Ehitise välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende koostoimel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine.
Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.
(71) Energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav järgmiste sisekliima tagamisega hoonete puhul:
1) hooned, mis on tunnistatud mälestisteks vastavalt muinsuskaitseseadusele ja mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt;
2) kultus - ja tavandihooned;
3) hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat;
4) tööstushooned, töökojad ja madala energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushooned;
5) hooned, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas;
6) hooned, mille ruumide kasutamise otstarbele vastavate pindade ja ruumide teenindamiseks vajalike pindade summa (edaspidi kasulik pind) on kuni 50 m2.
(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud energiatõhususe miinimumnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–71 sätestatud nõuded kehtivad ehitise kasutusaja jooksul.
(9) Kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis -, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
(10) Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(11) Vabariigi Valitsus võib ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale.
Eurodirektiivi järgi 305/2011(25.04.2011): Ehitistele esitatavad põhinõuded ja ehitustoodete põhiomadused
1. I lisas sätestatud ehitistele esitatavad põhinõuded on aluseks standardimise volituste ja ühtlustatud tehniliste kirjelduste koostamisele.
2. Ehitustoodete põhiomadused sätestatakse ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes seoses ehitistele esitatavate põhinõuetega.
3. Ühtlustatud standardiga hõlmatud konkreetsete ehitustoodete rühmade puhul määrab komisjon artikli 60 kohaselt delegeeritud õigusaktidega kindlaks, kui see on asjakohane ja seoses ühtlustatud standardites määratletud kavandatud kasutusotstarvetega, need põhiomadused, mille suhtes tootja deklareerib oma toote toimivuse selle turule laskmisel.
Ehitise olulised nõuded direktiiv alusel:
1) mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus - ehitis ei varise kokku, ei deformeeru vastuvõetamatult, ei tekita kahju ehitise teistele osadele (sisseseade jne),
2) tuleohutusnõuded- a) ehitise kandevõime peab kindla aja jooksul säilima, b) tuli ei tohi levida tõmbetuule kaudu – peab olema piiratud tuletõkkeustega, c) tule levimine naaberehitistele on piiratud, (hoonete tuleohtuskaugus üksteisest on 8 m kui ei ole kohaldatud erivõtteid), d) inimesed saab ehitisest evakueerida või neid saab päästa muul viisil, e) peab olema tagatud päästemeeskondade ohutus.
3) Hügieenilisus, tervise ja keskkonna ohutus - ehitis ei tohi kasutuse ajal mõjutada naabrite tervist, ohutust, hügieeni, ega ülemäära keskkonna kvaliteeti, kliimat; a) ehitisest ei tohi lammutamise ajal erituda mürgiseid gaase , ei tohi olla ohtlike ainete lenduvate org. ühendite kasvuhoone gaaside või ohtlike osakeste lendumist välisõhku; b) ohtliku kiirguse eraldumine ; c) ohtlike ainete eraldumine põhja-, mere- või pinnavette või pinnasesse; d) ohtlike ainete ja joogivee muul viisil neg. toimet avaldavate ainete eraldamine; e) reovee puudulik ära juhtimine, suitsugaaside eraldamine jne.; f) niiskus ehitise eri osades g) kemikaalide eritumine peab olema takistatud
4) KASUTUSOHUTUS ehitis peab olema ehitatud nii, et nende kasutamisel ei teki õnnetuse riski (näiteks libised basseini põrandal- libedad plaadid )
5) KAITSE MÜRA EEST ehitusmüra ei tohi kahjustada läheduses oleva inimese tervist, peab saama rahuldavalt magada, elada ja töötada; sots ministri määrus 4. märts 2002 nr 42 – müra normtasemed elu ja puhke aladel, elamutes ja ühiskasut. Hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid
6) Energiasääst ja soojapidavus
Energiamärgis

§ 31. Energiamärgis

(1) Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.
(3) Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat.
(4) Energiamärgise vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu. Energiamärgis tuleb nimetatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale.
(6) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 nimetatud sisekliima tagamisega hoonete puhul ei ole energiamärgis nõutav ning neile ei kohaldata § 32 nõudeid.

§ 32. Energiamärgis hoone püstitamisel ja tasu eest võõrandamisel või üürile andmisel või liisingulepingu sõlmimisel

(1) Projekteerimisettevõtja annab energiamärgise sisekliima tagamisega hoone kui terviku kohta selle püstitamisel või laiendamisel, kui laiendatava osa piirdekonstruktsioonide, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tehnosüsteemide maksumus on suurem kui üks neljandik laiendatava hoonega samaväärse hoone ehitusmaksumusest, või olulisel rekonstrueerimisel.
(2) Sisekliima tagamisega hoone püstitamisel, mille kasulik pind on suurem kui 50 m2 ja millel puudub ehitusprojekt, lisatakse energiamärgis kohalikule omavalitsusele esitatavale kirjaliku nõusoleku taotlusele.
(3) Hoone eraldi kasutatavale osale võib taotleda iseseisva energiamärgise.
(4) Lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatule peab projekteerimisettevõtja energiamärgisel kinnitama , et projekteeritud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.
(5) Ehitusettevõtja annab projekteerimisettevõtja väljastatud sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa energiamärgise tellijale üle ehitise üleandmisel.
(6) Sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise korral annab võõrandaja energiamärgise üle asja omandajale. Hoone eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise korral antakse üle energiamärgise koopia.
(7) Sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa üürileandja või müüja võimaldab hoone või selle osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel lepingu sõlmimisest huvitatud isikul energiamärgisega tutvuda. Sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus peab kohustusliku teabena sisaldama energiamärgise andmetest vähemalt energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi.
§ 4. Ehitise garantii
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik (edaspidi ehitise omanik) omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva, loetakse ehitise garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatud seadmetele kohaldatakse nende tootja poolt ettenähtud garantiid, kusjuures ehitusettevõtja poolt antav seadmete garantii kestus ei või olla lühem kui kuus kuud.
(3) Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu ei välista ega piira ehitusettevõtja vastutust ega nõuete aegumist võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel. Garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
Ehitusmaterjal ja ehitustoode
(1) Ehitusmaterjal on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ettenähtud materjal.
(2) Ehitustoode on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ettenähtud toode.
§ 6. Ehitustoote turustamine ja ehitisse püsivalt paigaldamine
(1) Ehitustoodet võib turustada või ehitisse püsivalt paigaldada, kui:
2) see vastab ehitustootele kehtestatud ohutusnõuetele selliste ohutusnõuete olemasolu korral;
3) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;
4) sellele, selle pakendile või sellega kaasasolevale dokumendile on paigaldatud vastavusmärk, kui see on nõutav.
(2) Ehitustoote turustamine käesoleva seaduse tähenduses on ehitustoote turule laskmine toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või majandustegevuse käigus võõrandamine.
(3) Ehitustoote tootja, tema volitatud esindaja või tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses peab varustama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses turule lastava ehitustoote informatsiooniga selle omaduste ja kasutusala kohta.
§ 7. Ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamine
(1) Ehitustoote nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavuse tõendamise peab tagama tootja, tema volitatud esindaja või tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses.
(2) Ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamisel lähtutakse harmoneeritud standardist, ehitustoote tehnilisest tunnustusest või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubandusühendusega ( EFTA ) liitunud riigi standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standardist, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu alaline ehituskomitee.
§ 8. Ehitustoote tehniline tunnustus
(1) Ehitustoote tehniline tunnustus on tunnustusasutuse poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist hinnangut ehitustoote ja selle nõuetele vastavuse kohta ning mille järgimine on vabatahtlik. Ehitustoote tehniline tunnustus peab põhinema Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni poolt väljaantud ehitustoote tehnilise tunnustuse juhendil, milles on ette nähtud ehitustoote nõuded ja nõuetele vastavuse hindamise meetodid. Ehitustoote tehnilise tunnustuse juhendi puudumise korral peab ehitustoote tehniline tunnustus põhinema asjakohasel ehitisele ettenähtud nõudeid arvestaval ehitustoodet käsitleval dokumentatsioonil, kui Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsioon on ehitustootele tehnilise tunnustuse andmise heaks kiitnud.
(2) Ehitustoote tehnilist tunnustust saab tunnustusasutuselt taotleda ehitustoote tootja või tema volitatud esindaja.
(3) Ehitustoote tehnilist tunnustust saab taotleda, kui:
1) ehitustoote suhtes puudub harmoneeritud standard või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubandusühendusega (EFTA) liitunud riigi standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu alaline ehituskomitee või
2) ehitustoode erineb märkimisväärselt harmoneeritud standardist või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubandusühendusega (EFTA) liitunud riigi standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standardist, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu alaline ehituskomitee.
§ 9. Tunnustusasutus
(1) Tunnustusasutus võib olla:
1) isik, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada ehitustoote tehnilisi tunnustusi ning esindada Eestit Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsioonis (edaspidi Eesti tunnustusasutus) või
2) isik, kes tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubandusühendusega (EFTA) liitunud riigi territooriumil ja on saanud riigilt õiguse koostada ja avaldada ehitustoote tehnilisi tunnustusi ning kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni.
(2) Eesti tunnustusasutus on kohustatud:
1) täitma välislepingutega võetud ja riigi delegeeritud ehitustoote tehnilise tunnustusega seotud kohustusi;
2) osalema Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni töös;
3) koostama ja avaldama ehitustoote tehnilisi tunnustusi;
4) informeerima avalikkust ehitustoote tehnilistest tunnustustest.
(3) Vabariigi Valitsus annab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul õiguse tegutseda Eesti tunnustusasutusena ühele isikule, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuetele. Tegutsemisõigus Eesti tunnustusasutusena nähakse ette Vabariigi Valitsuse ja isiku vahelises halduslepingus, milles määratakse poolte kohustused ja õigused, sealhulgas ehitustoote tehnilise tunnustusega seonduva teabevahetuse koordineerimine.
(4) Eesti tunnustusasutusena tegutseda sooviv isik esitab majandus- ja kommunikatsiooniministrile taotluse, milles ta peab tõendama, et on võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi.

