Enamiku religioonide tunnused ja komponendid

Nestor, Neit-Eerik

Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (0)

1 Hindamata

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Tarmo [email protected]
21. sept. 2016 .
Enamiku religioonide tunnused ja komponendid
(jätkub)
Divinatsioon – religioosne ennustamine
Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides
Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel
Püütia – Delfi oraakli preestrinna
Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis )
Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov .
India seisused ja kastid
Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini
Brahmaan – ( sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige
Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm . Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel
Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus.
4 seisust :
Brāhmana (õpetlased)
Kšatriya (sõdurid, valitsejad )
Vaišya ( spetsialistid -käsitöölised, pankurid, talunikud jne)
Šudra (teenrid)
„Puutumatud“ (asuvad väljaspool seisusi, aga neist madalamal)
Islam (ar aslāma allutab end)
Imaam , mulla – islamis eespalvetaja
Mufti – islamis vaimulik kohtumõistja
Kaliif (ar järglane) islamis kõrgeim vaimulik tiitel
Rabi – judaismis õpetaja, kogudusevanem ja pühakirjaseletaja
Laama – tiibeti k. bla-ma õpetaja
Dalai -laama – mongoli k. ookean-õpetaja;
(tiibeti geluk-budismi kirikupea)
Residents tänapäeval: Dharamsala Põhja-Indias
Olulisi tähendusi
Teokraatia (kr theos Jumal + kratos võim) vaimulik valitsus; sakraalne kuningavalitsus vanaaja riikides, aga tänapäeval ka Vatikanis
Tsesaropapism (ld Caesar + pāpa isa) keiser on samal ajal kirikupea ( Bütsants ; Venemaa keisririik alates Peeter I-st)
’Kr theos, ld deus , sanskr deva - jumal
Messias – hbr māšiah Salvitu
Kristus – kr Christos Jumala poolt salvitud valitseja
Apostel - kr apostolos saadik
Jünger - sks noorem (õpilane)
Halleluuja – hbr hallelu Kiitke Jumalat
Hosianna - hbr Aita, päästa!
8. Pühad kirjutised
Konfutsianism - Kong Fuzi , Lunyu Vesteid ja vestlusi
Taoism - Lao-zi, Daodejing Kulgemise väe raamat
Hinduism - Veedad (sanskr vēda teadmine), aga ka Bhagavadgītā (sanskr Jumala laul)
Budism - Tripitaka (sanskr tri kolm +pitaka korv )
Zoroastrism - Zarathustra , Avesta
Judaism – Toora (Viis Moosese raamatut)
Kristlus – Vana ja Uus Testament
Islam - Koraan
9. Püha kogemus, selle vormid ja astmed
Müstika (kr ta mystika salapärased asjad) – ühenduses olemine Jumalaga
Katarsis (kr katharsis puhastumine)
Askees (kr askēsis harjutus) – enesepriiramisega seotud harjutused
Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine)
Mokša (sanskr vabanemine ) hinduismis
Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis
Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha
Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus
Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja
Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel
(sanskr dhyana/ hiina Chan / jaapani zen ) - mõtlus
Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart
Müstika astmed ( Augustinuse järgi):
- alandlik kuuletumine Jumalale
- rõõmu- ja rahutunne
- ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik)
- müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga)
10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus )
Koguduste liigid:
- heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed ( kristlased , muslimid , budistid jne)
- stabiilne kogudus– näiteks konkreetne kristlik kirikukogudus; või kloostrikogudus ( kristluses , budismis, taoismis )
- müsteeriumikogudus (teatud kinnise müsteeriumikoguduse liikmed; või islami müstikud sufid jne
Näited:
Eleusise müsteeriumid (Demeter, Kore ) vanas Kreekas
Magna Materi müsteeriumid – vanas Rooomas
Mitra müsteeriumid – vana Rooma riigi sõdurite seas
Religiooni ülesanded
Seletav
Väärtuste süsteemi loov
Ühiskonda kindlustav:
Tsivilisatsioon = riik ja kiri
Kirja olemasolu võimaldab riiki efektiivsemalt hallata. Kiri loob kõrgkultuuri .
Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk).
Inimest psühholoogiliselt toetav
Traditsiooni loov
Sotsiaalset mälu edasikandev
Kuidas religiooni uurida: Usunditeadus
(religiooniteadus; võrdlev usuteadus ; ka religiooniantropoloogia)
Peasuunad:
Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis
Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel
Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne)
Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele)
Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi
Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis
Religiooni määratlus
Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat
Religiooni ja teoloogia vahekord
Teoloogia ( kr theos – jumal, logos – sõna) on teadus mingi religiooni jumalatest, õpetustest, riitustest ja teenimisest
Igal religioonil on oma teoloogia
Lugemissoovitus:
Matthew Kneale. Jumalate leiutamine – usundite tekkelugu ateisti vaatenurgast. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2015.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 6 allalaadimist