Geograafia referaat Tansaania

Tseller, Keiti

Geograafia referaat Tansaania (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Käina Gümnaasium
Tansaania
Koostaja : Keiti Tseller
Klass: 10
Juhendaja : Eha Luukas
Käina 2010

Riigi iseloomustus

Üldandmed
Pindala: 945 037 km2
Veekogude pindala: 59 050 km2
Rahvaarv: 31 271 000
Pealinnad : Dodoma(189 000) – parlamendi asukoht; Dar es Salaam (1 747 000) – administratiivpealinn
Valdavad religioonid : traditsioonilised usundid, sunni islam , roomakatoliiklus
Rahaühik: Tansaania šilling
Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia
Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe

Geograafiline asend
Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga.

Looduslikud tingimused
Tansaania maastikupildis leidub nii lopsaka troopikataimestikuga kaetud tasaseidrannikumadalikke kui ka teravatipulisi kõrgeid mägesid. Suurema osa territoorimust moodustavad siiski keskmiselt 1200 m kõrgel platool laiuvad savannid ja metsad . Riigi põhja osas on kliima kuivem . Ranniku ja Sansibari kliima on troopiline . Keskplatool on poolkõrbeline ning mägismaal lähistroopiline kliima. Edelas ja kirdes on üksikuid mägimassiive, kogu riiki läbivad aga Ida-Aafrika alanguvöötme mõlemad harud. Idapoolses Tansaania kirdeosas leidub hulk väiksemaid järvi, läänepoolses harus on suured Malawi ja Tanganjika järved ning see moodustab loodusliku piiri Tansaaniast läände jäävate riigi territooriumile üle poole Aafrika suurimast, Victoria järvest. Tansaanias asub Aafrika kõrgeim mäetipp Kilimanjaro .
Peale kauni looduse leidub seal ka palju ilusaid maavarasid – nagu kulda ja teemandeid.

Riigi arengutase
All olevas tabelis võrdlen Tansaaniat Saksamaaga. Saksamaa on kõrgelt arenenud riik. Kui vaadata andmeid, siis selle järgi saa õelda, et Tansaania on argengumaa ja arengutase on üpris madal võrreldes Saksamaaga. Kui Saksamaal on imiku suremus 3,9‰, siis näitab see seda, et sealsed haiglad on väga kõrgelt arenenud. Tansaania kohta ei saa sama õelda, sest seal on imiku suremus 68‰.
Teine hea näitaja on tegelemine põllumajandusega. Saksamaal on see protsent ainult 0,9. Tansaanias aga 43,3, mis näitab, et seal tegeletakse kõvasti sellega ja see on omane arengumaale ning näitab jällegi madalat arengutaset . Saksamaal tegelt 70% inimestest teenindusega , kui Tansaanias vaid 39%. Kui seal ei käiks palju turiste, mis on nende põhisissetuleku allikas, oleks nende teenindus protsent veelgi madalam. Selle tabeli põhjal saame järeldada, et Tansaania arengutase on üpris madal.
SAKSAMAA

TANSAANIA

Elanike arv mlj
82,4
Elanike arv mlj
37,9
Rahvaarvu kasv %
-9
Rahvaarvu kasv %
92
Linnasrahvastik %
88
Linnasrahvastik %
32
Sündimus ‰
8
Sündimus ‰
42
Suremus ‰
10
Suremus ‰
17
Imiku suremus ‰
3,9
Imiku suremus ‰
68
Lapsi naise kohta
1,3
Lapsi naise kohta
5,7
Kesmine eluiga N
82
Kesmine eluiga N
45
Kesmine eluiga M
76
Kesmine eluiga M
44
Kirjaoskus %
99
Kirjaoskus %
69,4
Põllumajandus %
0,9
Põllumajandus %
43,3
Tööstus %
29,1
Tööstus %
17,7
Teenindus %
70
Teenindus %
39
Haritav maa %
33
Haritav maa %
4

Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Tansaania astus WTO liikmeks 1. jaanuaril 1995. aastal. WTO on Maailma Kaubandusorganisatsioon.
Tansaania kuulub ka OPEC -isse. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon . Sinna ei kuulu Kanada , Mehhiko , Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan.
1962. aastal 10. septembril liitus Tansaania IMF-ga. IMF on rahvusvaheline valuutafond.

