Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 1920-1940 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ?
  • Millal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu?
  • Kes olid 1934a riigivanema kandidaadid lisaks Pätsile ja kelle poolt esitatud?
  • Keda peeti Eesti Vabariigis rahvusvähemuseks?
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ?
Maaseadus:
Olulisemad sisupunktid – Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu (vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht
Tähtsus – Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust.
Põhiseadus:
Olulisemad seaduse sisupunktid – Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem . Riigikeeleks sai eesti keel.
Tähtsus – Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks.
2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlaste jaoks:
Lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Eesti ei saanud Vene keisririigi võlakoormust. Avas tee rahvusvahelisse poliitikasse.
3)Mis põhjusel puhkes 1923.a. majanduskriis jak uidas õnnestus see ületada:
Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 kaasa kriisi. Sai alguse rahandusest, sest ennekõike Eesti pank olid jaganud hiiglaslikke laene. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse välisbilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus, eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes kärpis majandussidemeid Eestiga . 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika . Orienteeruti üle Vene turult Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esimesele kohale põllumajandus. Toetati ettevõtteid mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Tehti rahareform, millele kaasnes markadest üleminek kroonidele.
4) Millised sündmused toimusid enne, millised pärast vaikiva ajastu algust. Märgi numbrid vastavasse lahtrisse
Enne vaikivat ajastut : Vabadussõjalaste aktiivne tegevus. Suruti maha kommunistide mäss. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused.
Peale vaikivat ajastut: Loodi ainupartei – Isamaaliit. Nimede eestistamise kampaania.
5)Nimetage eesti rahva esindusorganid
a) 1919-1920 – Asutav kogu
b) 1920-1934 – Vabariigi valitsus
3)(teine rida) Millised neist sündmustest toimusid enne ja millised pärast Tartu rahu:
Enne: K. Pätsist sai esimene EW peaminister. Tartu Ülikoolis sai õppekeeleks eesti keel. Tuli kokku Asutav Kogu.
Pärast: Pätsist saab esimene EW president . Margad asendati kroonidega.
4) Selgita mõiste
Kultuurkapital – Kultuuri finantseeriv asutus, mis loodi 1925.a., et arendada kultuuri elavndamist(kirjandus, näiekunst, helikunst, kujutav kunst , ajakirjandus , kehakultuur).
Kultuurautonioomia – Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nede koolid võeti riiklikule ülalpidamisele.
5)Millal toimus Eestis maareform, lühike iseloomustus.
1919 10. Oktoober võeti vastu maaseadus.( Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht)
6)Nimetage eesti rahva esindusorganid aastatel:
a)1917-1919 - Maapäev
b)1938-1940 – President koos valitsusega
6) Millal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu? Mida võttis Eesti ette, et vähendada ohtu riigi iseseisvumisele?
1921 22 september sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Ühinesime kõigi kokkulepete ja avaldustega mis tõotasid vähendada sõjaohtu(Briandi- Kelloggi sõjakeelupakt(1928),Desarmeerimiskonverents(1932)).
7) Milliseid argumente esitas K.Päts 1934.a. Riigikogu ees antud seletuses, põhjendamaks riigipööret?
Kinnitab, et Eesti rahvas on haige, ning neid on vaja ravida ja tema on see kes seda ravi peab teostama.
8)Kes olid 1934.a. riigivanema kandidaadid lisaks Pätsile ja kelle poolt esitatud?
A.Larka, esitati Eesti Vabadussõjalaste liidu poolt.
J.Laidoner, esitati Valitsuse? poolt
A.Rei, esitati Pätsi valitsuse poolt
9)Kirjutage iga ala kohta paar kultuuritegelast ja mõni nende saavutus
Kirjandus: A.H. Tammsaare , H.Talvik, B. Alver , A.Gailit ja B. Kangro , O.Luts, M.Under. Tammsaare „Tõde ja õigus“
Teater: E. Aava „Vikerlased“
Sport : K.Palusalu, Berliini olümpiamängudes maadluses kuldmedal , P.Keres tõusis maailma parimate maletajate esiritta
10) Keda peeti Eesti Vabariigis rahvusvähemuseks? Milline oli Eesti Vabariigi suhtumine rahvusvähemustesse?
Sakslased ja venelased . Venelastesse suhtuti vaenulikult. Sakslastesse suhtuti halvasti?
1)Tooge välja Eesti Vabariigi riiklikult korraldusele kõige iseloomulikumad jooned uue valitsuse ajastul(vähemalt 5)
a) Täielik võrdsus rahva seas
b) Kõrgemaks võimukandjaks rahvas
c) Seadusandlik võim riigikogu
d) Täidesaatev võim valitsus
e) Valitsuse tegevust juhtis riigivanem
2) Tooge välja Eesti Vabariigi 1920.a. põhiseaduse üks teie arvates kõige positiivsem joon ja õks kõige negatiivsem. Põhjenda!
Poistiivne: Eesti on iseseisev riik kus võim on rahva käes – demokraatlik riigivalitsemise viis on parem Eesti arengule, mis andis tõuke majanduskasvule ja üleüldisele riigi heaolule
Negatiivne: Täitevvõim sõltus liiga palju seadusandlikust –
3) Kuidas nimetati Eesti rahva esindusorganit:
a)1920-1934 – Vabariigi valitsus
b)1917-1919 – Maapäev
4) Loetlege kolm vabadussõjalaste liikumisele iseloomulikku tunnust
a) Uue põhiseaduse vastuvõtmine
b) Rahvusühtsuse propageerimine
c) Kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele
5) Nimetage riigid, kes olid Eesti olulisimad väliskaubanduspartnerid 1930-te aastate 2 poolel?
Suurbritannia ja Saksamaa olid suurimad, järgnesid Soome, Rootsi ja Läti
Milliseid kaupu Eesti välja vedas? Või, peekon, munad, metsamaterjal, paber, tekstiil, põlevkiviõlid
Impordis domineerisid? Tööstusseadmed, keemiakaubad
6) Eesti koolikorralduse aluspõhimõte oli ühtluskool
Tartu Ülikooli kõrval domineerisid veel järgmised riiklikud kõrgkoolid:
a) Kunstikool Pallas
b) Tartu Kõrgem Muusikakool
c) Tallinna Tehnikum
d) Tallinna Konservatoorium
e) Riigi Kõrgem Kunstikool
Eesti 1920-1940 #1 Eesti 1920-1940 #2 Eesti 1920-1940 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor petsens Õppematerjali autor
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ?Maaseadus:Olulisemad sisupunktid – Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kihtTähtsus – Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus:Olulisemad seaduse sisupunktid – Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel.Tähtsus – Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks.

