NB! Tee joondiagramm, kus andmed on diagrammil näha ja pealkirjaks on "Vee tarbimine" ning diagram külm vesi soe vesi jaanuar 0,4 0,7 Vee tarbimine veebruar 1,8 1,9 märts 0,6 0,9 külm vesi soe vesi aprill 0,6 1,1 mai 0,4 1 2 juuni 0 0,5 1,5 juuli 0 0,7 1 august 1 0,2 september 0,8 1,8 0,5 oktoober 0,6 1,1 0 november 0,4 0,7 jaanuar märts mai juuli septemb detsember 0,5 0,7 ee tarbimine" ning diagrammi legend on üleval ee tarbimine külm vesi soe vesi mai ...
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlast...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõi...
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
1. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin just sellepärast Eesti-Vene suhted 2010, sest kavatsen kogu informatsiooni võtta internetist ja selle teema kohta on internetis palju põnevaid dokumente ja arutlusi läbiaegade. Tänu internetile saan ma võrrelda eelnevaid aastaid ja aastat 2010, seega saan kokkuvõtteid teha sellest, kuidas on Eesti ja Vene suhted arenenud, kas allamäge või pigem on need soojenenud ning kas Venemaast võib saada Eesti riigile suur kasu või pigem kahju. Referaadi eesmärgiks on see, et ma süveneksin Eesti naaberriiki ning sellesse, kuidas saab Eesti ühe suurema ja tähtsama naabriga läbi, millised suhted on kahe riigi vahel ning mida on parandatud kõikide aastate jooksul. 2. Diplomaatilised suhted Esimene kord kui Venemaa ja Eesti üksteist tunnustasid oli 02.02.1920 Tartu rahulepinguga. Taas tunnustas Venemaa Eestit 24.augusitl 1991 ja riikide vahelised diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal 24. Oktoo...
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dok...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
1.Kirjelda islamiusu kujunemist. VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse. Sissetung Galliasse edu ei toonud, kuid araablased said Vahemere suuremad saared. Põhja pool langes võimu alla osa Kaukaasiast,...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada. Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega koostööd teinud ja omanud ühtset strateegiat pikemaajaliste vallutuste kaitseks. 2. Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele?...
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ........................................................................................................................
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö kee...
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8 2.2. GULAG...............
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ...
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ...
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
annaabi.ee 
