Sisu- ja Vorminõuded (0)

Sisu ja vorm on filosoofilised kategooriad, mis väljendavad nähtuste eriomaseid tervikseoseid ja nende peegeldumist mõtlemises. Sisu on nähtuste kõigi elementide ja funktsioonide süsteem; vorm on sisu väline avaldus ja struktuur. Sisu on vormi suhtes määravam ja ühtaegu temast muutlikum. Vorm on püsivam ja muutub hiljem kui sisu. Kuna vorm on suhteliselt iseseisev, võib ta sisu arengut takistada või soodustada.
Kumb on esmatähtis, kas sisu või vorm? Kui lause on vormilt õige, aga sisult vale, siis kuidas suhtuda lausesse tervikuna ? Kas õige vorm annulleerib mõttetu sisu ja lause on õige? Või muudab jabur sisu mõttetuks ka korrektse vormi ning lause on pigem vale? Vastus sõltub paljuski sellest, kas pidada keeles esmatähtsaks vormi või sisu. Kas vorm on sisu või sisu vormi teenistuses? Mina asetaksin sisu kindlasti esiplaanile, kuigi keeleline sisu vajab alati ka keelelist vormi.
Keelelise sisu ja vormi selgus on eriti olulised õiguskeeles ja õigusaktide koostamisel. Sisu -ja vorminõuded seaduste koostamisel on väga täpselt sätestatud. Õigusakt peab olema selgesti mõistetav ja ühetähenduslik. Keel olgu lihtne, sisutihe ja lakooniline ning eelkõige ühetähenduslik. Seaduselooja mõte peaks olema üheselt arusaadav ka neile inimestele, kes igapäevaselt õigusloomega kokku ei puutu .
Õigustloovate aktide vastuvõtmisel järgitakse kindlat stsenaariumi (õigusaktidega kehtestatud protseduurireegleid ehk menetlusnorme), muidu akt lihtsalt ei kehtiks. Protseduur algab õigustloova akti algatamisega, järgneb eelnõu menetlemine ja protseduur lõpeb eelnõu vastuvõtmisega.
Väga oluline on õigustloova akti sobimine meie kehtivasse õigussüsteemi ning eriti sellesse õigusharu süsteemi, millesse ta kuulub. 1
Selleks, et õigustloov akt tõesti toimiks, peavad selles sisalduvad õiguslikud ettekirjutused olema täidetavad ja ettekirjutusi peaks olema võimalik kontrollida. Samuti peaks sätestatavaid õigusi olema võimalik reaalselt kasutada.
Kõige selle saavutamiseks tuleb teha tohutu eeltöö info kogumise ja saadu analüüsimise näol. Oluline on teada, millised õigusaktid on seda valdkonda seni reguleerinud, kas ja kuidas kõik on õiguslikult toiminud , kas nende õigusaktide kehtivuse ja rakendamise ajal on ilmnenud ka mingeid vastuolusid. Selguse ja üheselt mõistetavuse saavutamine eeldab eeskätt oskust kasutada eesti keelt ja tema võimalusi. Kuid mitte ainult! Õiguslike ettekirjutuste sõnastamine eeldab ka seaduskeele tundmist, selle keele iseloomulike joonte ja seaduskeele nõuete tundmist.
Kogu taoline põhjalik ettevalmistav töö annab võimaluse saavutada tulemusi, mis kajastuvadki meie õigusloomes uute hästi toimivate seaduste näol. Paraku pole mingisugust kindlat ja konkreetset retsepti, mis paneks kõik õigusaktid ladusalt toimima. Viletsalt koostatud õigusakt võib aga paralüseerida seaduse toimimist.
Normitehnika on väga nüansirikas ja uute seadusesätete formuleerimine võib sisaldada mitmeid sisulisi ja vormilisi probleeme ja väljakutseid. Kuigi seaduste stabiilsus on õiguskorra kindlustamise üheks olulisemaks eelduseks , tuleb kehtivaid seadusi aeg-ajalt ka täiendada ja muuta kui nad elule jalgu jäänud.
Vormitehniliselt on väga oluline, et seadustega opereerimisel toimiks mingi süsteem. Õigusakti sisu ja vormi korrektsus ja arusaadavus on väga olulised, kuna sellega tagatakse konkreetne ja ühtlustatud pilt meie õigusmaastikul toimuvast ja õiguslike sätete sisuline ja vormiline stabiilsus.
Paratamatult tuleb tõdeda, et aastatega muutub õigus koos meid ümbritseva eluga järjest keerukamaks nii sisult kui vormilt, kuid vaatamata sellele ei saa inimestelt, kellel juriidiline kõrgharidus puudub võtta ära võimalust ja õigust seadusest aru saada. Ainult sisu ja vormi vaheline harmoonia ja selgus tagab õiguslike sätete autoriteedi ja kestvuse.