Urmas Alender (1)

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS
Toitlustusteenindus
Carmen Kutan
URMAS ALENDER
Referaat
Koolipoolne juhendaja : Marika Paulus
Tartu 2009
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Urmas Alender 4
Ruja 7
Kokkuvõte 10
Kasutatud ALLIKMAterjalid 11
SISSEJUHATUS
Ruja oli eesti rock- ansambel , kellel laulud on kuulsust kogunud ka tänapäeval.
Referaadi teema valikul sai määravaks minu huvi Ruja liikmete vastu. Referaadi tegemine annab võimaluse tutvuda bändi liikmete eluga ja faktidega, mis võib olla on jäänud ka ajakirjanduse veergudel vähetähtsaks.
Esimeses peatükis on kirjutatud Urmas Alendrist, tänu kellele oli ansambel Ruja selline nagu ta oli.
Ansamblist Ruja on kirjutatud aga teises peatükis.
Urmas Alender
Eesti laulja, Urmas Alender, sündis 22.november 1953.a. Väga vähesed teavad, et Urmas Alender oli ka luuletaja. 2007.aasta veebruaris ilmus Urmas Alendri esimene luulekogum „Truu Nalionkuu”. Raamatul on ilus kujundus ning selles on avaldatud ka Alendri´st veel avaldamata pilte. Ta sai tuntuks siiski rokkansambli Ruja solistina .
Joonis 1. Urmas Alender 22.11.1953.a. - 28.09.1994.a.
Urmas Alendri lapsepõlve kaheksa aastat möödusid Tallinnas Odra tänava puumaja ühetoalises kööktoas. Lasteaias ta ei käinud. Ta olevat mänginud üksi, mis tõttu peeti teda individualistiks. Hiljem kolisid nad Lasnamäele, kus oli palju venelasi. Erimeelsuste tõttu peeti tihtipeale kividega sõdu.
Koolis käima hakates vahetus tema kakleja imago , ta kogus koolis tuntust koomikuna. Kooli alguses pandi teda akordionit õppima, kuid teda huvitas tol ajal rohkem sport . Vanemas eas hakkas talle muusika meeldima. Arvatakse, et oma muusiku hinge päris ta oma meremehest isalt, kes mängis akordionit. Esimene pill mida aga Urmas Alender proovis mängida oli kitarr . Omal ajal hindas ta meeletult selle aja suurkujusid - Artur Rinnet ja Georg Otsa.
Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi tegema, mille nimeks pandi „ Varjud “. Hiljem ta mängis ka ansamblis „Andromeeda“. Tiit Haagma oli oma elu pühendanud nii muusikale kui purjetamisele. Kui Urmas Alendrit kutsuti, läks ka tema merele , mitte küll hea meelega – ta kartis merd ja armastas merd.
Kui Alender lõpetas 1972 aastal kooli, soovitas Rein Rannap tal lavakunstikateedrisse minna, kuid Urmasel oli järeleksam. Järgmisel vastuvõtul 1974. aastal astus Urmas lavakasse. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse, kus ta vähest aega töötas, kuid siis sai selgeks, et bändi tegemine oli talle siiski tähtsam. Ta loobus ta näitlejaametist ja hakkas tegelema ainult "Ruja"-ga. Teatritega tegi kaasa kogu "Ruja" koosseisus ja Nukuteatris proovis ta oma luulekavaga välja tulla, kuid kriitika ei suhtunud sellesse eriti hästi.
Urmas Abiellus 1976.a. 2.juulil abikaasa Liiviga ja 1979 .a. sündis tütar Yoko. Tema tütar Yoko arust oli isa esineja . Samuti arvas ta, et Urmasele meeldis siiski rohkem muusiku amet, kui näitleja olla. Urmas oli ka väga korra armastaja. Yoko, kelle jaoks oli Alender eelkõige isa, keda ta õpis tundma tema loodud muusika kaudu. Tütre arvates oli Urmas Alendril komme rohkem muusikaga tegeleda, kui perega , aga pere polevat kunagi tundnud , et ta ei oleks nendest hoolinud - hoolis väga.
Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja"-s, tegi kaasa " Propeller "-is ja "Teravik"-us. Pärast "Ruja" laialiminekut, lahkus ta üsna kohe perega Rootsi. Põhjuseid, miks Urmas Eestis lahkus, oli mitmeid: masendus , normaalsete elutingimuste puudumine ja sellest tulenevad probleemid, piirangud eneseväljendusvajadusele
Tiit Haagmani arvates elas Urmas topelt kiirusega, kuid kahjuks oli Ruja oma ajast ees, mitte niivõrd ehk muusikaliselt, kuivõrd olemuselt . Urmas sorteeris ja koostas ise kogumikke. Suurem osa viimastest lauludest lõi ta Virva Osila luuleraamatust „ Hingelind “, mis sai ka tema poolt loodud kasseti nimeks. Mõni päev enne saatuslikku ööd, 28.septembrit 1994.a., tegi Alender kassetist ka koopia, kuid originaal jäi koos Alendriga reisilaeva „Estonia“. Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu. Reisilaeval „Estonia“ laulis ta oma viimast laulu „Kui mind enam ei ole“.
Alender on avaldand rohkest heliplaate ja –kassette: “Ruja“, „Üle müüri“, “Kivi veereb “, “Pop Ruja“, “ Pust budet vsjo“, “Must lind“, “Hingelind“.
Urmas Alender on laulnud Rein Rannapi , Ott Arderi, Juhan Viidingi ja omaenda laule. Säilinud on ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust „Flying away “, mis on avaldatud T.Kurmeti albumis „Muusikavooluses“ ( Stockholm 2008). Urmas Alendrist on tehtud ka dokumentaalfilm „Teisel pool vett“(2003) ja autoriks Liia Sakkos .
Ruja
Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna „ruja“, mis oli mõeldud asendama väljendit „teaduslik fantastika “. Ruja ja Urmas Alender olid põhimõtteliselt üks.
Mõningad ütlevad, et Ruja on Eesti „Rolling Stones “.
Ruja tuli kokku aastal 1971 , see koosnes muusikutest kes olid kahe erineva ideega. Ühed, kes tahtsid teha huvitavat muusikat ja teised, kes tahtsid laulda Eesti keeles. Nad otsustasid siiski mõlema kasuks ja tegid väga originaalset muusikat. Ruja alustas KGB ajal ja rikkus selle reegleid esinedes Eestis. Samuti oli Ruja esimeseks sammuks Eesti rocki ajastule. Ruja esimene koosseis oli Rein Rannapil ja Raul Sepperil. Neil õnnestus Eesti raadio stuudios lindistada kaks lugu, esimene oli „Need ei vaata tagasi…“. Hiljem lindistasid nad loo „Nii vaikseks kõik on jäänud“. Sellel ajal oli koosseis juba suurem, lisaks Rannapile ja Sepperile veel Urmas Alender, Paul Mägi, Toomas Veenre ja Andrus Vaht.
Ruja esimene kindel koosseis oli veebruaris aastal 1972 - Alender( vokaal ), Vaht( trummid ), Rannap( klahvpillid ), Andres Põldroo(kitarr) ja Tiit Haagma ( basskitarr ). Viisiku ainuke lindistatud lugu oli „Rukkilõikus“. Peale loo tegemist lõpetas Põldroo koostöö Rujaga, sest ta asendati Jaanus Nõgistoga. See vahetus lõi klassikalise Ruja, mis kestis umbes kaks aastat. Järgmised lood, mis lindistati olid „Õhtunägemus“ ja „ Auruvedur “. Eelnev muusika oli kirjutatud Rannapi poolt, kuid Urmas Alender oli inimene kes need sõnad ellu tõi. Laulusõnad olid tihtipeale võetud tuntutelt luuletajatelt. Enamasti Juhan Viidingu teoseid kasutati.
1975.aastal asendati ansamblis Rannap Margus Kappeliga. Peale Rannapi lahkumist võtsid laulukirjutamise enda peale kitarrist Nõgisto ja uus liige Kappel ning nad tegid seda väga edukalt. Juba 1976. aastal lindistati lood „Üle müüri“, “Läänemere lained “ja “Mis saab sellest loomevarjust”. 1978. aastal lindistati lood „Põhi, lõuna, ida, lääs“ ja „ Avanemine “, mis olid kirjutatud noore Erkki-Sven Tüüri poolt. 1979. aastal õnnestus neil lindistada kassett, mille nimeks sai EP.
Ruja oli küll väga tuntud aga neid ootas 1980.aastal laiali minek, sest liikmed läksid erinevaid teid. Kappel läks pop-rock bändi Rock Hotel , Nõgisto ja Tüür läksid teist teed. Alender, Varts ja Kuulberg aitasid legendaarset punk bändi.
Kuid juba detsembris oli jälle Ruja koos (Jaanus Nõgisto, Urmas Alender, Tiit Haagma ja Rein Rannap). Nendega liitus küll uus liige Arvo Urb, kuid kes lahkus paar kuud pärast liitumist ning ta asendati Jaan Karpiga. Lõpuks otsustati, et vahetatakse stiili ja nad hakkasid mängima rock-n-roll’i. Lugudeks, mis ilmusid olid „Tule metsa“ ja „Mr. Lennon “. Paljud selle koosseisu lood oli kirjutanud Ott Arder . 1981.aastal anti oma kümnes kontsert Tallinna Linnahallis ja 1982.aastal lasti välja teine Ruja album. Selle koosseisu suureks hitiks sai „Eile nägin ma Eestimaad “.
1983 aastal tekkisid koosseisus aga jälle probleemid, aga nad tulid siiski kokku uuesti 1985.aastal. Koosseis muutus pisut ja uueks koosseisuks sai: Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, ja kaks uut tegelast kelleks olid Igor Garsnek (klahvpillid) ja Toomas Rull (trummid). See koosseis oli Ruja neljas ja ühtlasi ka viimane klassikaline koosseis. Uus liige Garsnek tõi uue saundi Rujale. Mõned lood - “ Murtud lilled“ ja „Teisel pool vett“ tõid Rujale väga suure tuntuse . Üsna varsti aga Lahkus jälle liige - Haagma ja ta asendati Slava Petchnikov’ga. Kui Alender kirjutamise enda peale võttis, õnnestus tal kirjutada väga populaarseid ja unustamata lugusid . Tema lood olid tõesti väga head ja samuti väga paljutähenduslikuga.
Kui Alendril tekkisid häälega probleemid ning ta ei saanud mõnda aega laulda, asendati ta ajutiselt laulja Indrek Patte’ga. Mõne kuu pärast aga naases Alender.
Manageri võtmisega tekkis Rujal võimalus esineda Venemaal. Venemaa esinemistega tekkisid väga palju probleeme ja lahkhelisid. Nõgisto lahkus ja peale seda ei olevat enam olnud Rujat.
Ruja esines viimast korda 1994 aastal ühel tormisel õhtul - 28 septembril 1994.a. reisilaeval Estonia, mis sai viga ja uppus. Hukkus 851 inimest ning nende seas ka Urmas Alender - uskumatult hea laulja uppus.
14 oktoobril 1994.a. korraldati kontsert Urmas Alendri 14-aastase tütre Yoko auks. Seal esitades lugusid Rruja repertuaaridest, muu hulgas esitati ka laule “Sügispäev“ ja „Õhtunägemus“. Peale kontserti oli Nõgisto nuttes öelnud, et esimene ja viimane kord mängib Ruja ja ilma Alendrita enam Rujat ei ole.
Kokkuvõte
Raske on alahinnata Ruja tähtsust, kuid selge on, et inimesed armastavad seda muusikat. See inspireerib, ajab naerma ja samas ka nutma . Kuigi välismaal ei teatud rock-ansamblist Ruja eriti midagi, oli Ruja väga popp üle Eesti.
Ka tänapäeval esitatakse Ruja laule, kuid nagu arvas Jaanus Nõgisto ei ole see enam see Ruja. Väga paljude inimeste südametes on Alender.
Kuigi mulle meeldis ja meeldib ka praegu kuulata Ruja laule, ei teadnud ma Rujast ega Urmas Alendrist enne referaadi tegemist suurt midagi. Tänu referaadi tegemisele olen ma saanud teada ühest oma lemmikust muusikust väga palju.
Tema lood on minuarust väga tähendusrikkad. Eriti meeldib mulle lugu “Kui mind enam ei ole“. Need lood lasevad lõõgastuda ja tekitavad mõnusa harmoonilise tunde.
Kasutatud ALLIKMAterjalid

Vikipeedia vaba entsüklopeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Ruja ]

Estonian progressive rock website. [ http://home.uninet.ee/~mel/estprog/proge/ruja.html ]

Ruja.ee uudised [ http://ruja.ee/ ]