ehitamise nõuded ja mõisted
EhS§ 12. Ehitamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele.
(2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku veekogu põhjale toetuva kuni 60 m2 veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise või muude käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata.
(21) Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus ehitada kaldakinnisasjale üle kinnisasja piiri ulatuv ning veekogu põhjale toetuv veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatis, mis ei takista veesõidukite liiklemist ja mille ehitisealune pind ei ületa 60 m2. Sellise rajatise ehitamiseks, mille ehitisealune pind on 20–60m2, avalike veekogude hulka kuuluvate jõgede puhul 10–60 m2, on nõutav kirjalik nõusolek, mille annab kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.
(3) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele.
(4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
§ 22. Ehitusluba
(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke
rajatisi;
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
(2) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib ehitusloa väljastaja anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega.
§ 23. Ehitusloa väljastamine
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet.
(11) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
(2) Ehitusloa saamiseks tuleb:
1) esitada ehitusloa taotlus ;
2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;
21) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;
3) tasuda riigilõiv.
(3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51nimetatud juhtudel.
(4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis , peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.
(5) Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kes on kaldakinnisasja omanik või hoonestaja. Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku . Avalikku veekogusse ehitatava veekaabelliini ehitamiseks on vajalik veeseaduse § 222kohane nõusolek.
(8) Ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
§ 25. Ehitusloa kehtivus
(1) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast
arvates.
(3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.
§ 28. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Ehitusloa väljastajal on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui:
1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;
2) ehitise omanik või ehitist ehitav isik ei täida käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 või § 64 lõikes 3 nimetatud
ettekirjutust;
3) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid;
4) ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist;
5) korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanik taotleb teisele korteriomanikule väljastatud ehitusloa
kehtetuks tunnistamist, kui taotleja leiab, et ehitusloaga on rikutud tema õigusi;
6) muutuvad ehitise olulised tehnilised andmed, mis on kantud ehitusloale;
7) ehitamise käigus muudetakse või soovitakse muuta ehitise kasutamise otstarvet;
8) ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega;
9) on rikutud muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid või
10) väljastatakse uus ehitusluba käesoleva seaduse § 23 lõikes 81 nimetatud alusel.
(2) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse ehitusloa kehtetuks tunnistamisest kümne päeva jooksul
vastava taotluse esitamise päevast arvates või ehitusloa väljastajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
asjaolude teatavaks saamise päevast arvates.
(3) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel,
peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel
ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra
taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab kohalik omavalitsus endise
olukorra taastamise taseme.
§ 32. Ehitise kasutusluba
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
(11) Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku
taotlemisel esitatud ehitusprojektile.
(2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks.
(3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel .
(4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(5) Kasutusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 33. Kasutusloa väljastamine
(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks asutus, kelle pädevuses on ehitusloa väljastamine
(edaspidi kasutusloa väljastaja).
(2) Kasutusloa saamiseks tuleb:
1) esitada kasutusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja, ehitustoote importija, ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
4) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;
5) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
51) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;
6) tasuda riigilõiv.
(21) Kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja ulatus, väljastatakse kasutusluba üksnes pärast seda, kui kinnisomandi suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.
(3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist . Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub kasutusloa väljastaja, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele.
(4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kasutusloa väljastajal on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.
(5) Kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule väljastatud kasutusloa väljastamiseni. Ehitisele kasutusloa väljastamisel arvestatakse eelnevalt ehitise osale väljastatud kasutusloaga ja selle loa väljastamiseks esitatud dokumentidega.
(51) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik kasutusloa väljastajale kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.
(6) Kasutusloa väljastaja väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
(61) Kui kasutusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab kasutusloa väljastaja teate kasutusloa väljastamise kohta ehitisregistri veebilehel ja ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes . Teates avaldatakse:
1) kasutusloa sisu ja tingimused;
2) kasutusloa väljastamise põhjendus ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse
korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
3) teave üldsuse kaasamise kohta.
(7) Kasutusloa väljastaja peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või
arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
(8) Ehitise kasutusluba väljastatakse ehitise kohta. Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes.
(81) Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitisele kasutusloa väljastamisest teavitab kohalik omavalitsus Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest arvates.
(9) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
(10) Ehitise ülevaatuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 34. Kasutusloa väljastamisest keeldumine
(1) Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või
2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või
3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või
4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või
5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või
6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või
61) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud
muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist või
62) ehitamise tulemusena ei vasta valminud ehitis ehitusloa väljastamise ajal kehtinud energiatõhususe
miinimumnõuetele või
7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või
8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või
9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse
määratud ehitise kasutamise aeg või
10) ei ole tasutud riigilõiv või
11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või
12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või
13) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või
14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või
15) käesoleva seaduse § 31 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liiki kuuluva hoone energiamärgis ei ole paigaldatud nähtavale kohale või
16) puudub energiamärgis, kui selle olemasolu on nõutav;
17) avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitise puhul ei ole täidetud käesoleva seaduse §
33 lõikes 21 sätestatud nõudeid.
(2) Kui kasutusloa taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel.
(3) Kui kasutusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab kasutusloa väljastaja teate kasutusloa väljastamisest keeldumise kohta maakondlikus või kohalikus ajalehes. Teates avaldatakse:
1) otsuse sisu;
2) otsuse aluseks olevad põhjendused ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse
korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
3) teave üldsuse kaasamise kohta.
§ 35. Kasutusloa kehtivus
(1) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.
§ 38. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Kasutusloa väljastajal on õigus kasutusluba kehtetuks tunnistada, kui:
1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või
2) ehitise omanik ei täida käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 või § 64 lõikes 3 nimetatud ettekirjutust või
3) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või
4) ehitis on lammutatud.
(2) Ehitise omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel.
(3) Kasutusloa väljastaja tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu korral kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või lõikes 1 nimetatu kasutusloa väljastajale teadasaamise päevast arvates.
§ 16. Kirjalik nõusolek
(1) Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
§ 21. Ehitusprojekti ekspertiis
(1) Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, sealhulgas ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise nõuetele vastavuse osas.
(2) Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektile.
(3) Ehitusprojektile ei või ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik.
(4) Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 31. Ehitamise dokumenteerimine
(1) Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik.
(2) Ehitamise tehnilised dokumendid on:
1) ehitusprojekt ja selle muudatused;
11) teostusjoonised ;
2) ehitustööde päevik;
3) kaetud tööde aktid ;
4) töökoosolekute protokollid ;
5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid.
(3) Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Väikeehitise ehitamise korral ei ole nõutav ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 58 allalaadimist

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #1

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #2

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #3

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #4

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #5

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #6

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #7

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #8

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannesmust Õppematerjali autor

ehitusprojekt ehitustoote energiamärgis tehnosüsteem väljastaja kasutusluba omavalitsus sisekliima sisekliima

Sarnased õppematerjalid

odt

Ehitise kasutusluba

Ehitise kasutusluba ·Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. ·Ajutise

Ehitus alused

docx

Ehituskorraldus eksam 1-15

ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;

Ehituskorraldus

docx

Kinnisvara haldamise vastused.

planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu

Hüdroisolatsiooni tööd

pdf

Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused

4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 12.Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala määramine 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;

Ehitusjuhtimine

docx

Ehituskorraldus Roode Liias

sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;

Ehituskorraldus

docx

„Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad“

- ehitusekäigus tehtud täiendavate uurimistööde andmed, - aktid ja fotod varjatud tööde tegemiste kohta, - ehituse töökoosolekute protokollid . Teostusdokumendid antakse hoone vastuvõtmisel tellijale üle. Ehitusprojekti vastavuse hindamiseks ehitusprojektile ettenähtud nõuetele võib tellida ehitusprojekti ekspertiisi vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 16 20.02.2012 "Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord". 4 KASUTATUD ALLIKAD Enno Oidermaa, Ehitusõigus, 2007 http://dpprojekt.ee/ http://www.hot.ee/avoseppel/est_osad.htm http://www.tempt.ee/

Ehitusõpetus

doc

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused

2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotl

Haldusõigus

doc

Omanikujärelevalve

esitatavad märkused ja ettepanekud esitama kirjalikult ja allkirjastatult; täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid; kontrollima ehitusettevõtjale tehtud ettekirjutuste täitmist. 11 October 20, 2009 5.1 Kasutatud materjalid: Oidermaa, E. Ehitusõigus, Tallinn 2007 Oidermaa, E. Ehitusõigus. Lisad, Tallinn 2007 Ehituse omanikujärelevalve kord https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=229610 Ehitusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13198706 Omanikujärelvalve Käsunduslepingu Üldtingimused -http://www.mkm.ee/index.php? id=345310 12

Äriõigus

Rohkem sarnaseid