on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida. Süstemaatilisi katseid leida hea meetod isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel. Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell, H. Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa. Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi
Seejuures viisid DeNeve ja Cooper (1998) läbi meta- analüüsi, mis hõlmas 197 näidist enam kui 40 000 täiskasvanuga, milles subjektiivne heaolu oli muutuja mille seoseid vaadeldi erinevate erinevate iseloomuomaduste suhtes. Selle tulemusel olid mitmed iseloomuomadused märkimisväärses seoses subjektiivse heaoluga, viidates vastavusele pärilike isiksuse stiilide ja individuaalsete subjektiivse heaolu stiilide vahel. Näiteks Costa & McCrae (1992) Suure Viisiku isiksuseomadustest olid DeNeve & Cooperi kohaselt ekstravertsus ja meelekindlus püsivalt positiivses seoses subjektiivse heaoluga, samas neurootilisus oli pidevalt negatiivses seoses sellega. Diener ja Lucas (1999) arvasid, et need Suurel Viisikul põhinevad leiud ei tohiks olla kuigi suureks üllatuseks kuna ekstravertsust on iseloomustatud kui positiivse mõjutegurina ning neurootilist on iseloomustatud negatiivse mõjurina
ansambli pillimeeste isikuprasuse ja eelneva kogemuse. Seega juab publiku ette omamoodi energia: peamiselt julise rokina, kuid kohati ka i improvisatsioonides taltsutamatu enesevljendusena.Ise on nad elnud oma muusika kohta :,, see on tehtud rauast, pisaratest ja armastusest -- mitte plastikust, krokodillipisaratest ja kasuahnusest Bnd ise on koos olnud sna vhe,alates 2003.aastast Sain jllegi teada,et eestis on olemas nii ambitsioonikaid muusikuid.Nemad moodustavad tepoolest perfektse viisiku ning vin elda,et see oli ks parimaid kontserdi elamusi senini ,hoolimata sellest,et olin tpostil.Vin julgelt elda,et neil on ks noor fnnitar juures ning loodan,et seda mistavad ja avastavad enda jaoks ka paljud teised .
4 Enesehinnang ja isiksus Isiksuse baasomadused mõjutavad nii inimeste käitumuslikke tendentse kui ka afektiivseid tundeid selle kohta, milliseks inimene ennast peab. Vaatamata enesehinnangu konstrukti populaarsusele ning sellele, et isiksusepsühholoogia raames on laialdaselt uuritud, kuhu paikneb enesehinnang isiksuseomaduste ruumis, mille koordinaatideks on suure viisiku (ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) dimensioonid. Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand)
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub s...
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus
Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga. Neurootilisel inimesel on soodumus kogeda negatiivseid emotsioone ning nad on rohkem avatud depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades. Ekstravertsel inimesel on soodumus kogeda positiivseid emotsioone, ta on aktiivne ja seltskondlik. Vastandiks introvertsus: need inimesed eelistavad seltskonnale sagedamini üksinda olemist, kuid üksiolemine ei tee neid tingimata õnnetuks
ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P
abivalmis, sõbralik ja leplik Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane. Suur Viisik (Big Five) • Kas “suur viisik” hõlmab kõike, mida saab isiksuse kohta öelda? • Ei – kuigi peaaegu iga isiksuse konstrukt on kirjeldatav Suure Viisiku abil, ei ole võimalik Suurest Viisikust kõiki isiksuse konstrukte tuletada. “Suur Viisik” (Big Five) • Kas isiksuse kirjeldamiseks on alati tarvis viit dimensiooni? • Ei, näiteks poliitikute isiksuse kirjeldamiseks piisab kolmest faktorist! Gian Vittorio Caprara Claudio Barbaranelli Philip Zimbardo Caprara, G.V., Barbaranelli, C., & Zimbardo, P. (1997). Politicians uniquely restricted Personalities. Nature, 385, 493.
Miks ühed suudavad toime tulla ilma maailmaga pahuksisse sattumata aga teiste jaoks tundub, nagu tahaksid kõik talle vaid halba? Võib olla on siin oma roll mängida lapse iseloomul ja temperamendil ning see panebki teda ümbritseva keskkonna nõudmistele valulikul viisil reageerima. Jüri Allik toob Isiksusepsühholoogia õpikus välja fakti, et viimase kolmekümne aasta uurimused on tõestanud isiksuse seadumuse pärilikkuse. Praktiliselt kõigi suure viisiku komponentide kujunemises on pärilikkusel märkimisväärne osa. Seega näiteks kõrge ekstravertsusega vanematel on suure tõenäosusega ka ekstravertsem laps. Inimese isiksus mõjutab omakorda ka keskkonda, mis ta enda ümber loob. Ebasoodsate isiksuseomaduste kombinatsiooni puhul võib oletada, et see võib põhjustada ka ebasoodsaid elutingimusi. Vanemate iseloom mõjutab ka nende kasvatusstiili ja emotsionaalset kontakti oma lastega. Kui kasvatuses domineerib
Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
Neil õnnestus Eesti raadio stuudios lindistada kaks lugu, esimene oli ,,Need ei vaata tagasi...". Hiljem lindistasid nad loo ,,Nii vaikseks kõik on jäänud". Sellel ajal oli koosseis juba suurem, lisaks Rannapile ja Sepperile veel Urmas Alender, Paul Mägi, Toomas Veenre ja Andrus Vaht. Ruja esimene kindel koosseis oli veebruaris aastal 1972 - Alender(vokaal), Vaht(trummid), Rannap(klahvpillid), Andres Põldroo(kitarr) ja Tiit Haagma (basskitarr). Viisiku ainuke lindistatud lugu oli ,,Rukkilõikus". Peale loo tegemist lõpetas Põldroo koostöö Rujaga, sest ta asendati Jaanus Nõgistoga. See vahetus lõi klassikalise Ruja, mis kestis umbes kaks aastat. Järgmised lood, mis lindistati olid ,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur". Eelnev muusika oli kirjutatud Rannapi poolt, kuid Urmas Alender oli inimene kes need sõnad ellu tõi. Laulusõnad olid tihtipeale võetud tuntutelt luuletajatelt. Enamasti Juhan Viidingu teoseid kasutati. 1975
Kõige populaarsem meelelahutuse vorm oli ikkagi filmid. Rohkem kui 60% ameeriklastest nägi vähemalt ühte filmi nädalas, ja nädalane vaatajate hulk oli kusagil 60-75 miljonit. Siiski vaatajaid kaotati majanduskriisi kõrgpunktis ja alles 1934.aastal filmitööstus taaselustus. Filmid pakkusid rohkem kui põgenemist depressioonist, need säilitasid ameerika kultuuri traditsioonilised aspektid.6 Raske aeg andis eelised suurtele filmikompaniidele ning 1930-ndaid iseloomustab nii öelda suure viisiku (Columbia Pictures, Universal Pictures, RKO, Twentieth Century Fox, Warner Bros.) domineerimine. Sellegipoolest varitses neid stuudioid mitmed katsumused nagu vaatajanumbrite vähenemine, meretaguste turgude kadumine, tsensorite oht, ja anti-monopoli seadused. Kuid see kohanes ja elas selle üle, tänu tugevale alusele, mille olid Hollywoodi süsteemi pioneerid rajanud.7 Vaieldakse, et Hollywoodi klassikalist perioodi ei oleks olnudki, kui poleks olnud Wall
Inimese ja organisatsiooni sobivus sõltub: kuivõrd inimese karakteristikud on kooskõlas organisatsiooni teiste liikmete karakteristikutega ja inimeste täiendamisest vajalikul viisil, et hiljem oleks selle inimese erilised omadused organisatsiooni tervik. Inimese ja organisatsiooni sobivuse aluseks on et organisatsiooni poolt pakutav ja inimese poolt vajatav oleks kooskõlas ja organisatsooni nõudmised oleks kooskõlas inimese poolt pakutavaga. Suure viisiku isiksuseomadused: Ekstravertsus(soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu), Sotsiaalsus(usaldus, siirus, tagasihoidlikkus, järeleandlikkus), Meelekindlus(asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, enesedistsipliin), Neurootilisus(ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, haavatavus), Avatus(fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele) Kurmet Kivipõld Juhtmine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisteaduse areng:
abivalmis, praktiline, teadmishimuline, hoolikas, tõsimeelne, seltskondlik(piisavalt), kaalutlev, enesekindel, isikupärane, loominguline, paindlik, sõltumatu, inimsõbralik, kannatlik, lahke, mõistev, sooja südamega, koostööaldis ja vastutustundlik. Ise arvan, et kui end parandan mõnes osas, siis need kõik omadused iseloomustaksid ka mind. Vaeva peaksin nägema just vastutustunde suurendamisega, paindlikkusega, hoolikas- ja konkreetsem olemisega. Tähtsa viisiku testis olen: keskmiselt pisut üle neurootiline( ainult katki minemisel olen kurb, kuid depressiooni langeda ma enam endal ei lase, üritan olla tugev, kontrollida oma emotsioone. Ka töös, kus pole kindlaid reegleid, saaksin ma arvan, et hakkama. Mingid reeglid on ikka, aga need on siis kirjutamata. Olen Nõustumisvallas täpselt keskel, kuna ma pigem usaldan, kuid kontrollin ka samas. Kuigi võib eemalt tunduda, et usaldan inimesi üleliia, kuid
mõtestab, inimene kui mõtlev olend. Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda. Tunnusjoonte teooriad: isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. 39. Kirjelda Suure Viisiku teooriat. Suure Viisiku teooria - teooria, mille kohaselt võib inimest iseloomustada viie dimensiooni kaudu: 1) neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone; 2) ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Introverdid eelistavad seltskonnale sagedamini üksindust, see ei tee neid tingimata õnnetuks. 3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Omandab lihtsamalt uusi ideid.
McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus (Openness to experience) · Meelekindlus (Conscientiousness) · Sotsiaalsus (Agreeableness) Iseloomujooned · Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus
McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus (Openness to experience) · Meelekindlus (Conscientiousness) · Sotsiaalsus (Agreeableness) Iseloomujooned · Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus
paljudele psühhiaatrilistele emotsioonidega seotud häiretele. Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa,
ja sügavaid tundeid, on sallivad, proovivad uusi tegutsemisviise. Toimetulekuviisid: proovivad erinevaid toimetulekuviise, nt probleemilahendus, huumor, positiivsele keskendumine, neg-selt tähelepanu eemalesuunamine jm Sotsiaalsus Hoiak ja meelestatus teiste suhtes. Omakasupüüdmatus, osavõtlikkus ja abivalmidus. Toimetulekuviisid: aktiivne toimetulek, planeerimine, pos-le keskendumine ja nõrgalt seotud ka sots toetuse otsimisega. UURIMISTULEMUSED: kõik suure viisiku dimensioonid peale sotsiaalsuse on seotud toimetulekuviisidega. Lisaks- isiksuseomadused mõjutavad hinnangute ja toimetulekuks tehtavate püüdluste vahelist seost. Seotusviisid: määravad, kui käepärane ja tõhus on abi küsimine ja saamine stressi korral. Kiindumuskogemused mõjutavad ka uurimiskäitumist (julgust uute kogemuste omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike
Tansaania rahvusparke ja kaitsealasid külastab aastas tuhandeid turiste. Enamkülastatavaks piirkonnaks on riigi põhjaosas asuvad kaitsealad. Vaatamata suurele külastajate arvule on täielikult säilitatud looduse puutumatus, loomakarjad elavad oma igapäevast elu ja turistide olemasolu neid ei häiri. Aafrika metsik loodus kutsub foto-sõpru jahiretkele, kuna Aafrikas käiakse "jahil" fotoaparaadiga. Eriti heaks "tabamuseks" loetakse Aafrika viisiku: lõvi, ninasarviku, elevandi, leopardi ja pühvli jäädvustamist. Näiteks üheksapäevane reis Tansaaniasse võib maksta u.32 500 kr. 1977.a. alustas Tanzania Tourist Corporation (TTC) kampaaniat, et köita veelgi turiste. Nagu plaan ette nägi, loodi turistidele hotelle jms. Põhjapoolne regioon on kõige populaarsem, mis hõlmab Kilimanjarot, Serengeti rahvusparki, Ngorongoro kaitseala, Manyara järve kaitseala ja väiksemaid parke ning reservaate
· Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
Antropoloogiline lähenemine- (Mead ,Benedict ), Biheiviorism - J B Watson (1878–1958), psühhodünaamiline teooria-Freud, Projektiivtestid: Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921, TAT e temaatilise apertseptsiooni test, Morgan ja Murray 1935 ja objektiivtestid: Küsimusikud, S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940, Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) 33. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996- omadused on otseselt mitte jälgitavad: Neurootilisus, Ekstravertsus, Avatus, Sotsiaalsus, Meelekindlus 34. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega Defineeri psüühiline häire. 35. Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele.
· Humanism, fenomenoloogilisus Projektiivtestid ja objektiivtestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 · Neurootilisus · Ekstravertsus · Avatus · Sotsiaalsus · Meelekindlus Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? · ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Defineeri psüühiline häire · ... defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud
Üldfaktor · Kõigis isiksuseomadustes on hinnanguline komponent. · See on osaliselt seletatav vastamisstiilide ja motiividega (ilustatud kirjeldused), kuid osaliselt ka positiivsete omaduste tegeliku kovariatsiooniga. · Üldfaktori "suurus" või "seletusjõud" ei ole alati sama: see sõltub vastamiskonteksistja valimi eripäradest. Üldfaktori tugevus väljendub ka "suure viisiku" omaduste vahelistes korrelatsioonides Viiefaktoriline mudel · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus kogemusele (Openness to experience) · Sotsiaalsus (Agreeableness) · Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability)
Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. Avatus, kohusetunne, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire. tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Psüühiline häire - normaalsest hälbiv käitumine.
Kuid kahjuks tuleb saladus tema klassis ilmsiks ning ta satub tõsise koolikiusamise ohvriks. Seepeale moodustavad Inga-Kerstin, Kaila ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid sellest jääb kahjuks väheseks. Raamatu alguses on kõik klassis korras, kedagi ei kiusata ega norita. Kuid kui Jakob ühel õhtul geibaarist välja tuleb, näeb teda tema klassivend, kes kulub viisikusse. Nägija laseb jutu lahti, et nende klassis käib gei. Algab meeletu tagakiusamine viisiku poolt ja Jakobil muutub pea võimatuks selles klassis käimine. Üks näide raamatust: enne vene keele tundi visati Jakobi koolikott kooliaknast välja ning ta pidi ise neile järgi minema, samal ajal irvitasid akende peal tema klassivennad. Jakobi jaoks oli ka positiivset. Nimelt geibaaris leidis ta endale ka kaaslase Andrease. Neil omavahel klappis ning neile meeldis asju arutada. Kuid kahjuks sattus Andrease isa ühel korral oma pojale ja Jakobile peale. Isa vihastas, viskas
teooriad: 1) SANGVIINIK – aktiivne, positiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga tüüp 2) KOLEERIK – energiline, tasakaalutu, muutliku meelega tüüp 3) FLEGMAATIK – aeglane, rahulik, tugev, tasakaalustatud tüüp 4) MELANHOOLIK – nõrga närvikavaga, ärev ja ebakindel tüüp Tunnusjoonte paradigma raamesse kuulub ka hetkel ülemaailmselt mõjukaim isiksusepsühholoogia käsitlus – nn suure viisiku teooria ja sellega seoses olevad testid(nt NEO-PI) isiksuseomaduste mõõtmiseks. 4.2 ISIKSUSEOMADUSTE MÕÕTMINE Vaimne võimekus väljendub mitmesugustes oskustes, nende hulgas on nt arutlusvõime, numbrilise teabega opereerimise võime, sõnaline voolavus, tajuvõime, ruumilne ettekujutlusvõime jne. Inimese vaimset võimekust mõõdetakse sageli intelligentsustestide abil. Kaheks testi sobivuse ja headuse olulisemaks näitajaks on selle valiidsus(näitab,
situatsioone kujrutavad pildid (TAT) jt. Eeldatakse, et taolise materjali tõlgendamine ei ole juhuslik, vaid väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse, hirme jne. Toimuks justkui isiku enda isiksuse projektsioon tõlgendusena. Antud testide kasutavuse tagab see, et eelnevatest uuringutest on kogunenud andmed selle kohta, millist tüüpi vastuseid mingit kindlat tüüpi isikud tavaliselt annavad. 32. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Tunnusjoonte ideoloogiast lähtuv isiksusepsühholoogia kontseptsioon (suure viisiku teooria). On jõutud järeldusele, kõik isiksuse tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujundavadki endast isiksuse baas-seadmusi. Ehk inimese isiksus koosneb kõigi viie kombinatsioonist. Kuigi isiksusejoonte teooriad kirjeldavad inimese käitumist päris hästi ja võimaldavad ka selle prognoosimist, ei seleta need käitumist ehk miks millalgi inimene midagi teeb
