Eesti ja Venemaa suhted 2010 (1)

Q: Milleks korraldatakse visiite?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ja Venemaa suhted 2010

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks korraldatakse visiite?

Sisukord

1.Sissejuhatus 1
2.Diplomaatilised suhted 2
3.Kaubavahetus 3
4.Tähtsamad visiidid 4
5.Kultuurisuhted 5
6.Eestlased Venemaal, venelased Eestis 6
7.Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Viited 8

Sissejuhatus

Oma referaadi teemaks valisin just sellepärast Eesti-Vene suhted 2010, sest kavatsen kogu informatsiooni võtta internetist ja selle teema kohta on internetis palju põnevaid dokumente ja arutlusi läbiaegade.
Tänu internetile saan ma võrrelda eelnevaid aastaid ja aastat 2010, seega saan kokkuvõtteid teha sellest, kuidas on Eesti ja Vene suhted arenenud, kas allamäge või pigem on need soojenenud ning kas Venemaast võib saada Eesti riigile suur kasu või pigem kahju.
Referaadi eesmärgiks on see, et ma süveneksin Eesti naaberriiki ning sellesse, kuidas saab Eesti ühe suurema ja tähtsama naabriga läbi, millised suhted on kahe riigi vahel ning mida on parandatud kõikide aastate jooksul.

Diplomaatilised suhted

Esimene kord kui Venemaa ja Eesti üksteist tunnustasid oli 02.02.1920 Tartu rahulepinguga. Taas tunnustas Venemaa Eestit 24.augusitl 1991 ja riikide vahelised diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal 24. Oktoobril, taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis üle oma volikirja 4.veebruaril 1992. Praegu esindab Eestit Moskvas suursaadik Simmu Tiik, kes andis volikirja üle 16.01.2009. (Estonian Embassy in Russia)
Venemaa esimene suursaadik andis oma volikirja üle taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimor. Praegune Vene suursaadik Juri Merzljakov andis oma volikirja üle 28.10.2010
Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.
(Eesti ja Venemaa / Välisministeerium)

Kaubavahetus

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.
2010. aastal tõusis Venemaa majandus 5.2% tooraine ja sisenõudluse taastumisetoel.
Venemaa ja Eesti eksport 2010 a. 846.79 (mln eurot). Võrreldes varasemaga on see suurenenud.
Venemaa ja Eesti import 2010 a. 762.84 (mln eurot). Aastatel 2006/2007 oli see arv pea, et kahekordne ning Venemaa ja Eesti suhete külmenemisel see vähenes aga õnneks on need numbrid taas tõusnud.
(Eesti ja Venemaa)
Suurimad ekpordiartiklid on:

masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (23% koguekspordist);
keemiatooted (14%);
valmistoidukaubad, karastusjoogid , alkohoolsed joogid (11%);
elusloomad, loomsed tooted (11%)
transpordivahendid (8%).

Suurimad impordiartiklid on:

mineraalsed tooted (67% koguimpordist);
puit ja puittooted (11%);
metallid ja metalltooted (7%);
keemiatooted (6%);
masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%).

(Eesti ja Venemaa kaubandus)

Tähtsamad visiidid

2010. aastal toimus palju visiite Venemaale ning Venemaa külastas Eestit, tähtsamad neid olid:
Venemaale

September 2010 – Regionaalminister Siim Valmar Kiisler kohtus Peterburis Venemaa regionaalarenguministri Viktor Basarginiga.
Mai 2010 - Kultuuriminister Laine Jänes kohtus Peterburis Venemaa asekultuuriminister Andrei Busõginiga.
Mai 2010 - President Toomas-Hendrik Ilves osales koos teiste riigi- ja valitsusjuhtidega 9.mai pidustustel Moskvas. (Eesti ja Venemaa)

Eestisse

Juuni 2010 - Vene Riigikontrolli esimees Sergei Stepašin kohtus riigikogu esimehe Ene Ergma , majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ning riigikontrolör Mihkel Oviiriga.
november 2010 - Venemaa Riigiduuma Eesti sõprusrühma delegatsioon viibis Riigikogu Eesti-Venemaa parlamendirühma kutsel visiidil Tallinnas, Tartus ja Narvas. (Eesti ja Venemaa)

Milleks korraldatakse visiite?
Visiidid Venemaale aitavad Eestil luua sõprussidemeid ning allkirjastada mitmeid tähtsaid dokumente ning lepinguid.
Venemaa visiidid Eestisse aitavad luua Eestil uusi sidemeid nt. kaubandusega.

Kultuurisuhted

Venemaal asuvad Eesti kultuurivarad
2010. aasta oli Eesti-Vene kultuurikoostöö jätkuvalt viljakas. Seda ka kõrgtasemel, kui maikuus kohtus kultuuriminister Laine Jänes Peterburis Venemaa asekultuuriministiga Andrei Busõginiga.
Lisaks Moskvale avati erinevates Venemaa paikades mitmeid Eestit ja eesti kultuuri tutvustavaid näitusi. Suure populaarsuse osaliseks said näiteks väljapanekud „Kaasaegne Eesti tekstiilikunst“ Karsnojarskis ning Atšinskis, samuti eesti raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto -Sadokis Kaukaasias .
Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest „Причудье, Revisited“. Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil „Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal“ oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist.
Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute «Чему учатся люди» ning “Kultuuri ettearvamatud mehhanismid ” esitlused Moskvas (viimase puhul lisaks ka Peterburis). 2010. aastal ilmus täielikult viieköiteline Eesti-Vene sõnaraamat, mida samuti Moskvas Vene väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis esitleti.
(Estonian consulate generation)

Eestlased Venemaal, venelased Eestis

Eestlasi on Venemaal tunduvalt vähem kui venelasi Eestis.
Eestlasi on Venemaal ligikaudu 20 000, seda on kordades vähem kui nt. 19.sajandil, eeslased pigem lähevad kas Soome, Rootsi või muudesse EL maadesse, sest otsitakse kindlamat tuge ning teenitakse rohkem. (Rahvuskaaslased välismaal)
2010 a. seisuga on Eestis Venelasi 25.55% kogu Eestimaa rahvaarvust. Paljud on neist on siit juba sellest ajast kui Eesti kuulus Venemaale. Hetkese seisuga pole vene rahvusest inimeste arv aastatega oluliselt muutunud, venelasi tuleb ja läheb, Eestis on palju vene koole kuid väga paljud venelased õpivad ära ka meie keele ehk eesti keele, sest veel ei ole meie riik kahekeelne , seega, kui nad soovivad siin elada ja töötada peab olema neil eesti keel oskus. (Estonian embassy in Russia)
See, et Eestis elab palju venelasi on ühestküljest ka positiivne, arvatavasti Venemaa toetab Eestit, et väike Eesti suudab pidada üleval nii oma rahvast kui ka välisrahvast.

Kokkuvõte

Selle referaadi kirjutamisega sain ma teada, et Eesti ja Venemaa suhed on suhteliselt kõikuvad, kord majandus elavneb tänu Venemaale, sest kaubavedu on usin mõni aasta on jälle asi langenud.
2010 aasta seisuga võib öelda, et Eesti ja Venemaa suhted on soojenenud võrreldes aastatega 2006/2007. Kaubavedu, visiidid ning vajalikud lepingud saab Eesti Venemaaga sõlmida sõbralikult ning mõlemad riigid on nõus tegema koostööd ning mõlemad riigid tunnistavad üksteist.

Kasutatud kirjandus

Kalev Kukk „Geograafia” õpik põhikoolile 5.osa 2004 (lk. 16-17)

________________________________________________________

Viited

Eesti ja Venemaa. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: aprill 2011. a., allikas http://www.vm.ee/?q=node/173#visiidid
Eesti ja Venemaa. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: aprill 2011. a., allikas http://www.vm.ee/?q=node/173#majandus
Eesti ja Venemaa / Välisministeerium. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: aprill 2011. a., allikas http://www.vm.ee/?q=node/173#kahepoolsed
Eesti ja Venemaa kaubandus. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: aprill 2011. a., allikas https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eesti-ja-venemaa-kaubavahetus/
Estonian consulate generation. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: aprill 2011. a., allikas http://www.peterburg.estemb.ru/est/eesti_ja_venemaa#kultuur
Estonian embassy in Russia. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: aprill 2011. a., allikas http://www.estemb.ru/est/eesti_ja_venemaa#eestlased
Estonian Embassy in Russia. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: Aprill 2011. a., allikas http://www.estemb.ru/est/eesti_ja_venemaa#kahepoolsed
Rahvuskaaslased välismaal. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: aprill 2011. a., allikas http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkiisuke01 Õppematerjali autor

Venemaa ja Eesti suhted 2010

majandus kultuur kaubandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu

rtf

Nimetu

Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati

Kategoriseerimata