32. Kuigi seos on mõnevõrra keerulisem alguses arvatust. Mõned inimesed, kellel on suhteliselt halb tervis omavad kõrgeid subjektiivse heaolu näitajaid ning vastupidi. Seda arvesse võttes vaatas Okun oma tulemused üle ning leidis, et tervislikku seisundit oli hinnanud keegi teine st arst, ning korrelatsioon langes märkimisväärselt 0.16 peale. See omakorda näitas seda, et terve olemise tähendus on suur ja oluline subjektiivse heaolu faktor. Kuna ka subjektiivne heaolu on justnimelt subjektiivne nähtus, siis on see ka mõjutatud teiste arvamuste, enda tõlgenduse ning ka teadvustamise viiside poolt. Ryan ja Frederick (1997) hindasid subjektiivset vitaalsust kui positiivset ja fenomenaalselt suure energia seisundit, mis omakorda on eudaimonistliku heaolu näitajaks. Nad leidsid, et subjektiivne
Isiksuseomadused Mis on isiksus? • Isiksus on indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks. Tavakõnes seostatakse sõna „isikus“ iseloomu ja karakteriga, seda kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. • Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. • Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes erinevates olu
Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/intellekt - alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck
Avatus seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva kogemusele maailma ja oma siseelu vastu. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane. Suur Viisik (Big Five) • Kas “suur viisik” hõlmab kõike, mida saab isiksuse kohta öelda? • Ei – kuigi peaaegu iga isiksuse konstrukt on kirjeldatav Suure Viisiku abil, ei ole võimalik Suurest Viisikust kõiki isiksuse konstrukte tuletada. “Suur Viisik” (Big Five) • Kas isiksuse kirjeldamiseks on alati tarvis viit dimensiooni? • Ei, näiteks poliitikute isiksuse kirjeldamiseks piisab kolmest faktorist!
Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb Kõik on võrdsel määral isiksused Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: Johari aken Avatud ala
3 tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Enesehinnang mõõtmiseks on viimastel aastakümnetel välja arendatud suur hulk skaalasid. Näiteks võib enesehinnangu skaalade jagamiseks kasutada jaotust, mille on välja pakkunud Rubin ja Hewstone(1998). Nimelt väidavad nad, et adekvaatse mõõtmisvahendi leidmist lihtsustab kolme tüüpi enesehinnangu eristamine. a)Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang- Üldine enesehinnag on määratletav kui indiviidi suhteliselt püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina.
Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised õpikud sobivad heal juhul kliinilise psühholoogia teooriate sissejuhatamiseks Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "...
seostatud IQga - Mida komplekssem infotöötlusülesanne seda suurem kipub olema kiiruse seos IQga - Aju suurus ja looduslik valik - Miller ja Penke leidsid et aju suuruse variatiivsuskoefitsent on palju väiksem kui valikalustel omadustel mis viitab et aju suurusele toimib tasakaalustav valik - Tasakaalustav faktor võib lla energiakulukus – suurem aju nõuab rohkem energiat - Iga neuroni lisandudes peab lisanduma ka suur hulk ühendusi - Täidesaatvad funktsioonid (juhtfunktsioonid) - Miyake jt klassikaline jaotus: - Ümberlülitumine - Info värskendamine töömälus - Pärssimine - Näiteid TF ülesannetest - Wisconsin car sorting task - N-tagasi ülesanne - Stoppsignaaliülesanne ja go-no-go ülesanne - Töömälu - Töömälu maht on seotud paljude teiste ülesannetega nt tähelepanu, teksti mõistmine ja intelligentsusülesannete lahendamisega
Kõik kommentaarid