Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asjaajamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Asutuse nimi: SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
Asukoha aadress: Hariduse 13, 93812 Kuressaare
Meiliaadress: [email protected]
Veebiaadress: http://www.syg.edu.ee/uus/syg/
Asjaajamis korra eerkiri Kinnitatud 19. novembri 2012. a käskkirjaga nr 1-3/12
Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskorda tuginedes asjaajamiskorra ühtsetele alustele .
Asjaajamiskorra ühtsete aluste õigusaktis on kirjutatud, et asutuse juht tagab asjaajamiskorralduse ning kehtestab asjaajamiskorra. Analüüsitav Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskord on kinnitatud asutuse direktori poolt. Asjaajamist korraldab sekretär.
Tuginedes asjaajamiskorra ühtsetele alustele on näha, et analüüsitaval asjaajamiskorral on välja toodud kõik vajalikud asjaajamiskorra osad.
Asjaajamiskord reguleerivad normid:
  • Dokumentide vorminõud. Olemas (SYGA 2012:19);
  • Asjade menetlus. Osaliselt puudulik;
  • Dokumentide ringlust. Olemas (SYGA 2012:5-7);
  • Dokumentide sisemine kooskõlastus . Olemas (SYGA 2012:12);
  • Kontrolli tähtaegadest kinnipidamise üle. Olemas (SYGA 2012:6);
  • Dokumentide ametlikku kinnitamist. Olemas (SYGA 2012:7);
  • Asjaajamise üleandmist. Olemas (SYGA 2012:15-16);

Asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord, koolisiseste dokumentide teatavakstegemise kord ning nende allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord on samuti selgesõnaliselt välja toodud- kes ja kuidas.
Asjaajamiskorra allikad
  • Kehtiv seadusandlus . Olemas (SYGA 2012:3);
  • Organisatsiooni tegevust reguleerivad õigusaktid (põhimäärus jt). Olemas (SYGA 2012:3-20);
  • Organisatsiooni töökorda reguleerivad dokumendid (kvaliteedistandardid, struktuuriüksuste põhimäärused, tegevus- ja töökorrad ning –juhendid). Olemas, (SYGA 2012:13) ning kooli koduleht;
  • Töötajate ametijuhendid. Puudulik, kuid eeldusel on need sisemised dokumendid.

Asjaajamiskorra struktuur I
  • Üldsätted: asjaajamise korra kehtestamise kord, asjaajamise eest vastutajad, töötajatele teatavakstegemise kord, töötajate kohustused asjaajamiskorra täitmisel.- osaliselt olemas, kuid pole täpsemalt välja võimalik lugeda. Olemas, et sekretär tegeleb asjaajamise korraldamisega (SYGA 2012:4);
  • Organisatsioonis kasutusel olevad dokumendiliigid, nende vorminõuded. Olemas (SYGA 2012:19);
  • Dokumentide koostamise ja kehtestamise kord- Olemas (SYGA 2012:18);
  • Dokumentide registreerimise kord. Olemas, (SYGA 2012:15);

Asjaajamiskorra struktuur II
  • Asjaajamises olevate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16);
  • Dokumentide arhiveerimiseks ettevalmistamise ja arhiivile üleandmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16);
  • Juurdepääsude kehtestamise kord. Jah olemas (SYGA 2012:13);

Asjaajamiskorra struktuur III
Dokumentide haldamise kord:
  • Dokumentide loetelu koostamise, kehtestamise ja muutmise kord. Olemas (SYGA 2012:9);
  • Toimikute pidamise kord. Osaliselt olemas, kuid ütleksin et on puudulik;
  • Säilitustähtaegade kehtestamise kord. Puudulik;
  • Dokumentide hindamise kord. Puudulik;
  • Dokumentide hävitamise kord. Jah olemas (SYGA 2012:15-17). Dokumentide hoidmise ja hävitamise kord on väga napisõnaline. Lühidalt on öeldud , et dokumentide hoidmine ja hävitamine toimub vastavalt kehtestatud seadustele.

Asjaajamiskorra struktuur IV

Asjaajamiskorra väljatöötamine ja juurutamine
  • Andmete kogumine ja analüüs- Puudulik;
  • Eelnõu (projekti ehk kavandi ) koostamine ja kooskõlastamine organisatsiooni kõigi allüksuste ja haldusala asjaajamiskeskusega. Osaliselt olemas (SYGA 2012:14;18);
  • Asjaajamiskorra esitamine kureerivasse arhiivi. Puudulik;
  • Asjaajamiskorra kehtestamine asutuse juhi poolt. Olemas (SYGA 2012:4);
  • Asjaajamiskorra tutvustamine kõigile juurdepääsu omavatele töötajatele. Olemas (SYGA 2012:4).

