" Mis iganes on sõnum, selle selgitamises peitub probleemi lahenduse võti: signaalile vastates probleem ilmselt laheneb. Sageli sisaldab vastus uute oskuste õpetamist. Kui laps näiteks kisub kedagi juustest, saamaks tähelepanu, võib talle õpetada, et sama tulemus ilmneb ka õrnal puudutamisel(Saloviita 1999, 205-206). Agressiivne käitumine lapseeas võib käivitada ebaõnnestumiste suletud ringi, mis muu hulgas ennustab edaspidisi raskusi tööturul. Näiteks 8-aastase käitumisprobleemid ennustab koolikohanematust, mis ilmneb õpitulemustena, motivatsiooni puudumisena, agressiivse käitumisena, pidevate karistamiste ning koolist puudmisena umbes 14.a. Vanusena. Kooliprobleemid on nii otseselt kui kaudselt seotud pikaaegse tööpuudusega. Kaudse seose all mõeldakse seda, et näiteks õpiprobleemid 14. eluaastal ennustasid kutsevaliku piiratud võimalusi ning alkoholiprobleeme 27. eluaastal (Kokko 1999, 33). 2
On leitud, et hüperaktiivsete laste vanemad on keelavad ja kamandavad lapsi. Peetakse aga tõenäoliseks, et hüperaktiivse lapse enda käitumine tingib tema vanemate sellise kasvatusstiili. Mõned uurijad on väitnud, et hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ka asjaolu, kui lapse ema on masenduses, alkohoisõltlane, toimetulekuraskustega vms. Teised uurijad väidavad vastu, öeldes, et need põhjused soodustavad hüperaktiivse lapse käitumisprobleemide tekkimist, mitte aga hüperaktiivsust. Nagu selgub pole senini täpseid põhjuseid kindlaks tehtud. Väga tõenäoline on, et hüperaktiivsus kujunebki paljude erinevate tegurite koosmõjul ning põhjuse puudumise tõttu ei ole ka sellel ühte kindlat raviviisi. 2. Hüperaktiivsuse esinemine Hüperaktiivsuse hindamine sõltub paljustki sellest, kui rangeid nõudmisi lapsele esitatakse.
1 aastane hüperaktiivsus 2 aastane ekternaliseeritud käitumisprobleemid(agressiivsus) eelkooliealine ekstensiivne endassetõmbumine 1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis-
Eneseregulatsiooni oskused kujunevad varem. Õppides taluvad nad hästi ebaselgust, kulutavad enim aega planeerimise etapile. Kaasneda võivad emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid. Lapsed tajuvad väga teravalt enda erinevusi teistest inimestest, kalduval introvertsusele. Võivad olla oma soorituse suhtes ülinõudlikud, protestida teiste „rumaluste“ vastu. Sellest tulenevalt võivad tekkida ka käitumisprobleemid. Arengudünaamika Andekuse ealine avaldumine on väga individuaalne. 9 Koolieelne iga Imikuna vajavad vähem uneaega, hakkavad varem kõnelema. Otsivad pidevalt uusi kogemusi, ilmneb hea kujutlusvõime ja loogika. Eelistavad endast vanemate laste seltskonda. Huvipakkuvas olukorras on väga püsivad.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Psüühika arengu tingimused - Bioloogilised (pärilikud) tegurid o Meeleorganid, mille kaudu keskkonnast tulevat vastu võtta o Närvisüsteem info töötluse aluseks o Täidesaatvad organid käed, jalad, kõneaparaat - Keskkondlikud tegurid (õpetamine kuulub siia alla) o Füüsiline keskkond asjad mis meid ümbritsevad o Sotsiaalne keskkond inimsuhted (sh kultuuriline so info mida vahetatakse) NB! Pärilike ja keskkondlike tegurite interaktsioon on oluline! Aju orgaaniline küpsemine Mis täpsemalt bioloogilisel tasandil ajuga arengu käigus juhtub. - Morfogeneesi määravad geenid Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 6 - Fülogeneetiliselt vanemad ajuosad (aju seesmised osad) küpsevad varem, need määravad meie füüsilised funktsioonid, nt hingamine. Psüühika osas puudutab see emotsioone ja motivatsiooni.
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Kõik kommentaarid