10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merche
Õppematerjali autor
kohaliku omavalitsuse määruste normitehnilisi nõudeid. Töö käigus valmis ........ valla „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ määrus ning seletuskiri. Töö oli autori jaoks väga huvitav ja õpetlik. Töö koostamise käigus saadud kogemus kergendab kindlasti tulevikus määruste eelnõude ettevalmistamist. 10 Viited 1. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (lühend - HÕNTE) (RT I, 29.12.2011, 228) 2. Normitehnika käsiraamat . 2014 Tallinn Justiitsministeerium (http://www.just.ee/58837) 3. Suur õ, 2003 Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle Eesti vabariigis. Tartu (htp:portaal.ell.ee/orb.aw/class=file/action.../id.../Oerne_suur_ baktoo.doc) 25.03.2014 4. Tamm K, 2013 Mis on normitehnika? Riigikogu Kantselei ( RiTo 28, 2013) 5.
Seaduseelnõule lisatakse eelnõu algataja või tema esindaja poolt allakirjutatud seletuskiri, mille ülesanne on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Seletuskirjale märgitakse seaduseelnõu algatamise kuupäev. 13. Mis on õiguspoliitika (mõiste)? Ühiskonnaelu kujundamine õigusakti kaudu, hõlmates riigi õiguspoliitika kavandamist ja elluviimist, õigusloome koordineerimist ning õigusaktide terviktekstide koostamist. Hea õiguspoliitika tähendab toimivaid ja põhiseaduspäraseid seadusi. Kõige üldisemalt võib õiguspoliitikat mõista osana riigi aktiivsusest ühiskondliku keskkonna (tegelikkuse) kujundamiseks. 14. Eelnõu esimene lugemine Ettevalmistav töö. Eelnõu võetakse esimeseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Eelnõu
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täielik
sisaldab õigusnorme. Seega sätestab normatiivakt üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on adresseeritud abstraktsetele hulgale subjektidele.Õigustloova akti õigusteoreetiline määratlemine. Kas õigustloov akt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust? Esimesel juhul oleksid õigustloovad aktid nii üld- kui ka üksikaktid, teisel puhul ainult üldaktid.Õigusloome: õigusloome all mõistetakse ühetähenduslikult inimeste teadlikku tegevust õigusnormide loomisel, kui õigusnormide loomise protsessi. Õigusloome on seotud vaid objektiivse õiguser mõistega(ehk siis seotud ainult üldaktiga). Õigus objektiivses mõttes kujutab endast õigusnormide kogumit. Õigus subjektiivses mõttes on õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim oma huvide rahuldamiseks. Õiguse kaks mõistet: 1) õiguse objektiivne õigus,
õigusakti on ajakohastatud, viidud vastavusse kehtiva korraga (tervisekaitsetalitusest sai Terviseamet; konkreetsete ministrite nimetused asendati väljendiga ,,valdkonna eest vastutav minister"; seoses uuenenud ,,Muinsuskaitseseadusega" korrigeeriti viidatud paragrahve). Riigi Teataja elektrooniline versioon avaldab ka õigusakti seosed EL õigusaktidega 7, SHKS puhul neid tuvastatud ei ole. Nõue märkida õigustloova aktiga seotud EL õiguse allikaid on märgitud ka ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas" §-s 27. Kõike eelnevat arvesse võttes, jään seisukohale, et SHKS reguleerimisala ei ole EL õiguses käsitletud, puudub otsene seos nii esmase kui ja teisese õigusega. Saame väita, et antud õigustloov akt ei ole vastuolus EL õigusega, seega ta vastab EL õigusele. Kuigi SHKS ei ole otseselt EL õiguse poolt mõjutatud, lähtub õigustloov akt siiski rahvusvahelisest õigusest. SHKS preambulis märgitakse järgmist: ,,[---] võttes aluseks 1949. aasta 12
........................ 19 8. 4 Definitiivsed õigusnormid............................................................................................. 19 8. 5 Kollisiooninorm............................................................................................................. 19 9. Täielikud õigusnormid KarS'is.............................................................................................21 10. Uuritava õigustloova akti vastavus Vabariigi Valitsuse määruse ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale''.......................................................................................................... 24 11. Uuritava õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika..........................................27 Kasutatud normatiivmaterjalid..................................................................................................30 12. Kokkuvõte............................................................................................................
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; 3) fooliumtrükk;
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid