Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt (1)

Võrdleva usundiloo sissejuhatus
06.09.10
keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed)
teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid
kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel
tutvumine ürgühiskonna ajalooga , religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne.
Religiooni mõiste
Religioon
Ld k. religio – kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus ,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) – kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese
religiose
religo / religare (infinitiv – siduma) – siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma, kinnitama . Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema
Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes.
religo / religiere – tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima , side kõrgemate vägedega.
Pontifex maximus – ülempreestri tiitel . Sild inimese ja jumala vahel
dux
rex
religo / relegere – lugema
Homo sapiens sapiens
Homo neanderthalensis 100 000 – 40 000 a tagasi (teadaolevalt on neandertaallased esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema – tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism
Homo religiosus – religioosne inimene. Kindel tunnusjoon
Johannes Maringer, 1956
Animatism -elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus – elusolend, elustatud.
Animism – usk hingestatusesse. Anima- hing.
Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus.
Friedrich Naumann, 1924
Religioon kitsamas tähenduses – usund.
Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel.
Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste
Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos – jumalate kogu.
Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne.
Numen – ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud. Seda võib tarvitada religiooniteadusliku mõistena jumalate kohta. Religiooni siht või kuhu inimene oma mõtlemise ja käitumisega püüdleb – suhtlemine numeniga, suhtlemise 1) erivorm on allumine ja see on vabatahtlik. Kui inimene mingi religiooni omaks võtab, siis tunnistab jumalat või jumalaid endast kõrgemateks. See on religioosse käitumise suunitlus .
2) maagiline käitumise suunitlus – inimene üritab üleloomulikku endale allutada.
Kaks üleloomulikuga suhtlemise viisi.
Müüt – religiooni sõnaline pool
Riitus – religiooni käitumuslik pool
Hoiak – suhtumine mingisse väärtusobjekt
Usk on ennekõike psühholoogia teaduse mõiste. Hoiak. Konkreetne suhtumine kindlasse väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamine, kogemine.
Fides – Vana-Rooma tsiviilõigussüsteemis kindel tõend, usaldusväärsus, tõelevastavus, tõepärasus, abi/toetus, ustav kaitse, soosing,käendus, vastutus, eestkoste, kaitse; tõotus, lubadus , kinnitus , antud sõna; siirus ; usk, kindlus
Fidentia – enesekindlus , julgus,südidus
Fides firma – kindel usk
Credo (inf. Credere) - Kreedo – usk
Kedagi või midagi usaldama , usaldust kinkima ,kellelegi või millelegi lootma,uskuma, kedagi või midagi tõeks pidama , arvama, arvamusel olema, kedagi kellekski või millekski pidama, veendunud olema,
‘ aman – ualdama, kindel olema,usaldusväärseks pidama, tunnistama
‘emuna - usaldatus, kindlus
pistis (kr. K) - usaldus, tõekspidamine, veendumus , kindlus
Usk – alustala, tugi, millelegi toetuma. Usk avaldub positiivses reageeringus väärtusobjektile, objekti suhtes
Usk üleloomulikku tähtsa religiooni tunnusena.
R.F Paloutzian, 1996 :
1. uskumus (ideoloogiline) (ideoloogia on maailmakäsitus, mis püüab mingit nähtust näidata sellisena, nagu ideoloogia väljendaja arvab seda olevat; sõnaline)
2. religioosne praktika (ritualistlik; teoline)
3. religioosne tunne (emotsionaalne, kogemuslik)
4. teadmine ( intellektuaalne ; religioosne tarkus)
5. käitumine (traditsioon, kombed, eetika , moraal ) nii ükskikinimese kui suurema inimrühma, koguduse plaanis. Indiviid - rühm.
N. Smart :
1. dogmaatiline ja filosoofiline (kindel õpetustesüsteem, religioonifilosoofilised süsteemid)
2. praktiline ja rituaalne (toimingute, riituste läbiviimise pool)
3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte ainult kasvatuse läbi, vaid see mida ta saab ka eelmiste põlvkondade käest
4. müüdiline ja narratiivne
5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne – kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud)
6. sotsiaalne ja institutsionaalne ( enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik )
7. materiaalne ( religioosne kunst , hooned, pühapaigad)
Mircea Eliade, 1987:
Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa:
1. traditsionalism – igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus – tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg , elu,
2. müüt ja sümbol ( müüdid – seletused . Teaduseeelne maailmaseletus . Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon. Tavakeel ei võimalda küsimusele anda selgesõnalisi vastuseid, eriti ku räägitakse müstilisest kogemusest) sümbol säilib. Teatud tegevus või rituaal
3. lunastus või pääste – soterioloogia, budistlikus terminoloogias lüsioloogia( kõikidel religoonidel on vahendid inimese päästmiseks mingil moel – millest ja mille jaoks päästmine ? Kolm suurt rühma : 1) primitiivne tasand – inimene päästetakse lunastatakse füüsilistest ohtudest, füüsilisteks hüvedeks. Ebasoovitavat olekut põjustab mingisugune pahatahtlik vägi. Lunastus võidakse saavutada ühelt poolt füüsiliste vahenditega, aga ka vaimsete vahenditega, nt budistliku või hinduistliku meditatsiooniga. 2) grupilunastus - grupiväärtused, seal kus muutub lunastuse vorm. Kogudus , riik. Mida rohkem inimesi keskendub mingisugusele ideele. 3) sisemiste väärtuste keskne lunastus – teatud vaimuseisundid , seesmise kirgastuse, puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana . Lunastus keskendub pigem moraalsetele-eetilistele kategooriatele.
4. pühad paigad ja esemed
templum – eraldatud koht
1077 Canossa
sakraalne – profaanne . Sakraalne – eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne – kõik, mis on igapäevane, normaalolukord.
Euhemerism
5. pühad toimingud ehk riitused
iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed . Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks :
1) inimohver. Kallimad ohvrid. Idee väärtuslikust inimohvrist
2) asendusohver. Loomad, taimed, vääriskivid,metallid jne
3) sümboolne. Sümbolohver – lõhnaained, lilled, toiduained
4) sümboli sümbol – ohvriraha. Raha on ise sümbol, väärisesemete, kaupade,olendite sümbol.
Palvetamine, musitseerimine . Pühad toimingud on kindla korrapäraga, range toimumisajaga, peavad olema ühesugused. Rituaali tekkmisel on ta spontaanne aga muutub korrapäraseks, standardiseerub. Täpsus riituse sooritamise juures. Kui riitused muutuvad liiga keerukaks, tuleb reform – riitused lihtsustuvad, lihtsustatakse, kui riitus on oluline aga liiga keerukas. Religioonifenomenoloogiline nähtus
6. pühad kirjutised
religioonid jagunevad pühakirjareligoonideks ja pärimusreligoonideks (suurem osa maailma ajaloos eksisteerinud usunditest). Pühakirja religioon on uus nähtus viimase 5000 aasta jooksul inimkonna ajaloos. Need algasid esimesel aastatuhandel e.m.a: veedad, toora (Mooses)
Tripitaka ( Buddha ), Lunyu (Konfutsius),
Daodejing - kulgemiseväeraamat (Lao-zi),
Avesta ( Zarathustra )
----------------------------------------------------
Uus Testament (Kristus)
Koraan ( Muhamed )
Mormooni Piibel
Äärmisel juhul :
Pühakute elulood (võivad olla suur osa religiooni pühakirjast, nt Muhamediga seotud legendid , hadith)
Eetilised õpetused ( sunna – koraanile rajanev eetilne õpetus ja õigussüsteem; talmud)
7. püha osaduskond
kogudus, sangha
- initsiatsioon – sissepühendamine
- heterogeenne kogudus – võib muutuda
-stabiilne kogudus – väikeste muutumistega
-müsteeriumikogudus – reeglina on salajane või poolsalajane. Võib olla religioosne(müstkud, kloostrid kristluses , budismis , taoismis, sufid ), võib olla ka ilmalik
püha osaduskond võib tähendada ka pühade osadkuskonda. Need, kes on juba pühad. Nt kristluses need kes tunnistavad kristlikku usutunnistust on juba pühad, islamis samut. Budismis nt mitte. Sanghad – õpetuse järgijad, aga mitte tingimata pühad.
8. püha kogemus
hardus pühaduse ees, vabatahtlik kuuletumine, allumine kõrgemalseisvale ehk jumalusele.
Rõõmu ja rahutunne.
Erilised kogemused – ekstaas – võimas rõõmu-ja õnnetunne. Eriline psühholoogiline fenomen, võib tekkida iseenesest, aga ka teatud religioosse toimingu mõjul.
Teatud pühad kogemused : ilmutus ( prohvetid ),
Müstika – seesmine hingeline ja vaimne ühinemine Jumalaga , kirgastus
Kas peale rahvausundi on veel midagi ?
Usk jagunes :
Kõrgusund (ametlik usundi kihistus )
Rahvausund(konkreetse religiooni sekundaarne kiht, mis on tekkind rahva seast, hilisemate legendidega, ettekujustega-pärimused, kombetalitused)
Ebausk – kasvab välja rahvausundi mitmesugustest ettekujutustest. Teatud hirmud , mis baseeruvad nt rahvausundilistele legendidele (kurjad vaimud jne). See omakorda võib välja kasvada teatud kõrgusundi kihistustes.
Uskumus – kindel väide, teadmine, arusaam. Nt kui inimene sureb , ja tema pea kohal nähakse lendamas kärbest või liblikat, siis on rahvausundiline uskumus et hing väljub kehast liblikakujul.
Maagia – kui religiooni puhul inimene allutab ennast ise vabatahtlkult kõrgemale, siis maagia puhul tahab inimene seda kontrollida. Esineb ka religioonis. Kõrgusundis võib seotud olla kõrgemate jumaluste uskumustega . Maagia puhl on see ennekõike riitus. Rahvusundis näiteks puugi ehitamine ristteel. Neljapäev – erilise maagilise võimega päev mestega seotud riitused. Naistega seotud riitused nt reedel (freia/ viljakusjumalanna /päeval) . riituslik käitumine ongi maagia, mille abil inimene usub, et inimene saab endale alutada deemoneid,vaime.

• Analoogiamaagia – matikimine, imiteerimine, imitatsiooniga. Mingisugust tegevust püütakse matkida, usutkse,et see matkimine on aga sama võimas. Jahimaagia üks kõike eredamaid näiteid (koopia seinale jahi joonistamine, eos jahilooma elujõu tapmine ). Vihma nõidumine
  
• Kontaktmaagia - riitus, mille puhul usutakse, et eemalseisvat isikut, keda ei ole praegu parasjagu siin, seda saab eemalt, kaugelt mõjutada esemega, mis on sellele isikule kunagi kuulunud. (telekineetiline mõjutamine) tavaliselt viha kellegivastu, armumaagia. Peale loitsimistoimingut antakse ese tagasi tellijale.
  
• Valge maagia – soositud kõrgusundi või riigivõimu või võimulolija poolt. See on kas üldiselt kasulik või on see võimulolijatele kasulik. Enamasti selle alla ühel või teisel viisil liigitatud ravitsejad.
  
• Must maagia – vanad naised, mustad kassid.. inimesed, kes erinevad teistest väga oluliselt. Inimeste mõtlemise, uskumuste põhjal. Teistsugune on kahtlane ja ohtlik.
  

Müüt – meie mõttes kui religiosse pärimuse liik, mis peegeldab, annab edasi meile minevikus elanud inimese mõtlemist, tema ettekujutust sellest, kuidas tekkis maailm, inimene, maailma saatus, inimese saatus, mis ootab inimest peale surma – maailmavaade. Müüt religiooniteaduse mõttes tähendab omaaegse inimese maailmavaadet teadusevälist maailmaseletust. Müüdiline pool on riitusliku poolega seotud. Riitusel peab olema mingi seletus, miks midagi tehakse. Püha sõna püha toimingu juures.
Käibetõed – müüdid. Mingil ajal moes, mingil ajal läheb moest ära
Legend – ei ole muinasjutt . Legend tekib mingisuguse kindla religiooni või usundi raames. Taon seotud selle konkreetse religiooni tegelastega. Selleks võivad olla jumal,jumalad, prohvetid, pühakud, aga ka loomad jne. rahvapärimuse üks liike, mis on seotud konkreetse religiooni pühalugudega. Rahvapärased pühalood.
Mütoloogia - teadus müütidest. Teadus müütide algupärast. Sptetsiifiline religiooniteaduse liike aga ka folkoristika teadus üks alaliike .
Riitus – religiooniteadusliku mõistena religioosne toiming ehk tegevus. Tema eriline tunnus : väga konservatiivne , ta ei muutu, säilib. Riitus koosneb : sõnalisest osast ja talituse osast. Igal riitusel oma tähendus ja religioon koosneb paljudest riitustest.

• Tõrjeriitus; väljaajamisriitus – kuri ei ole veel kallale tulnud aga on karta et ta tuleb, kurja tuleb eemale tõrjuda. Kurja eemalepeletamine
  
• Eksortsism – kuradi väljaajamine. Kurjusest lahti saamine. Kurjade vaimude väljaajamine.
  
• Siirderiitused(initsiatsioon) – üleminek, asumine ühest olukorrast, inimese ühest eluetapist teise. Nt noorukist meheks või tütarlapsest naiseks .
  

Ekskommunikatsioon – osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek )
Salaliidud (müsteeriumiliidud – mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) – seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega.
Meestemajad – on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega
Initsiatsioonid on edasikandunud läbi ajaloo. Nt käsitööliste tsunftid

• kalendririitused(aastariitused) – pööripäevad, võrdpäevsused, uusaasta, põllutööd. Nt Peruus algasid põllutööd kindla tseremooniaga.
  

Templiprostitutsioon

• patukahetsusriitused (deminueerivad riitused)
  

flagellatsioon
-ohverdamisriitused
anniohver
lepitusohver – seda tuuakse pattude eest. Rahva või inimgrupi poolt, et jumal lunastaks või annaks andeks patud
osadusohver – seda nim ka kommuniooniohver – kõik talitusest osavõtjad , preester , kui ka koguduseliikmed jagunevad kahte ossa : see kus süüakse koos ohvriainet ; osalejad söövad jumalat ennast (transsubstantsiatsioon – ihuks ja vereks muutumine)/ (konsubstantsiatsioon – armulaua õnnistamise käigus leib ja vein jäävad leivaks ja veiniks aga nendesse siseneb jumala vaim); sümbolism-nt kalvinismis leiba ja veini püha õhtusöömaaja käigus võetakse jeesus kristuse ristisurma mälestuseks.
Kultus – see on usunditest üleloomulikuväe teenimine , kummardamine , austamine. Religioosse riituse sooritamine kas sõnalisel viisil või talituslikul viisil. Rangete ettekirjutuste täitmine, kuidas jumalat teenitakse. Teenimine o ntavaliselt vaimuliku või pühitsetud isiku kultuse läbiviimine. Süstemaatiline kultuse läbiviimine on teenimine. Kultus võib olla avalik või salajane. Avalik on tavapärane ja kuulub kõikide religioonide loomuliku osa juurde,avalikud toimingud. Salajane on suhteliselt vähestes religioonides. Müsteeriumikultused. On vanades suurtes religioonds, nt egiptuse religioonis, vana-pärsia, kreeka, rooma.
-teenimine
-kummardamine
-austamine
-------- loeng vahel
Matmiskombestik
S. Tokarev, 1966
Kõik see, mida surnuga tehakse nim laiba kohtlemine.
Kolm erinevat moodust :
1. peitmine – kõige vanem viis. Laibamatus. Kõige levinum surnukeha peitmise viis. Tõenäoliselt oli kõige esimene viis, hiljemalt 40 000 a eest. Animatistlik uskumine et surnu on ikkagi elus aga teistmoodi. Ja on inimestele ohtlik. Tuleb kas ära põgeneda või ta ära peita , maha matta, et ta ei saaks ohuks olla. Preanimism.
2. hävitamine – põletusmatus kõige tavalisem viis. Tekkimise kohta mitmeid teooriaid . Kindlad andmed põletamise kohta pärinevad neoliitikumi hilisemast perioodist, see eelab kindlaid inimese mõtlemise viise. Peab olema juba olemas inimese mõtlemises hing. Naumann, 1922. Tuli teeb surnu lõplikult surnuks . Nii saadakse lahti surnutest. Peab olema tekkinud ettekujutust siirhingest, et hing siirdub kuhugi , ettekujutus kuhu ja kuidas ta siirdub. Hilineoliitikum, vatane metalliaeg. Teispoolsus , taeva arusaamise olemasolu. Ettekujuts taevajumalast tekib. Taevajumal võtab surnud enda juurde. Taevase olendi kultus tekib põlluharimise arenemisega.
3.säilitamine- mumifitseerimine (balsameerimine) kõige klassikalisem viis Egiptusest. Teine tähtsaim piirkond Peruu . Lisaks Assoori ja Kanaari saartel elanud hõimudel, Polüneesia
Siirdumine teise ilma
Ümbersünd – India, Orfikud, gnostikud
Olematus - ateism
Igavene füüsiline edasielamine
Teadusmetodoloogia
1.Positivistlik lähenemine – jäik
2. Fenomenoloogiline lähenemine- eeldab suurt painduvust
Maailmavaatelised lähenemisviisid
1. religioon kui eksitus – lähenemisviis on põhimõtteliselt ateistlik. Lähtutakse maailmavaatest, et kui inimene ei oska või ei suuda, ei ole osanud oma küsimustele vastuseid leida, on ta neid otsinud valest allikast. Ateist käsitleb religiooni kui eksitust. Nt Lenin – religioon on objektiivse reaalsuse moonutatud peegeldus inimeste peades. Mateeria on objektiivne reaalsus. Võitlev ateistlik maailmavaade.
2. religioon kui leiutis – midagi sellist, mida olemasolevas maailmas ei ole, mille inimene mõtleb välja. Inimene leiutab selle, arvates et see on kasulik. Uskmatu, aga leiab olevat vajaliku.
3. religioon kui avastus - avastus on protsess mille käigus leitaks üles juba eksisteeriv olemasolev asi meie maailmas, seda lihtsalt pole tuntud. Kõigile küsimsutele annab religioon suuremal või väiksemal määral vastuse. Lisaks juurde teadus. Inimese jaoks on Jumal vajalik ja ta usub sellesse. Jumala olemasoluga põhjendab ära paljud maailmas olemasolevad asjad,nähtused, küsimused. Usklik inimene, kelle jaoks on religioon vältimatu. Uskliku inimese maailmavaade, mis samal ajal ei välista
4. religioon kui antu – esindab maailmavaadet, mille järgi Jumal ise on aktiivne ja ilmutab end inimesele vastavalt sellele, kuidas inimene ja tema mõistus,mõtlemine areneb ajaloos. Jumal ilmutab end erinevate religioonide kujul vastavalt inimese mõistuse arengule. Selline maailmavaade on omane vanadele kirikutele. Rooma,kreeka katoliku kirikute teoloogidele, eestlastest oli sellisel arvmusel Uku Masing
Religioonide liigitamine
1. tekkeprotsessi alusel :
- etnilised – lõviosa maailma ajaloos olemasolevatest, olnutest religioonidest on etnilised. Judaism, hinduism , vanad usundid, mida enam ei ole. Üks tunnus: ei tee misjonitööd.
- rajatud
Zarathustra
Siddharta Gautama
(Shakyamuni, Buddha)
Lao – zi (Li Er)
Kong Fu-zi (Konfutsius)
Tulid peaegu üheaegselt erinevais maailmapaikades. Suured religioonid sündisid. 1 aastatuhande keskpaigal.
Hiljem
Jeesus Kristus
Mani
Muhamed
Hubbard
2. Jumala käsitluse alusel
- teistlikud
teism (kr k. sõnast Theos – jumal) - Jumal lõi maailma, ja jätkab maailma juhtimist, enda ilmutamist jne.
deism – tekkis 17, 18 saj, seoses valgustusega. Ld k. sõnast deus.
Selle õpetuse järgi jumal lõi maailma aga siis eemaldus sellest. Maailma toimimine ei huvita teda enam, jättis maailma inimese hooleks.
-polüteism – eeldab paljude jumalate olemasolu. Suurem osa kõrgkultuuride religioone - jumalate panteonis on palju jumalaid ja üks neist on kõige tähtsam.
- monoteism – eeldatud on ainujumala olemasolu. Judaism, kristlus , islam . Lisaks ka uusreligioone. Monoteismi teooria pärineb kõige põhjalikumal kujul mehel Wilhmelm Schmidt . Tema järgi monoteism on selline usk sellisesse jumalikku olendisse, kes on kõik teised olendid loonud, kes on andnud olenditele nende funktsioonid ja kes juhatab ja kontrollib nende funktsioonide täitmist.
-panteism – kõik on jumalast, jumal on kõiges. Kõik olendid, esemed, kõik on jumal. Selllist õpetust esineb üsna vähe. Hinduismis üks panteistlik vool; gnostitsism – inimese eesmärk on tõsise õppimise, meditatsiooni, teadmiste omandamise abil jõudmine kõrgema teadvuse tasemele , tunda ära et tema hing on vales kohas, madalamal jumala poolt loodud kehas ja et hing peab jõudma oma tõelisse koju, mis on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad
-ateism –usk sellesse, et jumalat ei ole.
Monism
Tähtis ei ole maailm, vaid tähtis on inimene ja tema saatus. Pigem idast tulnud õpetused. Dao ; brahman – maailmvaim, ülijumalus, kõikide olendite eksisteerimise eesmärk, kõikide inimeste hingede lõppeesmärk on kokkusulamine maailmavaimuga; karma. Ma’ at.
3. Algallikate alusel
- raamatu- usundid
Avesta, Kolmikkkorv (Tripitaka), Kulgemise väe raamat (Daodejing), Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Vana Testament, Uus Testament, Koraan

• pärimusundid – lõviosa maailmaajaloo religioonidest. Kanoonilist pühakirja ei ole. Ei ole keskset teksti. Kõik religioonid, mis on olnud tsivilisatsiooniajastul, ei olnud pühakirja.
  

4. Jumaluse tunnusjoonte alusel
- jumala mõiste puudub ( ateism, budism , ürgusundid, kofutsianism)
- jumala mõiste on olemas (polüteistmid, monoteismid)
5. Leviku valusel

• lokaalsed – mingisuguses piirkonnas elava või minevikus elanud rahva, mingisuguse etnilise ühtsuse religioon
  
• maailmausundid
  
• misjoneerivad (kristlus, islam)
  
• vähemisjoneerivad ( hinduismi raames on mõningad õpetused mis on ajaloo vältel liikvele läinud, nt krišnaism on üks hinduismi voole, mis teeb misjonitööd. Budism reeglina ei tee aga mõned voolud võivad olla misjoneerivad)
  
• kosmopolitism, misjon, arvuline vähesus (uususundid)
  

loe Hegelist! (absoluutne vaim)
Evolutsionism
Seotud ideede arenguga 19 sajandil. Etnograagia sünd üheaegselt Euroopa tsiviliseeritud maades ja USAs. Maailma kohta käiva informatsiooni plahvatuslik kasvamine 18 ja 19 s, seoses maadeavastustega. Suured ideed teadmises 16 s peale
Laplace, Lyell, Lamarck, Baer , Darwin, Comte , Hegel, Marx ,
Lingvistika , mütoloogia, religiooniteadus jne.
Adolf Bastian ( 1826 -1905) saksa päritoluga arst ja etnograafilise materjali koguja. Tegi ajaloo psühholoogilise seletamise katse. Tõi sisse idee - “stiihiline elementaarmõtlemine” – see on omane kõikidele inimrühmadele, rahvastele läbi terve ajaloo. See on see, mis tingib kogu inimkultuuri ühtsuse. Samal ajal iga ühiskond areneb omaenda spetsiifiliste seaduste järgi. See aga on ajaloolise sidususe allikas.
Theodor Waitz (1821- 1886 ) väitis et rassid on vaimselt ebavõrdsed