Rahvastik
Tansaania rahvaarv on 31 271 000. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele ja sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Nendes kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in/km2.Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in/km2.
Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk- ja Lõuna-Aafrikas), masaide arv piirdub ehk 40 tuhandega.

Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis

Tansaanias on alla 15 aastaseid lapsi 44%, üle 65 aastaseid on vaid 4%. Selle näitaja järgi võib õelda, et rahvastik ei vanane .
Tansaania naiste keskmine eluiga on 45 ja meeste eluiga on 44. Võrreldes saksamaaga, kelle meeste ja naiste eluiga on kõvasti üle 70, on Tansaania keskmine eluiga väga madal.
Laste sündimus on 42 ‰ ja suremus 17 ‰, imiku suremus aga 68%.
Tansaanial välja suremis ohtu pole, kuna rahvastik on kiiresti arenev.

Linnastumine
Tansaania rahvastikust elab linnades 32% inimestest.
Suuremad linnad on kujunenud sinna, kus on head kaubateed, head põlluharimis võimalused ja ka töökohti peab olema.
Suurimad linnad (elanike arv):
Dar es Salaam..............1360000
Mwanza.......................223000
Tanga...........................188000
Dodoma........................204000
Sansibar ........................158000

Energiamajandus

Energiavarad
Tansaanias leiduvad loodusvarasid on üsna palju. Need on kivisüsi, looduslik gaas , teemandid, fosforiit , keedusool, grafiit , tina-, raua-, nikli- ja vasemaak .
Kaardilt same näha nende asukohti.

Eksport, import
Tansaania ekspordib: kohvi, tubakat , teemante, teed, nelki, sisali kiudu jm. Kohv on kõige tähtsam välisartikkel. Selle tootmine annab tööd enam kui 2 mln inimesele. Teed ja sisalit kasvatatakse peamiselt mõisates. Tee toodang on kasvanud 18000 tonnilt (1990a.) 19794 tonnini (1991a). 1993. a. algatati 20.a. plaan, et suurendada veelgi tee toodangut.
Alates 1976a. on sisalikiu tootmine langenud, seda seetõttu, et rohkem on hakatud kasutama sünteetilist kiudu ja valitsus riigistas sisali tööstused.
Puuvilla kasvatatakse väikestes taludes , peamiselt Tanga, Muranza, Kogoma, Kagera, Singida, rannaäärsetes Arusha ja Kilimanjaro regioonides.
Tubakas on kolmas tähtsam eksportartikkel. Selle toodang on muutunud mõjukamaks 1990-ndtel.
Akazuupähkleid kasvatatakse rannaääres, Tangal ja Mtwaral, isegi ka väga väikestes taludes.
Nelki toodetakse Sansibaril, mis kunagi varustas enam kui 60% maailma nelginõudlusest. Praegugi tuleb põhiosa maailma nelgitoodangust Sansibari saarelt. Tansaania tähtsamad eksport partnerid on India, Ruanda, Jaapan, Suurbritannia , Itaalia, Saksamaa, Holland ja Araabia Ühendemiraadid.
Tansaania veab sisse: naftat, masinaid, transpordiseadmeid, rauda, terast, eluskarja ja toiduaineid.
Tähtsamad impordi partnermaad on Suurbritannia, Keenia , Jaapan, Hiina ja India.
40% ekspordi tulu kulub nafta sisseveoks. Selle suure summa vähendamiseks alustab Tansaania oma rannikumeres asuva Songo gaasimaardla hõivamist. Ka Pemba saare lähistel on avastatud naftat.

Elektrienergia
Ainult 7% maaelanikel on juurdepääs elektrile ning ligi pool elektrist tarbitakse Dar es Salaamis. Selle projekti eesmärk on ka suurendada elektri ligipääsu ja varustamist riigi vaesematesse piirkondadesse. Siiski veel praegu sõltub Tansaania puust ja puusüsist, et rahuldada oma energia vajadusi.
The World Bank Group koos teiste partneritega toetab Tansaaniat, et parandada ja teha kättesaavamaks energia koduturule.
Elektrienergia tootmisega on Tansaanias ka mitmeid probleeme. Näiteks vihmane periood algas 1999.a. detsembri asemel alles 2000.a. mais. Selleks ajaks kui vihmad algasid, oli veetase Mtera veehoidlas ainult 3,5m rohkem lubatud miinimumist, 690meetrist. Ideaalne veetase veehoidlates peaks olema 698m üle merepinna .
2000a. lõpul teatati, et kliimaolude tõttu on langenud Mtera, Kidatu, Hale ja Kihansi veehoidlate veetase ohtlikult madalale tasemele. Tansaania elektri kompanii (Tanesco) teatas, et voolukatkestused võivad jätkuda seni, kuni veetase tõuseb, detsembrikuu lõpuni. Lisati, et seni ollakse sunnitud kasutama varugeneraatoreid.
Tanesco teatas 2000.a. novembris, et 180MW Lower Kihansi hüdroelektrijaam oli töötanud alla oma tegeliku võimsuse. See samuti pärsib elektri tootmist.
Üheks probleemiks on ka võlad. Suurimad võlgnikud elektritootjatele on Tansaania manner ja Sansibari valitsus. Kokku võlgneti 2000.a. $61,25mln.
Tansaania on võimsuselt võimeline tootma 561MW. Kidatu toodab 204MW, Mtera 80MW, Pangani Falls Redevelopment 68MW, Nyumba ya Mungu 8MW, Kihansi 180MW ja Hale 21MW.

Riigi põllumajandus
Põllumajandus on Tansaania majanduse selgrooks, sealhulgas loomakasvatus ning metsandus . Need annavad 60% SKT väärtusest ning 80% töökohtadest ja ekspordist.
1996a. Tansaania riigi eelarves oli kuludeks ette nähtud 768mln$, aga tulusid 733mln$.
Ligi 83% Tansaania tööjõust on hõivatud põllumajanduses.
Agrotehnika on algeline (palju on kõplapõllundust), masinaid ja väetisi vähe ning sagedasti on põuda.
Aasta keskmine temperatuur on 23,5oC, aastane sademetehulk (keskmine) 333mm/a. See on soodne kliima, tegelemaks põllumajandusega. Soodsate niiskusolude ja kõrge temperatuuri puhul on võimalik ka saada kaks saaki aastas.
Haritavat maad on 5,3 mln ha, sellest u.80% hõlmavad toidukultuurid .
Tansaania toodab:

Kohvi, puuvilla, sisalikiudu, nelki, teed, tubakat, maniokki, maisi, pipart
Eluskarja: veiseid, lambaid , sigu, kitsi , kala
Toiduaineid, sõidukeid (montaaž), tsementi , teemante, soola

Metsamajandus ja metsatööstus
Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe.
Peamised puuliigid : kamper, aafrika mahagon, kadakas , bambus, mandlipuu , mänd, akaatsia, eukalüpt.
Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed.
Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit , mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena.
Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru , pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks.
Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha.

Metsa toodang 1990-1997

-ümarpalk
-küttepuud ja puusüsi
-tööstuslik palk
Aastatel 1990-1997 on pidevalt tõusnud nii ümarpalgi, kui ka küttepuude ja puusüsi tootmine, 10000000m3 võrra 40000000m3-le. Tööstusliku palgi toodang on jäänud samale tasemele.
Metsa toodangu ekspordist on 1990-1997.a. saadud kasumit 2282000$. Peamine ekspordiartikkel on saematerjal, ka paber. Väga vähe viiakse välja puidumassi ja puu tahvleid.
Tähtsaim impordiartikkel on paber. Võrreldes ekspordiga on saematerjali ja puidumassi import väga väike, nullilähedane. Puutahvleid tuuakse sisse rohkem kui eksporditakse.
1990-2000 aastatel on metsade hulk vähenenud, 91000 ha aastas, see teeb 23% aastas. Seda on liiga palju. Liiga palju raiutakse metsi maha.
Umbes 15% Tansaania metsadest asuvad kaitsealadel.

Tööstuseareng

Metallurgia ja masina ehitus
Tansaania metallurgia ja masinaehitus on riigis võrdlemisi tagasihoidlik võrreldes näiteks peamise elatusala - põllumajandusega.
Suuremad metallurgia ettevõtted on koondunud riigi äärealadele ja Dar es Salaami , kus leidub maake ning Dar es Salaam on riigi arenenuim ja rikkaim linn.
Tansaania metallurgia ja masinaehitus toodab trelle, torusid , õngeritvu, metall treppe ka uksi ja isegi söögiriistu.
Tansaania ekspordib peamiselt teemante, alumiiniumi, aga impordib rauda, terast, masinaid ja transpordiseadmeid.

Kergetööstus
Tansaania on peamine puuvilla tootja Aafrikas. Tansaania valitsus investeeris1980-ndatel suuri summasid tekstiilitööstustesse. Viimasel aastakümnel vähenes vabrikute toodang seoses reguleerimiste liialdamistega. Selle tulemusena suleti mitmed vabrikud, kuid olukord hakkas paranema jälle 1990ndate lõpu poole.
Tansaania kergetööstus on üles ehitatud tekstiilitööstustele, vaipade, nööride, köite tootmisele. Väga tähtsal kohal on ka nahast jalatsite , pagasite, käekottide tootmine.
Ka Sansibaril on oma osa Tansaania kergetööstuses, kuigi see on väike. Kasv on aeglane, 1% aastas. Hetkel moodustab see 6% Tansaania GDP-st.
Tansaaniast veetakse laevadega välja t-särke ja mitmesuguseid puuvilla tooteid. Kaup läheb suures osas Euroopa Liidu maadesse, ka Aasiasse , naaberriikidesse: Keeniasse, Ruandasse, Kongosse.

Transport
Tansaania on hästi ühendatud nii maantee -, õhu- kui ka veeteede kaudu.
Teedevõrk ühendab Tansaaniat Keenia, Sambia , Uganda, Burundi ja Ruandaga. Kokku on Tansaanias teid 88200km, neist ainult 3704km on kattega. Enamik teid on väga halvas olukorras ning väga tugevate vihmade ajal isegi läbimatud. 1992.a. nõustus Eoroopa Economic Community laenama Tansaaniale 48mln ECU-d, et parandada teed Musomast Tansaanias Mukuyuni Keenias. Maailma Pank on ka lubanud 871000000$ teede paranduseks.
Raudteede võrgustik kuulub kahele erinevale firmale. The Tanzania Railways Corporation (TRC)-il on 960km ulatuses raudteerööpaid, mis ühendab Dar es Salaami riigi kesk- ja põhjaosaga. The Tanzania-Zambia Railway Authority (TAZARA)-le kuulub raudteid 2605km ulatuses. Neid teid kasutatakse peamiselt Sambia vase transpordiks Dar es Salaami. Üleüldse valmis Tansaania raudteede võrgustik 1914.a.
Tansaania tähtsamad sadamad on Dar es Salaam, Tanga, Lindi, Mafia, Mtwara ja Sansibar. Need alluvad Tanzania Harbour Authority (THA)-le. Dar es Salaam on riigi suurim ja sügavaim sadam. See käsitleb laste Sambiast, Burundist, Ruandast, Ugandast, Kongost. Tansaanial on 8 laeva, neist 4 kaubavedudeks, 2 naftatankerit ja 2 reisilaeva.
Tähtsal kohal on ka sisevete transport. Aurikud ühendavad Tansaaniat Keenia, Uganda, Kongo, Burundi, Sambia ja Malawiga. Olulisemad sadamad on Mwanza, Bokoba ja Musoma Victoria järve ääres, Itungi ja Mbamba sadamad Nyasa järve ääres. Igal täistunnil veetakse reisijaid ja kaupa Dar es Salaami ja Sansibari vahel. Parvlaevad veavad reisijaid ja laste Victoria, Tanganyika ja Nyasa järvel.
Tansaanias on kolm rahvusvahelist lennujaama - Dar es Salaamis, Kilimanjaros, Sansibaris. Samuti on ka mitmeid väikseid regionaalseid lennuvälju. Kokku on Tansaanias 123 lennuvälja. Tansaanial on regulaarne ühendus riigi suuremate linnade, naabermaadega . Samuti ei puudu ka lennud Euroopa riikide pealinnadest Dar es Salaami.Tansaanias tegutsevad mitmed rahvusvaheliselt tuntud lennufirmad nagu KLM, Swiss Air, British Airways, South African Airways, Egypt Air. Tansaania lennufirma, Air Tanzania Corporation (ATC) on peamine sisevedude teostaja .
Tansaaniast ei puudu ka torujuhtmed. Neid on nafta transportimiseks kokku 982km.

Turism
Reis Tansaaniasse annab võimaluse tutvuda rikkaliku Ida-Aafrika looma- ja linnuriigiga.
Tansaaniat võib vaieldamatult pidada loodushuviliste turistide paradiisiks. Riigi territooriumil paikneb üle kümne erineva suurusega looduskaitseala . Suuremateks ja tuntumateks on Serengeti rahvuspark , Ngorongoro kaitseala , Manyara järve kaitseala, Tarangire rahvuspark ja Arusha rahvuspark riigi põhjaosas ning Selous ja Mikumi kaitsealad riigi lõunaosas.
Tansaania rahvusparke ja kaitsealasid külastab aastas tuhandeid turiste. Enamkülastatavaks piirkonnaks on riigi põhjaosas asuvad kaitsealad. Vaatamata suurele külastajate arvule on täielikult säilitatud looduse puutumatus , loomakarjad elavad oma igapäevast elu ja turistide olemasolu neid ei häiri.
Aafrika metsik loodus kutsub foto-sõpru jahiretkele, kuna Aafrikas käiakse "jahil" fotoaparaadiga. Eriti heaks "tabamuseks" loetakse Aafrika viisiku: lõvi, ninasarviku, elevandi, leopardi ja pühvli jäädvustamist. Näiteks üheksapäevane reis Tansaaniasse võib maksta u.32 500 kr.
1977.a. alustas Tanzania Tourist Corporation (TTC) kampaaniat, et köita veelgi turiste. Nagu plaan ette nägi, loodi turistidele hotelle jms. Põhjapoolne regioon on kõige populaarsem , mis hõlmab Kilimanjarot, Serengeti rahvusparki, Ngorongoro kaitseala, Manyara järve kaitseala ja väiksemaid parke ning reservaate. Nendes piirkondades saavad turistid nautida jahtimist, kalapüüki, fotografeerimist, lihtsalt nautida ilusaid loodusvaateid.
Rannikuäärne turismipiirkond hõlmab Dar es Salaami, Mafia saare, Sansibari, Mikumi rahvuspargi. Kilimanjaro rahvusvaheline lennujaam, mis asub Moshi ja Arusha vahel ühendab need turiste köitvad kohad. Turistide meeliskohtadeks on ka Victoria ja Tanganijka järved.
Kasutatud allikad:
http://www.seattlepi.com/getaways/082296/dest22_top.html
http://www.unu.edu/unupress/unupbooks/uu34ee/uu34ee0i.ht m
http://www.citypopulation.de/Tanzania.html
http://www.safariweb.com/tanzania/tourism.ht m
http://www.wto.org/english/thewto_e/countries_e/tanzania_e.ht m
http://www.opec.org/opec_web/en/search.jsp
http://www.imf.org/external/ns/search.aspx?NewQuery=tanzania&submit.x=0&submit.y=0&col =
http://www.census.gov/ipc/prod/ppt/ppt92-10.pdf
http://tonto.eia.doe.gov/country/country_energy_data.cfm?fips=TZ
http://www.iea.org/stats/coaldata.asp?COUNTRY_CODE=TZ
http://www.iea.org/stats/balancetable.asp?COUNTRY_CODE=TZ
https://pub.unwto.org/WebRoot/Store/Shops/Infoshop/4A1C/0D28/526F/6D57/6B7D/C0A8/0164/C8DF/090423_yearbook_2009_excerpt.pdf
http://www.wttc.org/bin/pdf/original_pdf_file/tanzania.pdf
Kasutatud raamatud:
Axis -e “Geograafiaentsüklopeedia”, nr.3
D.Kindersley “Maad ja rahvad ”
D.Kindersley “Maailma teatmeatlas”
Garri Kaagmaa “Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile” + 10. klassi geograafia töövihik

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keiti Tseller Õppematerjali autor

Tegemist on 10.klassi geograafia referaadiga, mis on koostatud Tansaaniast. Lisaldab endas väga palju materjale.

geograafia referaat tansaania

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Tansaania - referaat

RÕNGU KESKKOOL TANSAANIA Referaat Koostaja: Jaanus Telliste 10. klass Rõngu 2009 Tansaania Tansaania pealinna Dodoma koordinaadid on: 6°1023S 35°4431E Tansaania pindala on 945090 km2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaania asub Ida-Aafrika rannikul, hõlmab Tanganjika järve ja India ookeani vahelise mandriosa ning Mafia, Pemba ja Sansibari saare. Tansaanial on 8 naaberriiki: Burundi, Keenia, Malawi, Mosambiik, Ruanda, Uganda, Sambia. Kuna Tansaania paikneb Ida-Aafrika alangu vööndis, on tema pinnamood väga mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased.

Geograafia

doc

Tansaania

......................................................... 9 7.Põllumajandus........................................................ 10 8.Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13 9.Kasutatud allikad.................................................... 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kolmandikku Tansaania maa-alast hõlmavad rahvuspargid (tuntuim Senergeti) ja metsloomade kaitsealad. Loodus on loomaliikide poolest väga rikas. Seal elavad näiteks lõvid, gnuud, sebrad, elevandid,pühvlid, antiloobid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jõehobud, gasellid, leopardid, krokodillid. Tansaania kuulub maailma vaeseimate maade hulka

Geograafia

docx

TANSAANIA ÜHENDVABARIIK

Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile

Geograafia

doc

Aafrika ajalugu

 Afroaasia keelkond – keeled, mida räägitakse Põhja-Aafrikas ning Aafrika sarvel, Tšaadi järve piirkonnas. Umbes 1/3 kontinendi elanikkonnast räägib afroaasia keeli. Need jagunevad omakorda neljaks grupiks: sinna kuuluvad araabia, semi ja etioopia suuremate rahvaste keeled.  Niiluse-sahara keelkond jaguneb kuueks keelegrupiks, mida räägitakse Kesk-Aafrikast ja Liibüa kõrbetest kuni piirkonnani, mis jääb Victoria järvest itta. Keenia ja Tansaania aladel on selline tuntud rahvas, keda üritatakse turistidele välja reklaamida – masai keeled.  Nigeri-kordofani keelkond ehk kongo-kordofani (ka nigeri-kongi) keelkond, millesse kuuluvad bantu keeled, mille kõnelejaid on väga palju. On pakutud, et bantu keeli on erinevate dialektidega 250-550. Üks tuntumaid neist on suahiili keel, mida räägitakse Aafrika idarannikul. Suahili keelt räägib umbes 8 miljonit inimest kaheksas riigis

Ajalugu

doc

Rootsi kuningriik

Kose Gümnaasium Rootsi Kuningriik Uurimustöö küsimustiku alusel Koostas: Vivika Tamra Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia

doc

Geograafia

doc

Tšiili

(Robinson Crusoe saar), Atacama kõrb, Patagoonia, erinevad looduskaitsealad. Eesti turismifirmadest pakub Tsiilisse reisi näiteks GoTravel. Reisil külastatakse Atacama piirkonda. Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 4,5%. Joonis 31: Lihavõttesaare kivikujud 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. V. Korinskaja, L. Prozorov, V. Stsenjov ,,Mandrite geograafia 6. klassile" 2. M. Macquitty ,,Kõrbed" 3. N. Morris ,,Mäestikud" 4. D. Kindersley ,,Maad ja rahvad" 5. T. Hang, J. Jaagus, A. Järvet, A. Kanal, J. Kirs, Ü. Mander, T. Oja, I. Puura, J. Roosaare ,,Üldmaateadus gümnaasiumile" 6. ,,Maailma atlas" 7. ,,Kooliatlas" 8. Internet: a) www.cia.gov./cia/publications/factbook b) http://en.wikipedia.org/wiki/Chile c) http://www.geographia.com/chile/ d) http://images.google.ee/imgres?

Geograafia

Rohkem sarnaseid