KOKKUVÕTE
Saaremaa Ühisgümnaaiumi asjaajamiskord on korralikult koostatud kuid arvan, et seda peab uuendama. Kaasaegsemates asjaajamiskorra õpetuste korra kohaselt on soovituslik lisada kõik dokumendid ning prodsetuuride reeglid ühte faili. Näiteks asjade menetluskorra reeglid ja toimingute pidamis kord oli kõik kodulehelt leitav, kuid Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskorra dokumendis oli mainitud väga ühesõnaliselt. Lisaks leidus umbes 8 punkti, mida asjaajamiskorra dokumendis ei oldud käsitletud , kuid nendega oli võimalik tutvuda eraldi dokumentide kaustas.
Saaremaa Ühisgümnaaiumi asjaajamiskord vastas igati asjaajamiskorra ühtsetele alustele. Peaaegu kõik olulised punktid olid välja toodud, lahti seletatud ning kirjeldatud. Dokumendist võib ühiselt mõista. Ettevõtlus eriala tudenina võis imelikult kõlada, et kuidas ringlevad raamatupidamise dokumendid. Sellegipoolest oli dokument terviklik ning ülevaatlik.
KIRJANDUS
SYGA = Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskord, käskkirjaga nr 1-3/12 2012. Saaremaa: Saaremaa Gümnaasium http://www.syg.edu.ee/uus/syg/images/dokumendid/juhendid_eeskirjad/asjaajamiskord_2012.pdf (Viimati vaadatud 22.11. 2016 )
Vasakule Paremale
Asjaajamine #1 Asjaajamine #2 Asjaajamine #3 Asjaajamine #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erkkkki Õppematerjali autor
Saaremaa Ühisgümnaaiumi asjaajamiskord on korralikult koostatud kuid arvan, et seda peab uuendama. Kaasaegsemates asjaajamiskorra õpetuste korra kohaselt on soovituslik lisada kõik dokumendid ning prodsetuuride reeglid ühte faili. Näiteks asjade menetluskorra reeglid ja toimingute pidamis kord oli kõik kodulehelt leitav, kuid Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskorra dokumendis oli mainitud väga ühesõnaliselt. Lisaks leidus umbes 8 punkti, mida asjaajamiskorra dokumendis ei oldud käsitletud, kuid nendega oli võimalik tutvuda eraldi dokumentide kaustas.

Saaremaa Ühisgümnaaiumi asjaajamiskord vastas igati asjaajamiskorra ühtsetele alustele. Peaaegu kõik olulised punktid olid välja toodud, lahti seletatud ning kirjeldatud. Dokumendist võib ühiselt mõista. Ettevõtlus eriala tudenina võis imelikult kõlada, et kuidas ringlevad raamatupidamise dokumendid. Sellegipoolest oli dokument terviklik ning ülevaatlik.

Sarnased õppematerjalid

Dokumendihalduse eksam
12
docx

Dokumendihalduse eksam

1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 ­ Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused ­ riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus ­ isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus ­ avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juri

Majandus
Asjaajamise korraldamine
15
doc

Asjaajamise korraldamine

1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse

Asjaajamine
Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu
11
docx

Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu

teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2.1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad

Dokumendihaldus
Asjaajamiskorra analüüs
12
doc

Asjaajamiskorra analüüs

Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal struktuuriüksuse dokumendihalduri poolt oma arhivaalide kohta 3 (kolme) kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu

Asjaajamise alused ja dokumendikeel
ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS
20
docx

ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS

Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal struktuuriüksuse dokumendihalduri poolt oma arhivaalide kohta 3 (kolme) kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu

Asjaajamiskord
Põhimõisted asjaajamises
20
docx

Põhimõisted asjaajamises

Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2. jagu Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded § 2. Üldised nõuded (1) Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;

Sekretäritöö
Rahvusarhiivi juhised
152
pdf

Rahvusarhiivi juhised

oma valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. Paberipõhise asjaajamise, dokumendihalduse ja paberdokumentide kõrval on elekt- rooniline asjaajamine, digitaalne dokumendihaldus ja digitaaldokumendid asutustes muutunud igapäevaseks reaalsuseks. Juba mitmeid kümnendeid otsitakse võimalusi, et sellistes keskkondades tekkinud teave oleks ja püsiks autentne ja usaldusväärne. „Lõplikku tõde” ehk kõiki rahuldavat lahendust pole veel leitud. Siiski ollakse ühel meelel, et ka digitaalse dokumendihaldusega kaasnevate riskide maandamiseks tuleb (vahest ehk enamgi) rakendada üldlevinud dokumendi- ja arhiivihalduse aluspõhimõtteid

Rahvusarhiivi juhised
ASJAAJAMINE
19
docx

ASJAAJAMINE

RSSi levikule on kaasa aidanud ajaveebide suur populaarsus, sest RSSvormingus kokkuvõtted on mugav vahend operatiivse info saamiseks huvipakkuva lehekülje muutmisest. Viimasel ajal on RSSi üha rohkem hakatud kasutama ka meeskonnatöövahendites paljusid meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisvoog (inglise keeles RSSfeed) internetilehekülje või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt. ASJAAJAMINE Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus ­ on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja

Asjaajamise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun