eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1
vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel. Sild inimese ja jumala vahel dux rex religo / relegere lugema Homo sapiens sapiens Homo neanderthalensis 100 000 40 000 a tagasi (teadaolevalt on neandertaallased esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel
varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia?
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea
tekkimisega, tegid Egiptuse mitmesajandilise ajaloo kestel läbi muutusi, komplitseerusid ja muutusid üksikasjalisemaks. Vanade egiptlaste religioon arenes sedasama teed pidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Tänu arvukatele tõenditele on selge, et ka nemad läbisid animismi või animatismi all tuntud faasi. Selle uskumuse kohaselt on pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi. (Animism - Taylor, tema vastu - Marett: preanimism, animatism animismi1 faas, Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused viisid varase inimühiskonna järeldusele, et inimesel on kaks ego. Sellestsamast mõttest sündiski oletus, et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma.