Korvpall (5)

Korvpall
Korvpall on spordiala , mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi.
Eesti korvpall
2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret -Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tšempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk , aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida – Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus).
Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul.
Ameerikas ja Euroopas
USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa . Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba1904. aastal Saint Louisis. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed 1958, naised 1959 ) ja karikavõitjatele(mehed 1967, naised 1972). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates1975. aastast).
Korvpalli ajaloost
Korvpalli leiutas 1891. aasta detsembris Springfieldis (USA) dr James Naismith , Noorte Meeste Kristlik Ühing (NMKÜ) Rahvusvahelise Treeningkooli õpetaja. Dr Naismith mõtles mängu välja selleks, et õpilased ei tüdineks talvistest sisetreeningutest. Ta naelutas kaks virsikukorvi gümnaasiumisaali mõlema otsarõdu külge, võttis jalgpalli ning mõtles välja mõned reeglid, mis põhiosas kehtivad tänapäevalgi.
Dr James Naismith sündis 1861. aastal Kanadas ning elas piisavalt vanaks , et näha, kuidas tema loodud mäng levis üle kogu maailma. Korvpalli populaarsuse kasv oli suures osas seotud NMKÜ saavutustega.
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse , hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
Varustus
Mänguväljak - korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega.
Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranž rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt . Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
Korvilauad olid algselt paigaldatud selleks, et takistada palli mängust välja minemist ja pealtvaatajate sekkumist visetesse. Nüüdseks on lauad reeglitega kinnitatud varustuse kohustuslik osa. Korvilauad on mõõtmetega 1,8 m x 1,05 m ja need on tavaliselt tehtud silutud tugevast puidust või muust sobivast 3 cm paksusest asendusmaterjalist.
Pall - kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga . Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada.
Riietus - korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust.
Meeskonnad - korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener , kes vastutab:
• meeskonna taktika eest;
• vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid ) kohtunikule esitamise eest;
• vahetusest kohtunikule teatamise eest.

Mängureeglid

Mängija võib:

• palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane;
  
• visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist;
  
• liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata;
  
• kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga;
  
• palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas .
  

Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada.
Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda.
Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga).
Piirangud on järgmised:

• mängija, kes saab paigal seistes palli, võib pöörelda, kasutades ükskõik kumba jalga tugijalana;
  
• mängija, kes saab palli liikudes või põrgatamist lõpetades, võib kasutada kahe sammu rütmi, kui tahab lõpetada rünnakut või soovib pallist lahti saada.
  

Esimese sammu rütm ilmneb sel juhul:

• kui mängija saab palli ajal, mil tema üks jalg on maas;
  
• kui mängija üks jalg või mõlemad jalad puudutavad üheaegselt maad või mõlemad jalad on maast lahti pärast seda, kui mängija saab palli.
  

Teise sammu rütm ilmneb juhul, kui pärast esimest sammu kas jalg või mõlemad jalad puudutasid põrandat või kui mõlemad jalad puudutavad põrandat ühel ajal. Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda.
Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti:

• võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad;
  
• ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud.
  

Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus.
Hüppepeatus - et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale .
Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus - et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele.

Ajareeglid ja vead

24 sekundi reegel - rünnaku aeg on 24 sekundit.
8 sekundi reegel - kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga . Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel.
5 sekundi reegel - audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele.
3 sekundi reegel - ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas.
Isiklikuks veaks loetakse mängija otsest kontakti vastasega . Tehniline viga on reeglite rikkumine või ebasportlike võtete kasutamine. Diskvalifitseeriv viga on ilmne ebasportlik viga, näiteks rusikahoop. Mängija, kes on teinud 5 viga (kas isikliku või tehnilist), peab väljakult lahkuma . Diskvalifitseeriva vea korral peab vea teinud mängija kohe lahkuma nii väljakult kui ka saalist.

• Tavalise isikliku vea korral paneb ründevõistkond palli mängu audist.
  
• Kui võistkond on teinud 4 viga veerandajal, siis järgnevate vigade korral visatakse kaks vabaviset.
  
• Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise . Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud.
  
• Ebasportliku vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt.
  
• Kahepoolse vea korral pannakse pall mängu lähimas ringis hüppepalliga ja hüppajateks on mängijad, kes said kahepoolse vea.
  

Mänguolukorrad

Vahetused tehakse treeneri käsul. Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud.
Vahetusi võib teha üksnes siis, kui mäng on peatatud. Pärast määruste rikkumist võib vahetuse teha ainult see võistkond, kes audist palli sisse viskab.
Minutiline vaheaeg - kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja.
Aut - pall on audis, kui:

• see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis.
  

• see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab.
  

Kui pall läheb auti

• pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist,
  
• ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas,
  
• ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele,
  

Mängu jätkatakse hüppepalliga.
Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt.
Pooleks palli võib välja kuulutada,

• kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte,
  
• kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.
  

Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt.
Visatud korv ja selle väärtus - mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist), antakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabavisetest.

Mängu tehniline läbiviimine

Kohtunikud - mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad . Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad hallid püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub:

• palli mängupanek,
  
• mängu peatamine, kui pall on "surnud",
  
• minutilise vaheaja korralduste andmine,
  
• viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine,
  
• vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks.
  
• reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine .
  

Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub:

• varustuse kontroll ja heakskiit ,
  
• palli lahtiviskamine väljaku keskelt,
  
• lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei,
  
• ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine,
  
• ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine,
  
• protokolli uurimine ning kinnitamine mängu lõpus,
  
• reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.
  

Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja.
Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll , signaal ( pasun või kell), viis nummerdatud (1-5) veaviita ning kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad:

• üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ning mängijate vahetuses,
  
• pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest,
  
• üles märkima kõik vead ning otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui võistkond on teinud 4 viga.
  
• teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida.
  
• üles märkima minutilised vaheajad ning hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja.
  
• andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg.
  

Protokoll koosneb kolmest lehest:

• valgel paberil originaal on mängu korraldajatele
  
• roosal paberil koopia võitjavõistkonnale
  
• kollasel paberil koopia kaotajatele.
  

Mängijate positsioonid

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused:

• peab olema osav lähivisete sooritaja .
  
• peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses.
  
• peab resultatiivselt lauapalle võtma.
  

Tiit Sokk
sünniaeg: 15. november 1964
sünnikoht: Tartu
Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse.
Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali.
Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima.
Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli kaalukeelel poolfinaalis, kus alistati USA 82:76. Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972. aasta võitu jäid saatma protestinoodid. Ning finaalis vanade tuttavate jugoslaavlaste vastu tuli kullavõit juba näiliselt kergelt – 76:63.
Peatreener Aleksandr Gomelski kiitis kommentaarides Tiit Sokku: “Peale selle, et Tiit oskab rünnata, võitles ta hästi oma konkreetse vastasega, võttis vastu julgeid ja originaalseid taktikalahendusi.” 1988. aastal valiti Sokk Eesti parimaks meessportlaseks.
1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. Sportlasekarjääri lõpetas profimängijana Kreekas: 1992 – 1996 Ateena Panathinaikoses ja 1996 – 1997 Saloniki Arises. Hiljem asutas Tiit Sokk Tallinnas omanimelise korvpallikooli, on edukalt tegutsenud klubikorvpalli treenerina ja alates 2004. aastast on Eesti koondise peatreener.
Michael Jordan
"Ma suudan leppida läbikukkumisega, aga ma ei suuda leppida mitte proovimisega!"
-Michael Jordan
Michael Jeffrey Jordan sündis 17. veebruaril 1963, Broolynis, New Yorkis , aga ta vanemad James ja Delores Jordan kolisid Wilmingtoni Põhja-Carolinas, kui Michael oli alles väike beebi . MJ isa tegi kõva tööd elektrijaamas, kui ema töötas täiskohaga pangas. Vanemad töötasid kõvasti, et tagada oma võsukestele mugav ja hea elu. Ta on neljas laps viiest. Tal on kaks vanemat venda ja üks vanem ning üks noorem õde. Lapsena mängis MJ pesapalli , korvpalli ja jalgpalli. Esmalt oli tema eelistatumaks spordialaks pesapall, kuid pärast seda, kui ta hakkas palju aega veetma korvpalliplatsil, muutusid ka tema väljavaated. Kuna tema vanem ja pikem vend Larry võitis teda pidevalt üks-üks mängus, tahtis ta kindlasti saada vennast paremaks mängijaks.
Aastal 1978 juhtus aga üks irooniline asi. Kui MJ käis Laney'i keskkoolis Wilmingtonis, ei pääsenud ta kooli esindusmeeskonda. "Kui ma tegin trenni ja väsisin ära ning mõtlesin, et ma peaksin lõpetama, sulgesin ma oma silmad ning nägin seda nimekirja riietusruumis ilma oma nimeta," ütles Jordan, "ja see sundis mind edasi treenima." Selle asemel, et alla anda, võitles ta ennast sellest ebaõnnest läbi ja sai maailma parimaks mängijaks.
10nda ja 11nda klassi vahel kasvas MJ 180-lt cm 190,5 cm-ni ja kuna ta oli mängijana tohutult edasi arenenud, pääses ta esindusmeeskonda ja juhtis kooli osariigi meistritiitlini. Ta mängis isegi nii hästi, et oma juuniori hooajal kutsuti ta osalema Five - Star Campi Pittsburghi, Pennsylvaniasse, suvel enne oma viimast aastat keskkoolis. Tema käest küsiti hiljuti: "Mis oli esimene asi, mis läbis sinu aju, kui sa ei pääsenud keskkooli esimeeskonda kohe esimesel aastal?" Ta vastas: "Ma olin väga pettunud ja mõtlesin, et treener oli teinud vea. Mu ema aga ütles, et parim asi mis ma teha saan, on tõestada treenerile, et ta käitus valesti. Päev pärast oma võistkonda mittepääsemist hakkasin ma oma mängu parandama."
Kui MJ hakkas lõpetama keskkooli, oli tal pikkust juba 198 cm ja ta sai korvpalli stipendiumi Põhja-Carolina Ülikoolis. Jordani pidevalt kasvav populaarsus sai alguse PCÜ, kus ta tegi NCAA meistrivõistluste finaalis võidukorvi.
1984. aasta suvel mängis MJ treener Bobby Knighti juhitud USA korvpallikoondises. Meeskonda kuulusid sellised kolledžimängijad nagu Jordan, Patrick Ewing, Chris Mullin (NBA mängijad ei olnud lubatud võistlema enne 1992 aasta OMi. Jordani mängud äratasid kiiresti aukartust teistes koondistes. Ta viskas Hiina vastu 14, Kanada vastu 20 ja Uruguai vastu 16 punkti. US võitis kõik kaheksa mängu keskmiselt 32,1 punktilise eduga ja tuli esikohale . MJ oli meeskonna parim korvikütt 17,1 punktiga mängus. (MJ võitis OM kulla ka USA Dream Teamis 1992 aastal mängides)
Chicago Bulls oli vapustuses sellest noorest mängijast ja valis ta kohe esimeses ringis. Michaelil oli nüüd võimalus täiustada oma korvpallimängu oskusi ja kokkuvõttes kogu korvpalli kui sporti. Tema graatsilisus, võimsus, artistlikkus ja võime platsil improviseerida juhtisid teda ikka ja jälle skoori tegema. Ta liitus klubiga, kes enne tema tulekut oli võitnud vaid 28 hooajal. Temasuguse talendiga kasvatas ta võitude arvu üle 60. Ta võitis ka Aasta Uustulnuka Auhinna sel hooajal.
Jordan tõestas viivitamatult, et ta kuulus sellesse suurde liigasse ja tema akrobaatilised liikumised ning õhus hõljumised andsid talle kurikuulsa hüüdnime, Air Jordan. MJ mänguoskused ja võlu tegid temast perfektse kuju Nike 'i toodete ja NBA reklaamiks .
Air Jordan on üks kõigi aegade plahvatuslikem pealtpanija, teine on Dr. J.
Ta on võitnud kaks Slam Dunk Contest'it (1987 ja 1988, võttis osa ka 1985 aastal), seejärel ta lihtsalt loobus sellel võistlusel osalemisest. Michael tõmbab igal mängul jalga uue paari Air Jordan'eid ja tavaliselt kingib need peale mängu ära.
Teisel hooajal jättis vigastatud jalg ta 64 mänguks väljaku äärele, kuid ta tuli hooaja lõpus tagasi ning tegi NBA playoffi rekordi 63 punktiga esimese ringi kohtumises Boston Celticuga. Alates 1986-87 hooajaga algas MJ karjääripikkune rünnak NBA rekorditeraamatule. Sel hooajal oli tema keskmiseks punktisummaks 37,1 ning see oli esimene seitsmest järjestikusest hooajast mil ta võitis liiga viskekuninga tiitli (sama teoga on hakkama saanud veel vaid Wilt Chamberlain). Kõigil neil hooaegadel oli ta keskmine punktisumma üle 30. Selleks ajaks, kui ta teatas oma loobumisest 1993. aastal, oli ta arvel juba kolm liiga väärtuslikema mängija tiitlit (MVP), NBA Aasta Kaitsemängija tiitel, paar NBA Pealtpaneku Võistluse tiitlit, seitse NBA Aasta Viisiku kohta ja kuus korda oli teda valitud NBA Kaitseviisikusse. Samuti juhtis ta liigat vaheltlõigete arvestuses kolmel korral. Üheksakordne All-Star Mängu valitu , teenis mängu väärtuslikema mängija tiitli 1988 aastal peale 40-punktilist esitust. MJ polnud mitte ainult viskemasin, vaid ta näitas ka oma liidri ja võitja omadusi, kui juhtis Bullsi kolmel järjestikusel korral tiitlini.
Pärast kolmanda meistritiitli võitmist oli tal mõningaid probleeme. Tema isa, James, läks ühel õhtul väikest napsu võtma olles teel koju ning mõrvati siis paari relvastatud röövli poolt. Samuti asus NBA uurima väiteid, et MJ oli illegaalselt ennustanud NBA mängude tulemusi. Lõpuks siiski ta nimi puhastati. Need sündmused lõpuks põhjustasid Jordanil motivatsiooni kaotuse ja tunde, et ta peab korvpallimängijana midagi tõestama. Siis ta tundis, et ta peab platsilt kõrvale astuma . 1994 aasta novembriks oli Bulls igaveseks eraldanud tema numbri, 23, ja püstitas tema elusuuruses kuju United Center 'I ette.
Aasta aega veetis ta pesapalli kõrgliigas Class AA Birmingham Baronsi võistkonna eest mängides. See klubi kuulus Chicago White Sox organisatsiooni, kelle jaoks MJ oli üks väljapaistmatumaid mängijaid. Jordani jaoks paistis aga pääs kõrgliigasse olevat ähmane ja Major League Baseball vaevles mängijatega seotud tülis, keskendus ta heaks tagasitulekuks NBA-sse. 1994-95 hooaja lõpu poole pöördus ta tagasi NBA-sse ja üritas Bulls järjekordse tiitlini aidata. Jordani 17 mängu keskmiseks jäi 26,9 punkti mängust ning playoffides suutis juba 31,5 punkti igast mängust saada. Vaatamata Jordani esinemisele platsil ei suutnud Bulls siiski jõuda edasi konverentsi poolfinaalist ja pidi kuuemängulises