Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära . (2)

Q: Kui lisand on omastavas käändes Kelle ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära .

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui lisand on omastavas käändes Kelle ?

Punkt pannakse

Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks .

Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a

araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt .

Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid .

Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15
viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 .
Punkti ei panda :
1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) .
2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms .
Koma nõuavad enda ette sidendid :
1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , see tähendab ..
2.Kõik käändeküsimused ja küsisiõnad : mis , mille , mida ,kes , kelle , keda , millal , mitu ..
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad :
1.Järellisand :
Kas sina , vanamoor , oskad inglise keelt ?
NB : Kui lisand on omastavas käändes (Kelle ?Mille ? ) , siis pannakse koma ainult ette :
Volvo , Rootsi auto – ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis
Komadega eraldatakse :

Omadussõnalised järeltäiendid , kui neid on rohkem kui üks .

30-aastane naine , kena , sale , rõõmsameelne , soovib tutvda haritud ja intelligentse mehega
4. Koondlause korduvad liikmed omavahel : Oma Lõuna – Eesti reisil käisime Viljandis , Võrtsjärve ääres , Otepääl ja Põlvas .
5. Rindlause osalaused üksteisest , kui nende vahel ei ole sidesõnu ja , ning , ega , või
Sina küsid , mina vastan .
6. Põimlause osalaused üksteisest : Juba see , et mees automarke ei teadnud , tundus kummalisena .
7. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest .
''Mart on päris kõvasti imelik , '' oli Maie arvamus .
8. Kiilud , s.h ( sealhulgas ) üte ja hüüund .
See poiss , räägitakse , on väga andekas .
Teil , Jüri ja Mari , tuleb täna kahekesi midagi tegema hakata .
Oh häda , liha kõrbes ära !
9. verbita (tegusõnata ) lauseühend .
Ukse taga seisis väike poiss , vihik käes .
Naine , pikk sopane seelik seljas , nägi üsna räsitud välja .
Sõbralik irve näol , püüdis kursavend minult maha kirjutada .
Koma eraldab veel :

dateeringus kohanime ja kuupäeva , kui need on nimetavas käändes :
nt : Tallinn , 12 . märts 2009 .

NB ! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes ( sisseütlevast kuni alalütlevani ) , siis koma ei ole : nt : Tallinnas 30 . detsembril 2008 .
Koolon pannakse :

Koondlause loetelu ette , mille ees on mingi kokkuvõttev sõna :
Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde , õemees , vend , vanaisa ja onu .

NB ! Loetelu ette , mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna,
koolit ei panda .
3. Neli kuulsad ''sõpra'' on Vasja , Stjopa , Igor ja Ümera mees .
4. saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele : Isa hakkas tagutama : ''Habe kasvab kiiremini kui aru .''
5. Rindlause seletava või täpsustava osalause ette :
See on kolmas sügis Teeninduskooli noorte elus : Esimesel alustasid õpingutega ,
teisel said asjast aimu ja kolmadal hakkasid lõpetamise peale mõtlema .
Semikooloniga eraldatakse :
Omavahel lõdvemini seotud lauseosad , eriti kui komal on neis lauseosis juba muu osa täita :
NT : Kruus rudises jalge all vihaselt , kirjakuulutavalt ; tuul vihises puuokstes süngelt . NB :Semikoolon on komast tugevam , aga punktist nõrgem eraldaja
Mõttekriips(ud) pannakse :

Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ete : Rahulik , nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema .

Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast :
Viimase ülesande lahendas valesti isegi Martin – Meie tõeline ajugeenius .

Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest , eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahe -
märke .
4. Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma ! -
tõeline maiuspala .
Eesti keel - Tarbetekstide olemus ja eripära .

Tarbetekstid annavad lugejale infot , et ta saaks oma tegevust planeerida .
Reegline annavad tarbetekstid edasi põhilist faktilist informatsiooni, harvem arvamusi ja tundeid .

Tarbetekstide vormiline külg on standardiseeritud .
CV ehk curriculum vitae

CV on lühend ladinakeelsest fraasist curriculum vitae (elukäik)

Kõige enam läheb CV kirjutamise oskust vaja töö otsimisel , kuid seda võivad nõuda ka ülikoolid või organisatsioonid .

CV kirjutamise puhul on oluline silmas pidada selle lugejat , tema ootusi , vajadusi .
Cv adressaat

Cv lugeja on enamasti tööga hõivatud personaliametnik .

Cv oeab olema kirjutatud nii hästi , et suudab ka pealiskaudse lugeja tähelepanu endale tõmmata .

CV lugeja otsib firma vajadustele vastavat kandidaati enamasti ebasobivate kõrvalejätmise teel , seega - kirjuta hästi .
CV Kirjutamise üldpõhimõtted

Cv on reklaam , mis tutvustab kirjutajat kui kaupa tööjõuturul - seega on tähtis esmamulje jätmine .

Cv peab olema tõene reklaam .

CV-sse ei tohi jätta '' auke '' haridus - ja töökäigus .

CV ei tohi olla pealetükkiv .

CV peab olema vormistatud äärmise korralikkusega .
CV tüübid

Erinevates olukordades sobivad eri tüüpi CV-d .

Eristatakse klassikalist , isikukeskset ja eesmärgikeskset Cv-d

Isikukeskses CV-s esitatakse esmalt lühike isikututvustus , seejärel elukäik .

Eesmärgikeskses CV-s on pearõhk enda reklaamimisel just vajalikku tööd silmas pidades .

Klassikaline CV on kõige enam levinud ja põhineb kirjutaja haridus-ja töökäigu kronoloogilisel esitamisel .
Klassikaline CV
Esmalt nimi , isiku - ja kontaktandmed .

Märgitakse ka perekonnaseis ja lastearv , kuid see ei ole kohustuslik .

Edasi tuleb esitada tööalane kogemus , alustades , praegusest ja liikudes ajas tagasi .

Hariduskäigus märgitakse esmalt viimane kool ja minnakse siis ajas tagasi .

Lühemad kursused tuleks panna alaliigitusse ''Täiendkoolitus''
CV-s tuleb ära märkida keeled , arvutioskused ja autosõiduoskused .
Eesmärgikeskne CV cv- keskuses .

Esimene plokk :
1)Nimi
2)Vanus
3)Sugu
4)Perekonnaseis
5)Aadress
6)e-post
7)Telefon .

Eesmärk (kokkuvõtlikult - mida oskate , millesks võimeline olete, mida oskate , milleks võimeline olete , mida pakute ennast tegema )

Soovitud Ametikoht (esmane valik )

Soovitud töö ( tööle asumise aeg , töö liik , töö aeg , soovitud asukoht )
Haridus ( kõrgharidus , keskharidus , põhiharidus ) .

Täiendkoolitus (kursused , koolitused - viimane eespool , varasemad tagapool )

Töökogemus (ajas tagurpidi - viimane eespool )

Keeled ( kirjutamine , rääkimine , arusaamine , kogemus , viimati kasutatud , emakeel kõige esimesena )

Arvutioskused ( oskus , tase , kogemus , viimati kasutatud )

Autosõiduoskused ( juhiload , kogemus , lisainfo )

Kõikvõimalikud lisad ( publikatsioonid , konkurssidel võidetud kohad jms . )
Cv-de plussid ja miinused

Kõige paremini aitab tööandjale muljet jätta eesmärgikeskne CV , mis on kirjutatud kindlat töökohta silmas pidades .

Isikukeskse CV puhul on keeruline enda isikut nii tutvustada , et tutvustus ei muutuks ühesõnaliseks , kiputatakse kasutama stampväljendeid .

Klassikaline CV on kõige nõrgem , sest tööandjale vajalik info esineb siin varjatud kujul .

Kooliõpetaja võiks kirjutada klassikalise CV , kuna see on neutraalne .
AVALDUS

Avaldusel on oma kindlad väljakujunenud vorminõuded .

Avalduse vormistus ja väljanägemine annab avaldaja kohta informatsiooni .

Avaldus tuleb kirjutada A4 formaadis valgele paberile .

Avalduse võib trükkida või kirjutada käsitsi .

Lehe servadesse ( käsikirjalisel avaldusel ) tuleks jätta vähemalt 2,5 cm vaba ruumi .
AVALDUSE VORMISTAMINE

Avalduse vasakusse ülaserva kirjutatakse adressaat . Adressaati ei ole vaja märkida nimeliselt , vaid ainult ametikoha järgi .

Ametikoha nimetus kirjutatakse väikese algustähega . Ametikoha võib kirjutada nimetavas käändes .

Veidi allpoole paremale poole kirjutatakse oma nimi ja roll (õpilane , õpperühm , töötajal ametikoht jne ) , kontaktandmed ( aadress , e-mail, telefoni nr . )

Selle alla lehe keskele tuleb kirjutada Avaldus , mille järele punkti ei panda .

Käsikirjalisel avaldusel tuleb teksti alustada taandreaga , arvutiteksti l taandrida vaja ei ole ( selle asemel pannakse kahe lõigu vahele rida laiusega 6pts )

Avalduse teksti alla vasakule serva kirjutatakse allkiri .

