Käitumisprobleemide tekkepõhjustest – bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust (0)

Eripedagoogika AÜ II kursus
Käitumisprobleemide tekkepõhjustest – bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust
Käitumisprobleemid on ilmselt üks enimlevinumaid probleeme, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lapsed ise. Teatud arenguetappidel on see väikelaste ja noorte hulgas üsna tavaline nähtus ja pigem peaks kahtlusi tekitama laps, kes kunagi ei jonni või nooruk, kes mitte grammigi  mässumeelsust üles ei näita. Millal siis käitumisest saab probleem ja kas selle probleemi taga on “halvad” geenid , konflikt ümbritseva keskkonnaga või mõlemad?
Käitumisraskuste põhjused on tihtilugu väga sügaval ja nende põhjusteni jõudmine nõuab palju teadmisi, kogemusi ja aega. Lapse käitumisprobleemide taga võivad olla nii sotsiaalsed kui ka tervislikud põhjused. Sotsiaalseteks põhjusteks on perekonna kehv majanduslik olukord, töötus, vanemate alkoholism ja/või narkootiliste ainete tarbimine, kuid samuti vanemliku hoolitsuse ja emotsionaalse sideme puudulikkus kas siis selletõttu, et ema-isa on välismaal tööl või elavad küll sama katuse all, aga on töökohustustega väga hõivatud. Tervisega seotud põhjustest tuleb välja tuua looteperioodil, sünnituse käigus või imikueas saadud närvisüsteemi kahjustusi, mis võivad avalduda hüperaktiivsuse, vaimse alaarengu ja muude haigustena.
Erinevad teadlaste koolkonnad on olnud läbi aegade eri arvamusel selle kohta kas inimkäitumist mõjutavad enim geenid või keskkond. On õpetlasi, kes väidavad et inimese olemuse ja seega ka käitumise determineerivad peamiselt geenid, teised jällegi, et just keskkond on see, mis meid vormib. Tänapäeval on siiski valdavaks saanud arusaam, et need kaks on omavahel tihedas seoses. Ebakohane käitumine pole tihtilugu muud, kui lapse reageering teda ümbritsevale keskkonnale, mis tundub talle vaenulik ja millega toimetulek üle jõu käib. Kuid samale keskkonnale reageerivad erinevad lapsed erineval moel. Miks ühed suudavad toime tulla ilma maailmaga pahuksisse sattumata aga teiste jaoks tundub, nagu tahaksid kõik talle vaid halba? Võib olla on siin oma roll mängida lapse iseloomul ja temperamendil ning see panebki teda ümbritseva keskkonna nõudmistele valulikul viisil reageerima. Jüri Allik toob Isiksusepsühholoogia õpikus välja fakti, et viimase kolmekümne aasta uurimused on tõestanud isiksuse seadumuse pärilikkuse. Praktiliselt kõigi suure viisiku komponentide kujunemises on pärilikkusel märkimisväärne osa. Seega näiteks kõrge ekstravertsusega vanematel on suure tõenäosusega ka ekstravertsem laps. Inimese isiksus mõjutab omakorda ka keskkonda, mis ta enda ümber loob. Ebasoodsate isiksuseomaduste kombinatsiooni puhul võib oletada, et see võib põhjustada ka ebasoodsaid elutingimusi. Vanemate iseloom mõjutab ka nende kasvatusstiili ja emotsionaalset kontakti oma lastega. Kui kasvatuses domineerib hoolimatus või vastupidi, ollakse autoritaarsed ja ranged , siis kannatab selle all lapse emotsionaalne areng. Ka Mare Tuisk on oma uurimuses jõudnud järeldusteni, et käitumisraskustega laste peredes on just emotsionaalse kontakti vajadused jäänud rahuldamata, selle tulemusel  muutuvad helluse - ja tähelepanuvaeguse all kannatavad lapsed agressiivseteks ja ohjeldamatuteks. Kodused ei suuda ega oska anda lapsele eluks vajalikke oskusi: kuidas oma vajadusi adekvaatselt väljendada, kuidas lahendada konflikte ja ebaõnnestumistest üle saada ning mis kõige tähtsam: kuidas meie käitumine mõjutab meid ümbritsevat keskkonda . See kõik võimendub veelgi, kui looduse poolt on kaasa saadud geneetilised eelsoodumused teatud isiksuseomaduste näol, mis endaga toimetuleku veelgi raskemaks teevad . Sellestsamast Mare Tuisu uurimusest selgub , et valdav enamus käitumishäiretega lapsi on saanud juba looteperioodil või sünnitegevuse käigus tõsiseid närvisüsteemikahjustusi, mille ühe põhjusena toob ta välja ema rasedusaegse stressirohkuse. See põhjustab lapse aju arengus muutusi, mis hiljem avalduvad hüperaktiivsuse ja impulsiivse käitumisena. Kuid samuti mõjutab lapse närvisüsteemi arengut ema rasedusaegne toitumine. Näiteks foolhape on terve ja hästi toimiva kesknärvisüsteemi arenguks hädavajalik ja seda just raseduse esimesel kuul. Mitmed uurimused on välja toonud seose ema rasedusaegse suitsetamise ja lapse hüperaktiivsuse vahel. Tulles tagasi mind intrigeeriva isiksuse seadumuste teema juurde, võib siin välja tuua seose iseloomu ja keskkonna vahel: neurootilised ja pessimistlikud inimesed kipuvad rohkem stressi küüsis vaevlema kui emotsionaalselt stabiilsed, sotsiaalsed ja meelekindlad, kes ilmselt pööravad suuremat tähelepanu oma psühhohügieenile ja seetõttu on nende lastel ka väiksem risk saada keskondlikest teguritest põhjustatud tervisehäireid.  
Suurema osa käitumisest õpime  tahtmatu õppimise käigus, siia alla käib ka käitumismustrite ja väärtushinnangute omandamine. Psühholoog Riina Türkeli sõnul käitub laps  kellest kodus hoolitakse ja kelle vajadustega on arvestatud üldjoontes paremini kui laps keda ei mõisteta ja keda ignoreeritakse. Kuid kehv kodupoolne toetus, kitsad majanduslikud olud ja  impulsiivsem reageerimine  pole alati käitumishäirete ainupõhjustajad. Oma suurt osa mängib ka lasteaed , kool ja eakaaslased. See on see keskkond, millel on võimalus geneetilisi eelsoodumusi kas leevendada või hoopis võimendada. Esimesed käitumisprobleemide alged saavad alguse juba lasteaias, kuid enamasti ei pöörata sellele suuremat tähelepanu, välja arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on impulsiivsemad ja kuna tavaliselt ilmnevad käitumisprobleemid poistel, siis üldlevinud arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid. Kuid kui sellise lapse üliaktiivsus, tunderabedus ja oskamatus teistega suhelda ei leia õpetaja tähelepanu ja suunamist juba eelkoolieas , siis koolis jääb ta varem või hiljem hätta. Ülekoormatud pedagoogidel pole aega tegeleda lastega, kes oma probleemse käitumise tõttu niikuinii neile väsitavad ja ebasümpaatsed võivad olla ning koolis on tundekasvatusest tähtsamal kohal akadeemiliste normide täitmine ja tasemetööde tegemine. Õpetajatepoolne negatiivne tagasiside langetab niigi habrast enesehinnangut veelgi ja kui ka akadeemilised nõudmised üle jõu käivad, siis hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse.
Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad . Nimelt lugesin ühte uurimustööd, kus räägiti andekatest lastest seoses probleemse käitumisega. Üsna tihti on sellised lapsed ekslikult omale külge saanud kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tõrges-trostlikku käitumishäire või bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi. Ja kuigi uurimuses viidatakse, et  mõnikord on need diagnoosid õigustatud, siis tihtilugu tulenevad need hoopis sellest, et andekatel lastel on iseloomuomadused, mida tõlgendatakse käitumishäirena. Artikli autor, James Webb väidab, et andekad lapsed on juba oma olemuselt intensiivsemad ja impulsiivsemad kui tavalapsed. See sisemine intensiivsus avaldub tihtilugu ka kõrgenenud motoorse aktiivsuse ja füüsilise rahutusena. Sellised lapsed veedavad suurema osa tunnist tegevusetult, kuna saavad ülesannetega teistest varem hakkama ja igavusest võivad nad hakata tundi segama . Mõnikord atuvad sellised lapsed konflikti õpetajaga, kuna otsivad väljakutseid viimase autoriteedi ja teadmiste kahtluse alla seadmisega. Kõik need asjaolud kokku võivad viia olukorrani, kus rõhutama hakatakse probleemset käitumist ja lapse anded ja potensiaalid jäävad tahaplaanile.
„Geenid mõjutavad kõike, kuid ei määra midagi”. Sellise ütluse leidsin internetiavarustest ja see ütlus sobib lahkamaks ka käitumisprobleemide tagamaid. Täpselt samamoodi võiks selle ümber sõnastada ka nii: „Keskkond mõjutab kõike, kuid ei määra midagi“. See, mis me oleme looduse poolt kaasa saanud võib kas võimenduda või taanduda meid ümbritseva mõjul ja seda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Lasteaia- ja kooliõpetajad peaksid seda silmas pidama , et just neil on võimalus aidata probleemseid lapsi neid märgates ja aidates, pakkudes lahendusi ja alternatiive nii lastele kui ka nende vanematele.
Kasutatud kirjandus:
Isiksusepsühholoogia, toim. Jüri Allik, Anu Realo , Kenn Konstabel , Tartu Ülikooli Kirjastus 2003
Lapse kasvukeskond Eestis ja Soomes III, lk 141- 147, Käitumisraskustega laps, Mare Tuisk, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2005
http://www.eric.ed.gov/PDFS/ED448382.pdf (26.11.2011)
http://www.ivol.ee/download/Kes%20aitab%20käitumishäirega%20last%20Riina%20Türkel.pdf (26.11.2011)
http://www.mindsweeper.ee/2009/06/15/rakubioloog-inimese-olemus-oleneb-keskkonnast-mitte-geenidest/ (26.11.2011)
http://www.naine24.ee/408582/lapse-hea-kasvatus-summutab-probleemsed-geenid/ (26.11.2011)