seerias tunnistama Orlando Magicu paremust. Jordani tiitlisoov täitus järgmisel hooajal, kui klubi nautis ühte tähelepandavamat aastat üldse kõigi klubide seas. MJ juhtis NBA-d 30,4 punktiga mängust ja Bulls sai kirja rekordi võites 72 mängu 82-st ning siis tormas playoffidest läbi rekordilise seeriaga, 15-3. Chicago rekord 87-13 terve 1995-96 hooaja ja playoffide peale oli parim kogu NBA ajaloos. Muuseas napsas MJ MVP tiitli nii tavahooajal, All-Star Mängus ja Finaalis, korrates sellega Willis Reed 'i (1970) rekordit kui ainsad mehed, kes on suutnud võita kõik kolm auhinda ühel hooajal. Kuigi ta loovutas MVP auhinna 1996-97 hooajal Karl Malone'ile, juhtis Jordan Bullsi siiski NBA tiitlini, pärast rahuldavat kuuemängulist võitu Malone'i Utah Jazzi üle.
Seejuures nimetati ta NBA finaali MVP juba viiendat korda tema märkimisväärse karjääri jooksul.
Jordan kirjutas alla üheaastasele lepingule, mille kohaselt ta teenis 1996-97 hooaja eest üle 30 miljoni dollari. Seda lõpuks, sest MJ oli alati olnud üks alamakstud mängijaid kogu liigas, saades suurema osa oma palgast kiidusõnadena. Bulls uuendas hooajaks 1997-98 lepingut, mille järgi ta sai ühe aasta eest arvatavasti 33 miljonit dollarit.
Michael teatas oma loobumisest korvpallist ja Chicago Bullsist teist korda jaanuaris 13 1999.
Vaatamata mittemängimisele kolmel hooajal 1998. aastast 2000. aastani, oli Jordan siiski arvatavasti kõige hinnatum atleet maailmas selle aja jooksul. Kuigi ta omandas 2000. a. Washington Wizardsi omandiõiguse ja võistkonna juhi rolli, pöördus ta siiski tagasi mängu, mida ta armastab, sõlmides kaheaastase lepingu Wizardsiga 25. septembril 2001. Ta ei ole mitte ainult oma aja parim mängija, vaid suure tõenäosusega parim mängija üldse, kes kunagi kandnud NBA klubi vormi. Olles juba legend, Jordan teatas täiesti ootamatult loobumisest just enne 1993-94 hooaja algust. Pärast aastast pesapalliprofi hooaega , lisas ta jällegi ühe uue paragrahvi oma juttu , tulles 1994-95 hooaja lõpus tagasi Chicago Bullsi ridadesse ning seda puutumatute korvpallimängu oskustega. 1997-98 hooaja lõpuks oli MJ võitnud rekordilise kümnenda viskekuninga tiitli ja juhtis Bullsi nende kuuenda NBA võiduni 1990ndatel. Michael Jordani korvpallikarjäärist kokkuvõtet tehes ei saa see paratamatult õiglane olema.
Kui üldse milleski, siis Jordan oli veel tähelepanuväärsem playoffide kohtumistes. Enne oma loobumist oli MJ saanud keskmiseks skooriks alla 30 punkti playoffide kohtumistes vaid korra, oma esimesel aastal, kui see oli 29,3 punkti keskmiselt. 1985-86 hooajal sai ta keskmiseks vapustavad 43,7 punkti. MJ lahkus korvpallist ajutiselt 1993 aastal, olles kolmekordne finaalide MVP ning ta omas playoffide keskmist punktisummat 34,7 mängu kohta, mis on parim NBA ajaloos.
Ükski teine mängija NBA ajaloos ei ole saavutanud mitte mingi aja jooksul nii palju kui tema. MJ on viiekordne liiga MVP, kümnekordne viskekuninga tiitli võitja, kuuekordne finaali MVP kuuekordne NBA meister. On kindel, et kunagi ei tule enam sellist mängijat nagu Michael Jordan, kes on selgitanud, mida suursugusus endast kujutab.
1996 aasta suvel osales MJ oma esimeses filmis, " Space Jam", kõrvuti Bugs Bunny, Marvin Martian'i ja Porky Pig'iga. Filmi idee sündis McDonaldsi reklaamiseerias. Film oli kindlasti ka Michael'i levitusvahend, sest see keskendus MJ elule, andes mõningaid vihjeid, mis oli üles kasvada Michael Jordan'ina.
Unikaalse kombinatsiooniga nõtkuse, võimsuse, artistlikkuse ja improvisatsiooni võimega fenomenaalne atleet, Michael Jordan, on üksikisikuliselt ümbersõnastanud NBA superstaari mõiste.
Kasutatud kirjandus:
“Korvpall” sarjast “Tunne mängu”;
Vello Lään, Märt Ibrus “Eesti Korvpall”;
Chris Mullin “Korvpall”;
Internet.
11