Sarnased õppematerjalid

Eesti Vabariik
4
docx

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik Demokraatlik Eesti. 1. Koosta ülevaade selle kohta, kuidas valitseti I põhiseaduse järgi Eesti Vabariik.Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu: valimist, hääletuste ja rahva omaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem, Riigipea/presidenti ametikoht oli ühendatud. 2. Millised majandusprobleeme tuli Eestil lahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord

Ajalugu
Eesti ajalugu konspekt
4
docx

Eesti ajalugu(konspekt)

Eesti ajalugu 1. 2. Milliseid majandusprobleeme tuli Eestillahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel?

Ajalugu
Demokraatlik Eesti-1919
2
docx

Demokraatlik Eesti (1919)

DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda)

Ajalugu
Eesti 1918-1939
8
docx

Eesti 1918-1939

Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu

Ajalugu
Eesti vabariik
8
doc

Eesti vabariik

EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ­ ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne.

Ajalugu
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel
2
docx

Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel

26. jaanuar 1921 ­ Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad ­ Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 ­ EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 ­ Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus ­ korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 ­ devalveeriti Eesti kroon. POLIITILINE KRIIS Tegutsema jäid kolm suurt fraktsiooni ­ Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12

Ajalugu
I Eesti Vabariik
5
doc

I Eesti Vabariik

Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)

Ajalugu
Eesti ajalugu-Demokraatlik Eesti-Autoritaarne Eesti
2
doc

Eesti ajalugu. Demokraatlik Eesti, Autoritaarne Eesti.

1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun