Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu tulevik 3, 5 ja 10 aasta pärast (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on minu eesmärgid?
  • Mida näitavad koolis sooritatud testid?
  • Mis saab minust 3 aasta pärast?
  • Mis saab minust 5 aasta pärast?
  • Mis saab minust 10 aasta pärast?
Vasakule Paremale
Minu tulevik 3-5 ja 10 aasta pärast #1 Minu tulevik 3-5 ja 10 aasta pärast #2 Minu tulevik 3-5 ja 10 aasta pärast #3 Minu tulevik 3-5 ja 10 aasta pärast #4 Minu tulevik 3-5 ja 10 aasta pärast #5 Minu tulevik 3-5 ja 10 aasta pärast #6 Minu tulevik 3-5 ja 10 aasta pärast #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nelli Mahmutov Õppematerjali autor
Karjääripsühholoogias iseenda kirjeldus läbi testide, ja enda tuleviku visioon

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

MINA SUHTLEJANA

näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et teine tunneks end turvaliselt „ma mõistan sind“, „ma saan aru“, „Ole rahulik, ma aitan sind, lahendame koos olukorra“, „sa ju tead, ma alati aitan“ jne. Tavaliselt ma teist mure kurtjat lihtsalt kuulan, ning kui oskan midagi öelda, siis ütlen ja aitan nii kuis oskan. Ma süvenen tavaliselt muresse mida mulle räägitakse parasjagu, ja kui murekurtja soovib minu nõuannet, siis selle ta ka saab. Ma ise ei pane küll tähele, kuid mulle on öeldud, et ükskõik kellele teisele nad ka ei pöörduks, nad ei ole nii head nõuannet andnud kui mina. Kui ma aga kuulamisel ei saanud teisest poolest siis küsin üle täpsustavaid küsimusi, et kas ma sain õigesti aru, et nii oli või oli teisiti või siis jään mõttesse ja kordan probleemi olemust üle, täpselt nii nagu asjast aru sain ja kuidas mulle täpselt seda probleemi seletati

Suhtlemine
thumbnail
1
pdf

Kas valiksin sotsiaaltöötaja elukutse

mis vajavad heade inimeste abi. Sotsiaalhoolekande osakond ongi mõeldud just nendele inimestele, kes tahavad aitada meie riiki ja ühiskonda, kui nad ise sellega hakkama ei saa. Nad saavad aitada neid, kes seda enim vajavad ning teha seda, mis neile enim meeldib. Usun, et iga inimene tahab valida endale sellise töö, mis teeb nad rikkaks. Tihtilugu valivad inimesed sellepärast ka töö, mis neid absoluutselt õnnelikuks ei tee vaid teevad tööd selle petliku rahamulli pärast ning ei mõistagi, et nad on iseennast selles keerises ära kaotanud. On olemas ka neid inimesi, kes teevad midagi, mis neile meeldib aga elavad väga tagasihoidlikult. Ning on olemas ka paar sellist õnneliku, kes teevad mida nad armastavad ja elavad väga rikkalikku elu. Aga rikkus pole alati materiaalne, on palju inimesi, kes valivad vastava töö vaimeste rikkuste pärast ning materiaalsus jääb tahaplaanile. Sotsiaaltöötajaks saades inimene tavaliselt valib selle tee

Sotsioloogia
thumbnail
3
docx

Minu tulevikuplaan

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ MINU TULEVIKUPLAAN Kodutõõ Õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2010 Kus ma praegu olen? Mina olen 44.aastane kõrgharidusega noornaine. Rahvuselt olen ma venelane, minu emakeel on vene keel. Olen sündinud Eestis Nõukogude Liidu ajal, minu kodulinn on Narva ( 95% elanikkonnast on venekõnelejad). Oskan

Karjääripsühholoogia
thumbnail
3
docx

Enda kui õppija analüüs

Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist välja imeda", ma sõnastan võimalik lühidalt ja täpselt . Minu lugu on selline. Viis aastat tagasi tuli mul järsku tahtmine hakata jälle õppijaks, oli ju minu haridustee jäänud keskkooli tasemele. Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde

Enesehindamine
thumbnail
4
doc

Tööstress ja sellega toimetulek erialases töös

kogemust mis mul puudus. Tundsin, et mulle lisati töökohustusi ilma minuga kooskõlastamata, ilma mind ettevalmistamata. Tunnetasin ootamatut suurt vastutust ja ebakindlust. Tegin veel rohkem ja veel pikemaid tööpäevi. Ajapikku mõistsin, et see töö meeldib mulle, kuid selleni jõudmine, kogemuste kogumine ja õppimine oli vägagi stressirohke. Ma ei saanud öösiti magada, kuna mõtlesin pidevalt, kas kassas raha klapib, ega keegi raha ei varasta ja seda minu süüks ei aja jne. Kuna mul olid head suhted asutuse juhatajaga, siis paljud kolleegid eeldasid, et mul on töökohustuste täitmisel eeliseid ning mulle on alati tagatud paremad töötingimused ja -ülesandeid. Tegelikkuses töötingimuste ja ülesannete osas ebavõrdsust ei olnud. Pigem rohkem vastutust ja keerulisemad, ka põnevamaid ülesandeid, mis tulid sellest, et ma olin ennast piisavalt positiivselt tõestanud ning mind usaldati. Siiski tekkisid

Sissejuhatus erialaõppesse
thumbnail
1
docx

Kuidas sa ennast turundad?

Kuidas sa ennast turundad? Enese turundamine on üpriski keeruline. Kui mina pean praegu ennast turundama on see piisavalt keeruline. Turundades end peab olema mul teistele meelepärane disain, sest ikkagi inimesed vaatavad sind esmapilgul välimuse järgi. Minu disain on piisavalt pikk ja blond võrreldes teistega. Minu disainil on olemas ka erinev stiil, ma ei arva et olen klassikaline ja kellegagi sarnane, kuid seda enamus inimesi minu silmis on. Teised tahavad olla kellegi teise moodi. Stiil on mul loominguline, vahel eriline kuid vahel keskpärane aga arvan et minu juures on kiiks see et ma julgen olla teistsugune. Võrreldes teistega arvan, et kannan rohkem huvitavamaid asju välja kui teised. Toon endaga võrdlusesse hetkel rafaello kommi. Võin olla alguses vaikne ja märkamatu nagu rafaello valge väljanägemine, kuid paremini tundma õppides olen midagi erilisemat, ehk nagu rafaellol on sees pähkel

Arhiivindus ja inveteerimine
thumbnail
4
docx

Eestlaste vastuseis ja vastuväited ostu-müügisuhtlemises/teh ingus

müüja on nii meeldiv ja tunneb oma tooteid, mida kaupluses pakutakse, mis tekitab soovi sinna kauplusesse tagasi minna ja uuesti osta. Oma kogemusest võin rääkida, et ükskord Tallinnas R-Kioskis töötas üks vanem naine, kes sai oma tööülesannetega nii hästi hakkama. Ta ei olnud liiga pealetükkiv, ei olnud sellist ninnu-nännut palun-aitähi ülevoolavates kogustes, vaid teenindaja oli selline konkreetne, sõbralik. Sai kohe eemalt vaadates aru, kui ma just abi vajasin. Minu meelest hea klienditeenindaja ongi see, kes tabab ära, millal tema abi vajatakse ja alles siis tuleb ligi. Tavaliselt kui ma kuhugi kauplusesse lähen on mul esialgu tahtmine ise ringi vaadata ja kaubaga tutvuda. See ei tähenda seda, et ma peaks klienditeenindajat kartma. Aga mulle lihtsalt ei meeldi, kui keegi lendab mulle juba kauplusesse sisse astudes peale et ,,Tere, kas ma saan teid aidata? Mida otsite, telekat, arvutit, pesumasinat? ".

Klienditeenindus
thumbnail
4
docx

Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga

sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2 kuud täpselt ning ma sain poole pealt koju, septembri lõpus. Ma mõtlesin, et mida siis septembri lõpus teen. Plaanisin küll Tartusse eesti keelt ja kirjandust õppima minna, kuid seal oli õppeplaan nii erinev, nii et otsustasin teise aasta veel bibliograafiat õppida. Peale seda astusin Lavakooli, kuid sinna ma ei saanud sisse (tagajärgi mõeldes isegi õnneks). Ei tahtnud enam Tartusse minna ning õppisin lõpuks kolmanda aasta veel ning siis kutsuti ja võeti mind

Meedia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun