Suur viisik (0)

Isiksuseomadused
Inimese isiksuseomadustel on oluline roll selles, kuidas konkreetne inimene tajub ja tõlgendab teatud olukordi ning kuidas ta nendes olukordades käitub. See on üks põhjustest, miks inimsed tihti teineteist ei mõista- ühes ja samas situatsioonis võib inimeste reaktsioon olla erinev. Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni aga võtab asja rahulikult .
Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida . Süstemaatilisi katseid leida hea meetod isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel. Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell , H. Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa . Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka “Big Five”) loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus , meelekindlus, neurootilisus ja avatus.
Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel.
Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On leitud, et ekstravertsetel inimestel on enamasti ülekaalus positiivsed emotsioonid . Vaatamata seltskondlikkusele on ekstravertsed inimesed küllalt auahned, vahel agressiivsed ja dominantsed. Ekstravertsete inimeste kohta on varem leitud, et võrreldes introvertsete inimestega on nad tööalaselt edukamad . Kõrge ekstravertsuse määr soodustab igati ka grupitööd, sest on leitud, et kõrge ekstravertsusega liikmeid sisaldavad töögrupid on edukamad.
Ameti seisukohast on ekstravertsetele inimestele meelepärasemad need ametid, mis võimaldavad teiste inimestega suhtlemist ja koostööd. Samuti sobivad ametid, mis on seotud teiste inimeste juhtimise ja raha ning positsiooniga. Neile ei meeldi aga passiivset laadi elukutsed .
Sotsiaalseid inimesi iseloomustab kõige enam soov olla teiste inimestega heades suhetes. Nad vajavad harmoonilisi suhteid ja teevad ise küllalt palju selle heaks. Nad on kaastundlikud, sõbralikud, tolerantsed, vastutulelikud ja suuremeelsed. Nad aitavad teisi inimesi hea meelega ning loodavad, et ka ülejäänud vastavad samaga. Sotsiaalsus soodustab ka grupitööd, sest sotsiaalsed inimesed armastavad teistega koostööd teha, hoiduvad konfliktidest, kohanevad hästi ja kontrollivad väga hästi oma negatiivseid emotsioone. Neile ei meeldi aga otsuseid vastu võtta ja heameelega jätavad nad selle töö teiste teha. Nad on pigem passiivsed kui aktiivsed.
Kõrge sotsiaalsusega inimesed on tööalaselt edukamad. Samuti on leitud, et sotsiaalsus soodustab tööga rahulolu. Nagu ekstravertsed inimesed, eelistavad ka sotsiaalsed inimesed ameteid, mis võimaldavad rohket suhtlemist ja koostööd teiste inimestega. Neile ei meeldi aga ametid, mis nõuavad suurt keskendumist ja iseseisvat jõudlust.
Meelekindlaid inimesi iseloomustab väga hästi nende eesmärgile orienteeritus. Selle nimel on nad nõus palju ja põhjalikult tööd tegema. Nad on hoolsad, sihikindlad, korda armastavad, distsiplineeritud, praktilised, usaldusväärsed ja reeglitest kinnipidavad. Nad planeerivad põhjalikult oma tegevust ja on väga vastutustundlikud. Meelekindlatele inimestele on väga oluline pidevalt areneda, kuid sellele vaatamata ei armasta nad riske ja muutusi, on ettevaatlikud.
On leitud, et kõrge meelekindluse määr soodustab tööga rahulolu, samuti on kõrge meelekindlusega inimesed mõnede seniste uurimuste kohaselt tööalaselt edukamad kui väikese meelekindluse määraga inimesed. Juhid hindavad kõrgelt suure meelekindluse määraga inimesi nende mõistlikkuse ja eesmärgile orienteerituse pärast. Kõrge meelekindluse määr soodustab grupitöö efektiivsust. Meelekindluse olemasolu on ka väga tähtis olenemata ametist. Meelekindlad inimesed eelistavad siiski ametid, mis nõuavad suurt iseseisvat jõudlust.
Neurootilisi inimesi peetakse sageli depressiivseteks ja stressi halvasti taluvateks. Arvatakse, et neil on ülekaalus negatiivsed emotsioonid nagu murelikkus ja vaenulikkus. Nad on haavatavad, raskesti kohanduvad ja ebakindad. Neil on raske otsuseid vastu võtta. Nad ei armasta muutusi ja tunnevad tihti seetõttu psüühilist kurnatust.
Kõrge neurootilisus ei soodusta tööalast edukust. Kõrge neurootilisuse määr on seotud negatiivsete sündmuste kogemisega elus, mis ei tule kasuks tööalasele tegevusele. Neurootilisus ei soodusta ka grupitöö efektiivsust. Kõrge neurootilisus on seotud stressiga perekonna, sõprade, vaba aja veetmise ja töö valdkonnas ning inimestevahelistes suhetes. Kõrge neurootilisuse määraga inimesed on rahulolematud olenemata töökohast. Madal neurootilisus seevastu on tähtis iga ameti juures.
Avatud inimesed on, nagu nimigi ütleb, avatud uutele ideedele ja kogemustele . Nad on väga uudishimulikud , loomingulised, laia silmaringiga ja originaalsete mõtetega. Neid iseloomustab teistest veidi erinev mõtlemine, autonoomia ja nad tahavad olla sõltumatud ning armastavad ka vaheldust.
Kuna avatud inimesed on teistest veidi erineva mõtlemisega, soovivad pidevat arengut tegevuses ning armastavad teistest enam võtta riske, siis ei sobi neile mitte kõik ametid, töökohad ja organisatsioonid . Näiteks eelistavad avatud inimesed rahvusvahelise suunitlusega ettevõtteid. Neile meeldib töö, mis võimaldab sõltumatust ja väljendusrikkust, ei meeldi aga töö, mis nõuab passiivset ja rutiinset tegevust. Avatud inimesed tahavad juhtimisest osa võtta ja neile meeldib töö, kus nad saavad ennast maksma panna.
Tabelis (vt. konspekti lõppu) on esitatud Suure Viisiku dimensioonid ning nende lühiiseloomustus. Näeme, et positiivsed emotsioonid on ülekaalus ekstravertsetel ja sotsiaalsetel inimestel, negatiivsed aga neurootilistel inimestel. Uute olukordadega kohanevad hästi ekstravertsed, sotsiaalsed ja avatud inimesed. Riske võtta ja uuendusi ei eelista aga meelekindlad ja neurootilised inimesed. Grupitööd eelistavad ekstravertsed, sotsiaalsed ja meelekindlad inimesed. Grupitööd ei soodusta aga neurootilisus. Teiste inimestega suhtlemises on väga edukad ekstravertsed ja sotsiaalsed inimesed. Mõningaid probleeme on neurootilistel ja avatud inimestel. Konfliktide lahendamisel haaravad ekstraverdid sageli pigem initsiatiivi ning suruvad oma arvamuse peale, sotsiaalsed inimesed püüavad seevastu iga hinna eest konfliktidest hoiduda ning neurootilistel inimestel on konfliktidega raske toime tulla. Tööalane tegevus on suhteliselt edukam ekstravertsetel, sotsiaalsetel ja meelekindlatel inimestel. Neurootilised inimesed on pigem tööga rahulolematud ja vähem edukad.
Suure Viisiku meetodit on võrreldes teiste isiksuseomaduste mõõtmise meetoditega positiivselt esile tõestetud. Arvatakse näiteks, et Suure Viisiku skaalade väärtused on konkreetsel inimesel elu jooksul küllaltki püsivad. Lühiajaliselt võivad Suure Viisiku tulemused küll veidi muutuda, näiteks sõltuvalt meeleolust. Pikaajalised uurimused näitavad aga, et isegi kümnete aastate möödumisel ei ole olulist mõju Suure Viisiku isiksusetesti tulemustele. Arvatakse, et elus toimuvad katsumused ja sündmused ei muuda isiksuseomadusi, pigem määravad isiksuseomadused viisi, kuidas inimesed nendele katsumustele ja sündmustele reageerivad ning nendega toime tulevad. Positiivne on ka see, et uurimused näitavad, et Suure Viisiku skaalad ei sõltu ei keele ega ka kultuurikontekstist, samuti sotsiaalmajanduslikust keskkonnast kuna isiksuseomadusi kujundvad põhiliselt geneetilised tegurid.
Siiski on Suure Viisiku meetod leidnud ka kriitikat. Eelkõige just sellepärast, et kõikides uurimustes ei kooru välja just need viis faktorit, vaid vähem või rohkem. Enamik kriitikute alternatiivseid lahendusi piirdubki sellega, et tuleb dimensioone ümber grupeerida, vähendada või suurendada. Probleemiks on veel see, et inimene annab ise enda kohta informatsiooni (täidab küsimustiku) ja seega ei pruugi tulemus olla tõene, vaid selline nagu inimene ise tahab. Arvatakse, et näiteks personalivalikul võivad inimesed tahtlikult moonutada testi tulemusi, et parandada võimalusi tööle pääsemiseks.
Suure Viisiku dimensioonid koos neid iseloomustavate märksõnadega
Ekstravertsus
Sotsiaalsus
Meelekindlus
Neurootilisus
Avatus
Ülekaalus olevad emotsioonid
positiivsus ,
optimism
positiivsus
praktilisus, distsiplineeritus
negatiivsus
Tööviis
eelistab grupitööd
eelistab grupitööd
eelistab grupitööd, eesmärgile ja saavutustele orienteeritud
ei soodusta grupitööd
eelistab autonoomiat
Kohanemis-valmidus
hästi kohanev
hästi kohanev
ei armasta uuendusi, riske
raskesti kohanduvad, ei armasta uuendusi, riske
armastab uuendusi, riske
Teistega suhtlemine
sõbralik, rõõmsameelne, armastab inimesi, vahel dominantne
kaastundlik, sõbralik, tolerantne, vastutulelik, suuremeelne, abivalmis
vaenulik , haavatav, murelik
mõtleb teistest erinevalt, tahab olla sõltumatu
Konfliktidega toimetulek
agressiivne
hoidub konfliktidest, passiivne
depressiivne
Tööalane karjäär
edukas
edukas, suur tööga rahulolu
edukas, suur tööga rahulolu
pole edukas, tööga rahulolematu
Sobiv amet
seotud suhtlemise ja koostööga ning teiste juhtimisega
seotud suhtlemise ja koostööga
seotud suure iseseisva jõudlusega
kõrge neurootilisus ei tule kasuks ühegi ameti puhul
seotud sõltumatuse, väljendusrikkuse ja pideva arenguga tegevuses. Võimaldab ennast maksma panna ja juhtimisest osa võtta
Ebasobiv amet
passiivne elukutse
nõuab suurt keskendumist ja iseseisvat jõudlust
meelekindlus on oluline kõikide ametite puhul
passiivne ja rutiinne tegevus
4