Allkirja all kaldkriipsude vahele kirjutatakse oma nimi .

Nime all märgitakse avalduse tegemise koht ja kuupäev .

Kuupäeva võib kirjutada ka adressaadiga samale reale või avalduse alla vasakule , viimasel juhul kirjutatakse nimi ja allkiri kuupäevaga samale reale paremale .

Koos avaldusega esitatavatele dokumentidele viidatakse avalduse lehel ( Avaldusele on lisatud : arstitõend )

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 92 allalaadimist

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #1

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #2

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #3

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #4

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

92 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merrrka123 Õppematerjali autor

Tunniteemad .Kuhu pannakse koma , semikoolon , koolon , sidekriips . Kuidas koostada CV ja Avaldust

avaldus punkt pannakse koma pannakse

Sarnased õppematerjalid

doc

Kirjavahemärgid

Kümnendmurru täis- ja murdosa: nt. 16,79 Koolon Koolon pannakse: Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna. nt. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa, ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. nt. Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele. nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru." Rindlause seletava või täpsustava osalause ette. nt. See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses. nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s) Suhtemärgina. nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon

Eesti keel

doc

CV online

planeerimine ja juhtimine, vastutamine toodangu tähtaegse valmimise eest, 20 alluvat. 07.1987 – 03.1990 AS Lamp tehnoloog-konstruktor Ettevõtte tegevusala: tööstusvalgustite tootmine Põhilised tööülesanded: uute mudelite väljatöötamine. Võõrkeelteoskus: eesti keel - emakeel inglise keel – hea kõnes ja kirjas vene keel – lihtsamate erialaste tekstide mõistmine soome keel – rahuldav kõnes Arvutioskus: Word, Excel, PowerPoint Huvialad: Sport (suusatamine, ujumine), arhitektuur, fotograafia Autojuhiload: B-kategooria (alates 1987)

Ainetöö

pdf

Abiks CV koostamisel

Mõnikord on võimalik CV saata läbi mõne töövahendusportaali internetis. Selleks tuleb CV sisestada portaali andmebaasi, mille kaudu tööandjad ka ise endale sobivat tööjõudu otsivad. CV on lühend ladinakeelsest terminist curriculum vitae, mis tähendab tõlkes elulugu. Kuna lühend CV tuleneb ladina keelest, siis on lühendit korrektne hääldada [tseevee], mitte inglisepäraselt [tsiivii]. Eesti keeles võib dokumendi nimetuseks olla ka elulookirjeldus. CV eesmärk on anda tööandjale teada teie sobivusest pakutavale vabale töökohale. Seetõttu on oluline enne kandideerimist läbi mõelda, millised on sellele ametikohale esitatavad nõuded ning millised on teie senised oskused, kogemused ja isikuomadused. CV-s peaks ennekõike rõhutama neid oskusi ja omadusi, mida tööandja töökuulutuses välja on toonud.

Eesti keel

docx

Põhimõisted asjaajamises

dokumendihaldussüsteemis loodud dokument allkirjastatakse paberkandjal, vastutab dokumendi sisestaja või looja digitaalse teksti ja paberkandjal allkirjastatud dokumendi sisu samasuse eest. 2. peatükk DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED 1. jagu Üldnõuded dokumentidele ja dokumendiplankidele § 10. Üldnõuded dokumentidele (2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja võimalikult lühike. (3) Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile. (4) Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: 1) dokumendi liigist; 2) sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; 3) nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; 4) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. (7) Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende sisu samasus. § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid

Sekretäritöö

pdf

Asjaajamise alused

kättesaadavusest, seda kõrgemad on asutuse nõuded dokumentide haldamisele. Haldamist reguleeritakse erinevate normatiivaktidega. Nende hulka kuuluvad: seadused (näiteks, Arhiiviseadus, Avaliku teabe seadus, Isikuandmete kaitse seadus, Töölepinguseadus); Vabariigi Valitsuse määrused (näiteks, Asjaajamiskorra ühtsed alused, Arhiivieeskiri); ministri määrused ja käskkirjad; kohaliku omavalitsuse määrused; eesti ja rahvusvahelised standardid (näiteks, EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas); soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid. Peale normatiivakte on olemas ka asutuse sisedokumendid, millest tema peab lähtuma oma asjaajamise ja arhiivitöö tegemisel: dokumentide loetelust; asjaajamiskorrast; arhivaalide loetelust; arhiivi ohuplaanist. 8

Asjaajamise alused

docx

ASJAAJAMINE

2) Arhiivieeskiri 3) Riiklike registrite põhimäärused 4) Juhendid 5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis. Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete

Asjaajamise alused

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Kategoriseerimata