Sel hooajal oli tema keskmiseks punktisummaks 37,1 ning see oli esimene seitsmest järjestikusest hooajast mil ta võitis liiga viskekuninga tiitli (sama teoga on hakkama saanud veel vaid Wilt Chamberlain). Kõigil neil hooaegadel oli ta keskmine punktisumma üle 30. Selleks ajaks, kui ta teatas oma loobumisest 1993. aastal, oli ta arvel juba kolm liiga väärtuslikema mängija tiitlit (MVP), NBA Aasta Kaitsemängija tiitel, paar NBA Pealtpaneku Võistluse tiitlit, seitse NBA Aasta Viisiku kohta ja kuus korda oli teda valitud NBA Kaitseviisikusse. Samuti juhtis ta liigat vaheltlõigete arvestuses kolmel korral. Üheksakordne All-Star Mängu valitu, teenis mängu väärtuslikema mängija tiitli 1988 aastal peale 40-punktilist esitust. MJ polnud mitte ainult viskemasin, vaid ta näitas ka oma liidri ja võitja omadusi, kui juhtis Bullsi kolmel järjestikusel korral tiitlini. Pärast kolmanda meistritiitli võitmist oli tal mõningaid probleeme. Tema isa, James, läks
muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt. Kõige mõjukam suure viisiku teooria kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne. 1)ekstravertsus ja introvertsus sotsiaalne ja jutukas ; vastupidi. 2) sotsiaalsus, sõbralikkusfaktor kui viisakad inimesed on. 3) teadlikkus, meelekindlus kui vastutustundlik, kohusetundlik inimene on. 4) neurootilisus kõrge ärritatud, masendunud, ärev; madal rahulik, lõtv. 5) kogemustele avatud uudishimu, kujutlusvõime, esteetilisus
väljaspool reklaamteateid, võimendades seega reklaami edu. 7) Ülitähtis on kooskõla selle vahel, mis on imago kandjaks reklaamis ning kliendi poolt tunnetatud toote/teenuse olemuseks – imago peab adekvaatselt edasi andma neid psühholoogilisi protsesse, mis tekivad tarbijas tootega kokkupuutumisel või selle tarbimisel. Imagopõhine hea maine on margi tuntuse ja margi poolt esile kutsutud heade tunnete summa. Isiksuseomaduste Suure Viisiku dimensioonid – ekstravertsus/introvertsus, emotsionaalne stabiilsus, kohusetundlikkus, avatus kogemusele, sotsiaalsus. KEELEKASUTUS REKLAAMIS Sõna/mõiste tase, lauseehituse tase, teksti kui terviku tase. Reklaami keelestruktuur kannab reklaamteate argumente, fakte, apellatsioone. Nimetuse valmine: 1) Isikunimed – sobib kui pärisnimi on piisavalt hea kõlaga, mitte liiga keeruline, sellel ei ole ebasoodsat tähendust ega kõrvalvajrundit. 2) Geograafilised nimed
käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Cattell arendas välja faktoranalüüsi ja sai 16 isiksusefaktorit. Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isikuseomaduste kogum kolmele põhimõõtmele 1) ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus), 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine). Arvab, et teatud isiksuseomaduste kujunemisel geenidel suur roll. Suure viisiku kontseptsioon. Analüüsides ja üldistades suurt hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujutavadki endast isiksuse baas-seadumusi. Nendeks on: avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lähedus/seltsivus, neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Teooriate autorid (Bandura, Seligman) rõhutasid sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete
kirjutamine, pildi joonistamine). Alaliigid: - Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled - Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne - Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb. - Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused. Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes keskkonnaga. - Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne stabiilsus) - Ekstravertsus: kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda - Avatus: avatus uuete kogemustele, suurem huvi iseenda ja teiste vastu (intellekt) - Sotsiaalsus: uued suhted, usaldus, lepikkus, suhtlemine
väitega nõustumise skaalalt valida number, mis peegeldab kõige rohkem tema vastust. Näiteks: „Mulle meeldib, kui ma saan tutvuda ja suhelda paljude uute inimestega.“ ja vastamisel tuleb valida kõige sobivam arv (skaala: 4-täiesti nõus, 3- pigem nõus, 2- raske öelda, 1 – pigem ei ole nõus, 0- ei ole nõus). Teisel juhul võib olla vastuse valik piiratum ehk inimesel on ainult kaks valikut: olen nõus, ei ole nõus. 31.Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku Teooriat. Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone; Ekstravertsus: seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Avatus kogemusele: huvi õmbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Võtavad kergemini omaks uusi ideid. Sotsiaalsus: kalduvus usaldada teisi inesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sosiaalsed inimesed on valmis teisi aitama. Meelekindlus : Kontroll oma soovide ja impulsside üle
Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4.samm – andmete analüüs 5.samm – tulemuste publitseerimine Uurimismeetodid 1. Eksperiment: katserühm vs kontrollrühm. Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning
· Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest,
muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatiud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. Isiksuseomadused vägivallaga on seostatud ,,suure viisiku" isiksuseomaduste sotsiaalsust mida kõrgem sotsiaalsus, seda vähem agressiivsust. Samuti on leitud erinevusi agressiivsuse väljendumisel A ja B tüüpi isiksuste vahel. A tüüpi isiksus on pigem ambitsioonikas, kõrge saavutusvajadusega, hea suhtlemisoskusega; A tüüpi isiksusega inimestel on suurem oht haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. B tüüpi isiksusega inimesed on aga stabiilsevad, vähem ambitsioonikad ja loovad. A
Tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. Taju-uuringutes kasutab Allik psühhofüüsikalist eksperimentaalset lähenemist liikumise avastamise mehhanismide, kuulmistaju kanalite, arvukuse hindamise mehhanismide, silmaliigutuste regulatsiooniprotsesside, visuaalse latentsi liikide väljaselgitamiseks. Isiksuse uuringutes kasutab eelkõige faktoranalüütilist meetodit, keskendudes ,,suure viisiku" teooria jmt kontrollile Eesti tingimustes, individualismi- kollektivismi uuringutele, intelligentsuse testimisele. Allik on tegelenud ka semiootikaga, arengupsühholoogiaga, psühholingvistikaga, kultuuriantropoloogiaga. Tema uuringute olulisemad tulemused on äratundmise üleolek avastamisest teatud tingimustel esitatud ruumiliselt (ümber)paigutuvate stiimulobjektide tajus, eesti keele õ-hääliku kodeerimiskanalite olemasolu demonstratsioon, okupatsioonimudeli väljaarendamine
· Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus-seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P. Costa ja R. McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad
Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell faktoranalüüs EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Eysenck'i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on
Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell – faktoranalüüs EPQ – Eysenck’s Personality Questionnaire Eysenck’i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on
Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn "suure viisiku" kontseptsiooni (eelkõige Paul Costa ja Roert McCrae töödes), kus jõuti järeldusele et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile: 1)avatus, 2)kohusetunne/ meelekindlus, 3)ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust
Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele – 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn “suure viisiku” kontseptsiooni (eelkõige Paul Costa ja Roert McCrae töödes), kus jõuti järeldusele et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile: 1)avatus, 2)kohusetunne/ meelekindlus, 3)ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust
tegemiseks. Kalendrikuid nimetas ta samuti ümber, ühe oma ema, ühe enda auks, ehitada ei tohtinud millestki peale marmori. Kõige jõhkramate minevikudiktatuuride hulka kuuluvad Stalini N Liit; Hitleri Saksamaa; Mao Zedongi Hiina; Ceaucescu Rumeenia; Pol Pothi Kambodza (kommunistlikud punased khmeerid tapsid seal 1,7 miljonit inimest). Briti nädalalehe The Ecomonist maailma riikide demokraatiat võrdlevas pingereas moodustavad 2006. a seisuga kõige ebademokraatlikuma viisiku diktatuuririigid Myanmar, Togo, Tsaad, Kesk- Aafrika Vabariik ja Põhja-Korea. Sõltumatu organisatsiooni Freedom House'i uuringu järgi ei ole viimase kümne aasta jooksul vabu riike juurde tulnud. Kokku on maailmas Freedom House'i hinnagu järgi 90 vaba riiki, mis rahvastiku arvu ümberarvutatuna näitab, et 47% maailma inimestest elab vabas riigis. 57 riiki on osaliselt vabad ja neis elab kokku 30% maailma rahvastikust. Maailmas on 45 vabadusest täiesti ilma jäetud riiki ja
vormis) ning projektiivtestideks (,kus testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama). Intelligentsustestidest saadakse tavaliselt arvnäitaja IQ ehk intelligentsuskvotsient – saadud testi tulemus korrutatakse 100ga. Intelligentsus näitab justkui kohanemisvõimet uudsetes oludes. Naised ja mehed kasutavad näiteks oma aju sama taseme IQ saamiseks erinevalt. Tänapäeval mõjukaim on dimensioonide suund ja seal omakorda suure viisiku teooria. Selle raames enim kasutatav test on NEO PI-R test. Uuriti hästi palju isiksusepsühholoogia töid ja suurel hulga selliste andmete põhjal vaadeldi, mis on peamised suured põhidimensioonid. Leiti, et on võimalik isksuse taandada viiele põhidimensioonile. Nende omaduste mõõtmiseks töötati välja erinevad testid, millest tuntuim NEO PI-R, kus on hulk väiteid ja inimene peab andma vastuse, kas ja mil määral mingi väide tema enda kohta kehtib
on), kui nad on realistlikud idealistid, kuid säilitavad positiivse vaate partnerile ja suhtele. Uskumused seoses partneri ja suhtega: - Partnerit meenutatakse positiivses valguses. - Suhet tajutakse paremana võrreldes teiste suhetega. - Ülehinnatakse partneri mõju suhtele. Kui inimsed ülehindavad end suhetes, siis ülehindavad ka teist suhetes. 4. Tendentsid seoses tunnetega. 1) Negatiivne afektsionaalsus (neurootilisus (suure viisiku osad)) (õnnelikus suhtes on stabiilsus ja rahulolu). 2) Positiivne afektsionaalsus (ekstravertsus) (lastel eakaaslastega ja täiskasvanutega). 3) Täiskasvanute kiindumusstiil (turvaline ja ebaturvaline; erinevad; seletusstiil suhetele) (täiskasvanutel romantilise suhted vastuolus????????) 4) Sensitiivsus tõrjutuse suhtes suhetes (püsivad suhted). (rahulolematus suhetes, ebastabiilsus, armukadedus, emotsionaalselt mittetoetav, partneri süüdistamine)-
Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 SÕLTUMATUT DIMENSIOONI EHK ISELOOMUJOONT: Dimensioonid, dimensioonide tahud. Neurootilisus (neuroticism). Ekstravertsus (extraversion). Avatus (openness to experience). Meelekindlus (conscientiousness). Sotsiaalsus (Agreeableness). ISELOOMUJOONED: Neurotism: emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus.
3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. Need viis omaduste gruppi on tänapäeva isiksusejoonte teooria number üks, mis moodustab kokku "Suure viisiku". Need saadi samuti faktoranalüüsi meetodil. Neid faktoreid on kontrollitud erinevates kultuurides. Selgub, et need ei ole sõltuvad keelest, religioonist, ühiskonnast. Need ilmnevad ja tulevad välja kõikides kultuurides. Nende faktorite põhjal on loodud ka tänapäeval isiksuse küsimustikud, mis neid viit faktorit mõõdavad. Sellel kõige moodsamal ja uuemal teoorial on ka mõned küsimärgid. Kõik vead ja probleemid ei ole veel välja tulnud
annaabi.ee 
