Tsiviilõiguse eksami konspekt (0)

TSÜS eksam 25.01.2011
Mis on “õigus”
Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil.
Mis on “tsiviilõigus”
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa ), milledeks on:
- Võlaõigus
- Asjaõigus
- Perekonnaõigus
- Pärimisõigus
TsÜS koht õigussüsteemis
TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse ) üldosa.

• TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le
  
• TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne)
  

Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid.
Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Common Law süsteem
Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem
- Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse
- Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur

Nordic Law süsteem
Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem
- Rohkem struktureeritud kui Common Law õigussüsteem, otseselt siiski puudub “tsiviilõoiguse” mõiste

Civil Law süsteem
Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem
- eristab avalikku- ja eraõigust sh tunneb tsiviilõigust kui õigusharu
- õigussüsteemi struktuur suhteliselt selge
- põhineb rooma õigusel
Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab ka lepinguvabadust, mille kohaselt on isikutel õigus valida, kas üldse ja kellega teha tehinguid .
Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus.
Tsiviilõiguse allikad
(1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks.
Seaduse tõlgendamine

• Grammatiline tõlgendamine lähtutakse eelkõige keele reeglitest.
  
• Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigusloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist.
  
• Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist lähtuv tõlgendamine, lähtub normi eesmärgist.
  
• Ajalooline tõlgendamine tuleb vaadata millised olid akti looja eesmärgid selle loomisel, peab asetama ennast tema aega.
  

Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:

Absoluutsed õigused - subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.

Relatiivsed õigused - nõudeõigused. Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist.

Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament , edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine.
Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:

Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule

Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused.

Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve.
• Subjektiivsele õigusele vastab reeglina juriidiline kohustus (ühe isiku õigusele vastab teise isiku kohustus)
• Suhe õigustatud ja kohustatud isiku vahel, on ÕIGUSSUHE!
Absoluutsed subjektiivsed õigused (suunatud kõikide isikute vastu)
- isiksusõigused (elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused)
- valitsemisõigused (asjaõigused, mittematerjaalsete hüvede valitsemisõigused)
• Relatiivsed subjektiivsed õigused (suunatud konkreetsete isikute vastu)
- nõudeõigused (õ. nõuda tegu)
- kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada)
- vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks)
Õiguse subjektiks, ehk õigussubjektiks on ISIK!
• Keegi ega miski muu ei saa olla õigussubjektiks ega omada õiguseid ega kohustusi, kui ISIK
Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta.
• Õigussuhted võimalikud ainult isikute vahel!
Füüsilise isiku teovõime
Tsiviilõiguslik teovõime – isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
Otsusevõimetus
Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mõju all, joobes) ei ole võimeline õigesti hindama , kuidas tehing mõjutab tema huve. Kui isik on vaimutegevuse ajutise häire mõjul teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, eeldatakse, et ta on teinud tehingu otsustusvõimetuna.
• Tegemist on ajutise olukorraga
• Isik ei saa aru, kuidas tehing mõjutab tema huve
• Siis on tehing tühine
• Tehingu saab isik ise hiljem heaks kiit
Oluline meelde jätta!
• Eristada õigusvõimet ja teovõimet
• Eristada täielikku teovõimet ja piiratud teovõimet
• Eristada piiratud teovõimet mh otsusevõimetusest
• Otsusevõimetus
Juriidilise isiku mõiste
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
• Juriidiline isik on loodud seaduse alusel (NB! füüsiline isik on inimene)
Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
(1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
(2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
Juriidilise isiku õigusvõime
(1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
• Õigusvõime sarnane füüsilise isiku õigusvõimega – võtme tähendusega! (võimaldab osaleda õigussuhetes)
Juriidilise isiku õigusvõime
• Õigusvõime (võime omada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st juriidilise isiku vara kuulub sellele samale juriidilisele isikule, mitte nt juriidilise isiku aktsionäridele
• Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see võib nii tunduda – tegelikkuses saab teisele isikule kuuluda nt aktsiad /osad, aga see ei ole sama, mis isiku kuulumine teisele isikule (aktsiad/osad annavad teatud spetsiifilisi õigusi)
• Õigusvõime tähendab ka vastutust, st juriidiline isik vastutab oma kohustuste täitmise eest ise (jällegi mitte nt aktsionärid) ja teatud juhul ka delikti või isegi kriminaalvastutus
Hea usu põhimõte- võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed.
Mõistlikuse PM- võlasuhtes loetakse mõitslikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Eseme mõiste
Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks .
• Erista mõisteid objektiivne õigus, subjektiivne õigus ja õiguse subjekt ja objekt
• Õiguse objekt – õiguse subjektile allutatud õiguse objekt*
Õigused esemena (mõned näited)
• Nõudeõigused
• Aktsiad ja osad
• Muu ...
Muud hüved esemena (mõned näited)
• juurdepääs soojusenergiale, elektrienergiale jms
• arvutiprogrammid
• oskusteave ( know -how)
• Muu ...
Asja mõiste
Asi on kehaline ese. Asi on kehaline – st meeltaga tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav (st “käegakatsutav”)
Kinnisasi ja vallasasi
(1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).
(2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
• Kinnisasjade ruumilist asukohta ei saa muuta
• Vallasasja asukohta saab ruumis ümber paigutada
• Nende õiguslik regulatsioon on väga sisulistes küsimustes teineteisest erinev
Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhtes tuleb eristada 3 aspekti:
Isikud e subjektid (kelle vahel on tsiviilõigussuhe);
Ese e objekt (millele on suhe suunatud);
Sisu (millised on need õigused ja kohustused).
-Tsiviilõigussuhte funktsioonid:
a) fikseerib isikute ringi, kellele konkreetsed õigusnormid kohalduvad
b) näeb ette nende isikute konkreetse käitumise (peavad, võivad, ei või)
c) tingimuseks riigi võimaliku sekkumise puhul nendevahelisesse suhtesse
§ 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
• Seega võib õigussuhe tekkida (ka muutuda) neljast alusest.
a) tehingust – sõltub inimese tahtest ning suunatud õigussuhte tekkimisele
b) sündmusest – ei sõltu otseselt inimese tahtest
c) toimingust – (õiguspärane tegu) sõltub inimese tahtest

õigusvastasest teost – sõltub inimese tahtest
Tehingu mõiste
(1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
(2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
• Seega on tehing alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing
• Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus
• Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele
Tehing loetakse tehtuks
a) ühepoolse tehingu puhul loetakse tehing tehtuks toimingu(te) tegemisega sh tahteavalduse tegemisega
b) mitmepoolse tehingu (lepingu) puhul loetakse tehing tehtuks vajalike toimingute tegemisega ning lepingu poolte tahteavalduste kokkulangemisega
• Seejuures on ühelt poolt määravaks küll poolte tegelik tahe , kuid vähem tähtis ei ole ka tahteavaldus (st tahte väljendamine). Mõned autorid isegi väidavad, et tahe omab praktikas aina väiksemat kaalu ning tahteavaldus aina suuremat.
Õigusjärglus
(1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud.
(2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus.
(3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. NB! Ega ka vastupidi!
Eristab tehingute liike:
a) kohustav tehing (võetakse kohustus õiguseid/kohustusi üle anda)
b) käsutustehing (õigused/kohustused antaksegi üle)
TAHTEAVALDUSE MÕISTE
• Tahteavaldus on tahte väljendamine, st peab olema tahe + tahte väljendus
• Lihtsalt tahte olemasolust ei piisa, kui seda ei väljendata
• Tahe peab olema vabalt kujunenud (sh tegelikke asjaolusid teades, vaba välistest mõjutustest jne), muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest
• Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele
• Tahteavaldus sisaldab: teo tegemise tahe, avaldamistahe, tehingutahe
• Tahteavaldus ei ole ise tehing, kuigi mõisted on väga lähedalseisva tähendusega
(olenevalt tehingust sisaldab tehing lisaks tahteavaldus(t)ele ka muid
obligatoorseid elemente, sh nt ka reaalset tegutsemist )
Kohustustehing loob pooltele õigusi ja kohustusi st loob võlasuhte
• Kohustustehing on käsutustehingu causa ´ks e põhjuseks
• Sellegipoolest ei pea kohustustehing alati tingima käsutustehingut (võib ka ilma)
Käsutustehing õigusi ja kohustusi ei loo st võlasuhteid poolte vahele ei teki, vaid selle sisuks on õiguste ja kohustuste üleandmine (mis toob kaasa causa´ks oleva võlasuhte lõppemise/muutumise)
• Kuigi seadus (TsÜS § 6) nimetab õiguste ja kohustuste üleandmist, siis seda tuleb käsitleda laiemalt (ka nt tasaarvestus , nõudest loobumine, võlasuhte puudumise tunnistamine, lepingu muutmine jms käsitletakse ka käsutustehinguna)
Lahutamispõhimõte
• Kohustustehing ja käsutustehing on eraldiseisvad tehingud
Abstraktsioonipõhimõte
• Käsutustehing on abstraktne , st ei sõltu kohustustehingu olemasolust
• Ühe tehingu kehtetus ei mõjuta teise tehingu kehtivust
Tahteavalduse liigid
(1) Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik
tagajärg.
(3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
(4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.
(5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend , millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
Tehingu vormivabadus
(1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
Seega on tehingu tegemiseks võimalikud:
a) suuline vorm
b) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
c) kirjalik vorm ja sellega võrdsustatud elektrooniline vorm
d) notariaalselt kinnitatud ( notar kontrollib allkirja andja isikusamasust)
e) notariaalselt tõestatud (Eesti notar kontrollib ka tehingu sisu õigsust )
Õigussuhe tekib niisiis kahe poole vahel- õigustatud ja kohustatud poole vahel. Õigustatud ja kohustatud pooleks ongi inimesed ise (füüsilised isikud, kes võivad olla kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased). Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud.
Tühine tehing
a) Heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing
b) Seadusega vastuolus olev tehing (nt vorminõuded, piiratud teovõime jms)
c) Käsutuskeeldu rikkuv tehing
d) Näilik tehing
• Tühistatav tehing
a) olulise eksimuse tõttu tehtud tehing
b) pettuse tõttu tehtud tehing
c) ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehing
d) + seadus võib näha ette muid...
Õigussuhe?
Suhe õigussubjektide vahel. Sisuks vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt relatiivne või absoluutne õigussuhe (oleneb sisalduvatest õigustest)
Õigussubjekt?
Õigussubjektiks on isik. Isikud jagunevad füüsilisteks isikuteks ja juriidilisteks isikuteks
Õigusobjekt?
Õiguse objektid ehk esemed jagunevad asjadeks, õigusteks ja muudeks esemeteks. Asjad on kehalised esemed. Õigused on kehatud esemed 
Ese?
Ese on õiguse objekt, milleks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks
Tehing?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
Hea usu põhimõte
(1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
(2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
• Väga oluline tsiviilõiguslik üldpõhimõte – heausksuse nõue igasuguseks õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks!
• Lg 2 täpsustab muuhulgas ka seda, et lubatud ei ole õiguste teostamine eesmärgiga tekitada kahju
Mõistlikkuse põhimõte
(1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
(2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Ei kohaldu automaatselt vaid eeldab vastavat konkreetset viidet!
Seaduse dispositiivsuse põhimõte
Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab.
Hädakaitse
• Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik selleks, et tõrjuda endalt või teiselt olemaslolevat õigusvastast rünnet
• Kui hädakaitse on kellegi teise kaitseks, siis nimetatakse ka hädaabiks
• Hädakaitse eeldab, et eksisteeriks hädakaitseseisund
• Hädakaitseseisund tähendab seda, et eksisteerib õigusvastane rünne
• Ründe olemasolu on obligatoorne (st rünnak peab juba ja veel eksisteerima )
• Rünnakus peab osalema inimene, sest ainult inimene saab rünnata
• Rünne peab olema õigusvastane (st ründeks ei tohi olla mingit seadusest tulenevat
õigustust) kuid rünnak ei pea olema süüline (nt laps)
Hädakaitse
• Kaitstavateks hüvedeks on nii kaitset teostava isiku enda, kui ka kolmanda isiku hüved (õiguslikult kaitstavad huvid), aga mitte kollektiivsed hüved (nende kaitsmine on avaliku võimu ülesanne)
• Hädakaitse tegevus on ründaja hüvede kahjustamine rünnaku tõrjumiseks
• Hädakaitse peab olema sobiv (vajalik), aga väärtuste kaalumist põhimõtteliselt ei eeldata
• Siiski on keelatud hädakaitsepiiride ületamine, muidu muutub kaitse ise õigusvastaseks ründeks (siiski siin proportsionaalsust ei nõuta, vaja on vaid, mitte ületada hädakaitsepiire) Seega tegu, mis on tehtud hädakaitseseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD.
Hädaseisund
• Hädaseisund on ohtlik olukord, mida teatud eeldustel võõrastesse õigushüvedesse sekkudes vältida võib
• Hädaseisundi puhul puudub õigusvastane rünne vaid ähvardab või eksisteerib oht (see võib ka olla muu hulgas looma “rünne”, aga ka inimese rünne, mis ei ole kantud tahtest)
• Hädaseisund annab õigustuse ohverdada üks hüve teise hüve päästmiseks
• Seetõttu tuleb hüvesid kaaluda (ei ole lubatud ohverdada väärtuslikumat hüve vähemväärtusliku hüve päästmiseks) – proportsionaalsuse nõue
• Hädaseisundu tegevus on ühe hüve ohverdamine teise hüve päästmiseks (st ohustava hüve kahjustamise v hävitamise läbi) Seega ka tegu, mis on tehtud hädaseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD.
Aegumise mõiste
(1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
(2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.
• Siin on oluline eristada nõude kehtivust ja selle aegumist
• Pärast aegumist jääb nõue ikkagi kehtima, aga kohustatud isik võib keelduda selle täitmisest
• Kui kohustatud isik ikkagi täidab, siis ei teki alusetut rikastumist
• Aeguda saavad ainult nõudeõigused
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat
Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest .
Õigus?
a) faktide teadmine vs mitteteadmine
b) objektiivne õigus (õigusnormid ja tavanormid )
c) subjektiivne õigus (õigussubjektile kuuluv õiguslikult kaitstud huvi)
Kohustus?
Subjektiivsele õigusele vastav kohustus e. juriidiline kohustus
Eristatakse:
a) kohustused (kui ei täida, siis sunniviisiline täitmine v sanktsioon)
b) mittetäielikud kohustused, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa
võlausaldaja temalt nõuda (nt loata hasartmängust tulenev kohustus)
c) sellised (mittetäielikud) kohustused (kui ei täida, siis kaotad enda subjektiivse
õiguse