Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suur viisik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Isiksuseomadused

Inimese isiksuseomadustel on oluline roll selles, kuidas konkreetne
inimene tajub ja tõlgendab teatud olukordi ning kuidas ta nendes olukordades käitub. See on üks põhjustest, miks inimsed tihti
teineteist ei mõista- ühes ja samas situatsioonis võib inimeste reaktsioon olla erinev. Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis
mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni
aga võtab asja rahulikult .
Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada
tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid
mõisteid grupeerida . Süstemaatilisi katseid leida hea meetod
isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel.
Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell , H.
Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa . Kaks esimesena
nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas.
Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure
Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka “Big Five”)
loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine
Suur viisik #1 Suur viisik #2 Suur viisik #3 Suur viisik #4 Suur viisik #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
inimese isiksuseomadused, suur viisik, ekstravetsus, neurootilisus, meelekindlus, sotsiaalsus, avatus kogemustele

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
odt

Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga

32. Kuigi seos on mõnevõrra keerulisem alguses arvatust. Mõned inimesed, kellel on suhteliselt halb tervis omavad kõrgeid subjektiivse heaolu näitajaid ning vastupidi. Seda arvesse võttes vaatas Okun oma tulemused üle ning leidis, et tervislikku seisundit oli hinnanud keegi teine ­ st arst, ning korrelatsioon langes märkimisväärselt 0.16 peale. See omakorda näitas seda, et terve olemise tähendus on suur ja oluline subjektiivse heaolu faktor. Kuna ka subjektiivne heaolu on justnimelt subjektiivne nähtus, siis on see ka mõjutatud teiste arvamuste, enda tõlgenduse ning ka teadvustamise viiside poolt. Ryan ja Frederick (1997) hindasid subjektiivset vitaalsust kui positiivset ja fenomenaalselt suure energia seisundit, mis omakorda on eudaimonistliku heaolu näitajaks. Nad leidsid, et subjektiivne

Psüholoogia
thumbnail
26
pptx

Isiksuseomadused psühholoogia

Isiksuseomadused Mis on isiksus? • Isiksus on indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks. Tavakõnes seostatakse sõna „isikus“ iseloomu ja karakteriga, seda kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. • Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. • Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes erinevates olu

Psühholoogia
thumbnail
28
pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/intellekt - alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
58
pdf

Isiksus

Avatus seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva kogemusele maailma ja oma siseelu vastu. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane. Suur Viisik (Big Five) • Kas “suur viisik” hõlmab kõike, mida saab isiksuse kohta öelda? • Ei – kuigi peaaegu iga isiksuse konstrukt on kirjeldatav Suure Viisiku abil, ei ole võimalik Suurest Viisikust kõiki isiksuse konstrukte tuletada. “Suur Viisik” (Big Five) • Kas isiksuse kirjeldamiseks on alati tarvis viit dimensiooni? • Ei, näiteks poliitikute isiksuse kirjeldamiseks piisab kolmest faktorist!

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
52
ppt

Isiksus

Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus ­ kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ­ ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb Kõik on võrdsel määral isiksused Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: Johari aken Avatud ala

Psühholoogia
thumbnail
4
doc

Enesehinnang

3 tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Enesehinnang mõõtmiseks on viimastel aastakümnetel välja arendatud suur hulk skaalasid. Näiteks võib enesehinnangu skaalade jagamiseks kasutada jaotust, mille on välja pakkunud Rubin ja Hewstone(1998). Nimelt väidavad nad, et adekvaatse mõõtmisvahendi leidmist lihtsustab kolme tüüpi enesehinnangu eristamine. a)Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang- Üldine enesehinnag on määratletav kui indiviidi suhteliselt püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina.

Ärijuhtimine
thumbnail
25
pdf

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised õpikud sobivad heal juhul kliinilise psühholoogia teooriate sissejuhatamiseks Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "...

Enesejuhtimine
thumbnail
25
docx

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

seostatud IQga - Mida komplekssem infotöötlusülesanne seda suurem kipub olema kiiruse seos IQga - Aju suurus ja looduslik valik - Miller ja Penke leidsid et aju suuruse variatiivsuskoefitsent on palju väiksem kui valikalustel omadustel mis viitab et aju suurusele toimib tasakaalustav valik - Tasakaalustav faktor võib lla energiakulukus – suurem aju nõuab rohkem energiat - Iga neuroni lisandudes peab lisanduma ka suur hulk ühendusi - Täidesaatvad funktsioonid (juhtfunktsioonid) - Miyake jt klassikaline jaotus: - Ümberlülitumine - Info värskendamine töömälus - Pärssimine - Näiteid TF ülesannetest - Wisconsin car sorting task - N-tagasi ülesanne - Stoppsignaaliülesanne ja go-no-go ülesanne - Töömälu - Töömälu maht on seotud paljude teiste ülesannetega nt tähelepanu, teksti mõistmine ja intelligentsusülesannete lahendamisega

Individuaalsete erinevuste psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun