Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused (0)

Q: Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Millised otsused oleksid võinud seda muuta?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Miks olid sinu arvates rootslased Põhjasõja alguses edukad kuid lõpus ebaedukad?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Millised põhjused viisid Venemaa 1905 a revolutsiooni?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Millised olid 1905 revolutsiooni tagajärjed?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Millised sündmused võimaldasid Eestil 1918 aastal iseseisvuda?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Millised valikud olid eestlastel 2 MS eel Molotov - Ribbendropi pakti taustal?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Q: Milliseid muudatusi tõi kaasa Nõukogude aeg Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused?
Millised otsused oleksid võinud seda muuta?
Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele?
Miks olid sinu arvates rootslased Põhjasõja alguses edukad kuid lõpus ebaedukad?
Millised põhjused viisid Venemaa 1905 a revolutsiooni?
Millised olid 1905 revolutsiooni tagajärjed?
Millised sündmused võimaldasid Eestil 1918 aastal iseseisvuda?
Millised valikud olid eestlastel 2 MS eel Molotov - Ribbendropi pakti taustal?
Milliseid muudatusi tõi kaasa Nõukogude aeg Eestis?

Ajaloo osa eksami kordamisküsimused

Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta?
Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased , liivlased, sakslased , taanlased, venelased ja rootslased ); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada.
Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega koostööd teinud ja omanud ühtset strateegiat pikemaajaliste vallutuste kaitseks.

Millistel põhjustel lagunes Vana- Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele?
Vana- Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Liivimaa sõja I etapp Vene-Liivimaa sõda ja konföderatsiooni idaosa (Virumaa ja Tartu piiskopkonna okupeerisid Vene tsaaririigi väed.
Põhjused, miks Vana- Liivimaa hakkas lagunema olid järgmised. Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud. Maad laastasid pidevad kodusõjad ordu ja piiskoppide vahel, viimane toimus aastail 1556 – 1557 (sellesse sekkus ka Poola-Leedu). Vaenlasi peibutas Vana-Liivimaa soodne asupaik ( kaubateed ), eriti huvitatud oli siinsetesadamate ja kaubalinnade hõivamisest Venemaa. Vana-Liivimaa oli ühinenud Venemaa-vastase relvade ja strateegilise toorme embargoga ning pidas kinni salakaubapartiisid. Vana-Liivimaa oli nõrgenenud ja teised riigid Läänemere ääres olid tugevnenud, seega olid jõud tasakaalust väljas, see soodustas sõja puhkemist. Vana- Liivimaale konkureerisid neli riiki: Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola-Leedu.
28. november 1561 – Vana-Liivimaa lakkas olemast, Eesti ala jäi nelja riigi võimu alla: Venemaa (Ida-Eesti), Rootsi (Põhja-Eesti), Taani (Saaremaa), Poola-Leedu (Lõuna-Eesti)

Miks olid sinu arvates rootslased Põhjasõja alguses edukad, kuid lõpus ebaedukad? Kas Karl XII oli Rootsi riigile kuningana kasulik või kahjulik?
Enne Põhjasõja algust oli Rootsi oma võimsuse tipus , sellest ka edukus Põhjasõja alguses. (Karl XI oli kaotanud pärisorjuse). Samas oli näha ka Rootsi nõrgenemise märke juba sõja alguses. Rootsi polnud sõjaks valmis, sest riigikassa oli tühi; äsja oli maad tabanud suur näljahäda; uus kuningas Karl XII oli noor ja kogenematu; puudusid kindlad liitlased.
Samas Venemaal oli võimule tulnud auahne, energiline ja uuendusmeelne tsaar Peeter I, kes soovis oma riigile väljapääsu Läänemerele, et lüüa kaasa Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses. Vene-Poola suhted olid ühises võitluses Türgi vastu paranenud , Vene-Taani suhted olid ühiste vaenlaste tõttu ikka head olnud. Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel. Venemaal ei olnud ikka veel väljapääsu Läänemerele. 1699a. Kujunes välja Rootsi-vastane liit (poola,taani,vene), mille eesmärk oli vallutada alad, mille Rootsi on röövinud oma naabritelt. Selle kohaselt pidi Venemaa saama Ingerimaa , Poola aga Eesti- ja Liivimaa.
Kindlalt ei sa väita, kas Karl XII oli oma riigile kasulik või kahjulik, kuna ta oli kuningaks saades väga kogenematu ja noor. Kui tal oleks olnud rohkem aega kuningana tegutseda, siis ta oleks olnud võib-olla sama edukas kui eelmine kuningas aga kuna tal polnud seda, siis ta lihtsalt ei saanud kogu oma potentsiaali kasutada.

Millised põhjused viisid Venemaa 1905 a revolutsiooni? Kas ja millega oleks Vene keskvõim saanud seda vältida ? Millised olid 1905. revolutsiooni tagajärjed?
1905. aasta revolutsiooni viisid järgmised põhjused: Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused ; vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal vaid mõisnik ; Vabrikutööliste olukord oli talumatu ; Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga; spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud.
1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt -Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rüseluse käigus tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai umbes 500 inimest, haavata mitu tuhat. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!".
Üle Vene Keisririigi toimunud streigi- ja vastupanuliikumine viis 17. oktoobri manifesti väljakuulutamiseni ja 1906. aasta Venemaa konstitutsiooni kehtestamiseni. Nimetatud manifest oli vastuvõetud seadusandlik akt, mille alusel anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosoleku- ja ühingu asutamise vabaduse alusel; laiendati valimisõigust; anti kokkukutsutavale Riigiduumale seaduslikud õigused.
Vene keskvõim oleks saanud seda vältida, kui nad poleks Talvepalee ümber nii palju soldateid ja sõdureid ning juba ennem üritanud tööliste olukorda riigis parandada.

Millised sündmused võimaldasid Eestil 1918. aastal iseseisvuda?
Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel
02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid , Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska . Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu – rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus.
Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise. Sellekohane seaduseelnõu esitati Ajutisele Valitsusele ning oma soovide kinnitamiseks korraldasid eestlased 26.03 Petrogradis 40 000 osavõtjaga demonstratsiooni. 30.03 avaldati määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega Eesti alad ühendati üheks kubermanguks (va Narva ja Setumaa). Selle ette asus Ajutise Valitsuse kuberner, keda pidi aitama valitav Ajutine Maanõukogu ( Maapäev ). Valimised ise oli mais.
Autonoomia saavutamise järel hakkasid rahvuslikud jõud võimu kohtadel üle võtma. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel, vene ametnikud asendati eestlastega. Loomulikult tekitas see pingeid, sest vallandatud ametnikud saatsid massiliselt kaebusi Petrogradi. Edasi hakati tegema ettevalmistusi üleminekuks emakeelsele kooliharidusele ning taotleti luba rahvusväeosade moodustamiseks.
Juulis 1917.a tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks. Täidesaatva organina asus tööle Maavalitsus, mida juhtis algul Jaan Raamot, hiljem K. Päts. Seega oli autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud ja üle jäi otsustada, kuidas edasi minna. Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi – taotleda täielikku iseseisvust.

Sündmused 1917.a sügisel.

Revulutsioon- 1917.a septembris jõudsid Eestisse SS väed ja vallutasid sisulist vastupanu kohtamata Lääne-Eesti saared. Vene sõdurid taganesid ja valgusid üle kogu Eesti, tugevdades oluliselt enamlaste positsioone. Loosungid “Maha sõda”, “Leiba! Rahu! Tööd!” muutusid väga populaarseteks. Oktoobris oli enamlaste ridades 20 000 inimest, moodustatud oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks. Konkreetselt hakkas sellega tegelema Sõja-Revolutsiooni-komitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga.
23.okt võeti oma kontrolli alla Tallinna sõjaväeosad, raudteejaamad ja ametiasutused.
26.okt asuti võimu sisuliselt üle võtma Tartus ja Narvas
27.okt andis J. Poska, alludes survele, võimu V. Kingissepale üle. Sisuliselt asus võimu teostama Jaan Anvelti juhitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi – keelustati poliitilised koosolekud , arreteeriti rahvuslasi. Riigistati pangad , siis suurettevõtted, hotellid ja restoranid . Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast)
Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi.
Eestlastel aitas iseseisvuda ka see, et sakslased said I MS lüüa ning taganesid Eesti aladelt . Eestlased kasutasid ära võimalust, mil sakslased lahkusid Eestist ja venelased polnud veel Eestit taas allutanud ja kuulutasid välja iseseisvuse.

Kas Vabadussõda oli sõda rahvuste või maailmavaadete vahel? Põhjenda!
Ühest küljest oli Vabadussõda sõda rahvuste vahel, kuna eestlased võitlesid oma iseseisvuse eest, soovi eest saada vabaks ja enam mitte alluda võõraste (teiste riikide) võimule. Samas oli see ka sõda maailmavaadete vahel, kuna ühe rahvuse ja perekonna liikmed võisid ühel ajal võidelda erinevatel pooltel.

Millised valikud olid eestlastel 2 MS eel Molotov - Ribbendropi pakti taustal? Millisteks muutusid need valikud 2 MS käigus ?
Pakt oli Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks.
Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud , sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritust tekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suuremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei saa aru miks riigid oma territooriumiga rahul pole. Eesti oli nii väike Venemaa kõrval, võib-olla pole Eesti sellepärast ka kunagi ühtegi riiki vallutada tahtnud. Eestil oli ka probleeme iseseisvusega, sellepärast ei avanenud neil võimalustki. Kui Eesti oleks suur, ning meil olnuks suur sõjavägi, oleks Eesti saanud paremini enda eest seista.
22. juunil 1941 puhkes Venemaa ja Saksamaa vahel sõda. Inimesed arvasid, et sakslased vabastavad nad, ning asusid rõõmuga Saksamaa rinnetele. Saksamaa kõrval võitlesid Punaarmee vastu ka metsavennad . Üsna kiiresti sai selgeks, et Saksamaa ei tulnud eestlasi vabastama, vaid oma võimu alla allutama. Varsti jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Siis põgenesid eestlased kodudest välismaale, sest ei tahtnud sõja keskele jääda. See oli hea, sest kodumaal poleks neil hästi läinud. 1944. aasta kevadel prooviti taastada iseseisvust, kuid see ei õnnestunud ning selles oli süüdi Venemaa. Sõjakahjud Eestis olid kohutavad. Eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000 inimese võrra. Kuigi eestist põgenes palju inimesi, arvan ma, et mõned neist tuli tagasi kui Eesti iseseisvus oli kindel. Siis oli Eesti olukord väga halb, enamus sadamatest ja ühendusteedest ei toiminud, linnad olid purustatud . Kariloomade ja külvipindade arv oli väike. Inimestel oli raske aeg ning sellepärast oleks neil parem välismaal olnud.
Nõukogude Liit sundis eestlasi sõdima oma rindel. Inimesed läksid pigem Saksa väkke, sest sooviti Nõukogude Liidule kätte maksta. Hiljem ei soovinud keegi Saksamaa eest võidelda ning Saksamaa pidi kuulutama välja üldmobilisatsiooni, mis käskis meestel sõtta tulla. Oli mehi, kes ei soovinud võidelda Venemaa ega Saksamaa eest. Nad ühinesid soomlastega ning moodustati Erna luuregrupp. Pärast Soome kapituleerumist tuli hulk eestlasi tagasi Eestisse ning võitlesid Eesti vabaduse eest. Eestlased ei saanud suures osas valida, kelle pool nad sõdida tahavad, neid sunniti ja see oli vihatekitav, sellepärast põgenesid paljud metsa ja hakkasid metsavendadeks. Soomega ühineti, sest see oli ainuke võimalus võidelda Eesti iseseisvuse eest, kuigi neid mehi oli vähe. Soome oli eestlaste ainuke hea väljapääs sellest olukorrast ning see tuli palju kasuks, sest näitas rahvale, et kuigi neid oli vähe, olid neil paremad võimalused oma riigi tulevikus kaasa rääkimises. Mul on hea meel, et eestlastel avanes võimalus Soomega ühineda, see oli iseseisvumisele kasulik, sest Eesti oli nii väike rahvas ja poleks üksi hakkama saanud.

Milliseid muudatusi tõi kaasa Nõukogude aeg Eestis? Poliitika, majandus, teadus, olme jne?
Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky ).
Nõukogude ajal võis tegutseda vaid üks kommunistlik partei. Koolides pidi laulma Nõukogude Liitu ülistavaid laule.
Kuigi ametlikult oli töö tegemine sovetiajal au sees, olid "sotsialistliku töö kangelased" ja mitmed teised aunimetused ning tiitlid , parimatele anti pidulikult üle mitmesuguseid auhindu, mis sisuliselt olid enamasti suveniirid (rinnamärgid, medalid, karikad) ja mõnikord anti isegi rahalist preemiat, oli sisuliselt töö tegemisega nõuka ajal lood kehvad. Tundub, et sellest polnud lihtsalt keegi huvitatud... Nii et kui pealtnäha oli töö ideoloogiline käsitlemine protestantlik,(töö on tähtsaim inimeseks olemise viis; töö tegi inimesest ahvi) siis sisuliselt oli töö tegemisel halvas mõttes sotsialistlik maitse juures (Pooled palgi tassijatest rohkem rippusid palgi küljes kui toetasid seda).
Peale sõjaaegses Nõukogude Eestis ja vähesel määral edaspidigi on küll olnud üksikuid ideelisi töörabajaid (silme ette tuleb kohe " Näitleja Joller") ,kuid kui jätta arvestusest välja need vähesed, kellel oli tõesti võimalik tööga "kõva raha" kokku ajada, tehti üldiselt tööd lihtsalt "kuidagimoodi". Kuna töötegemist võtsid pehmelt öeldes liiga lõdvalt kõik tolleaegsed ühiskonnakihid, polnud tegelikult kusagil mingisuguseid erilisi töövõite näha.
Kõvasti tehti tööd vaid episooditi - siis kui plaan kärssas, või kui mõne suurema ülemuse kuri silm töötegijal peatus . Nii olid töötegemisega lood GULAGi vangilaagrites, kui ka "täiesti vabade" nõukogude kodanike hulgas. Eks igaüks muidugi proovis kõigepealt ikka omal nahal järele, kuidas oleks tööga rikkaks saada, aga suurem enamus loobus sellest mõne aastaga - sellel lihtsalt polnud mõtet. Erandiks olid siin mõned üksikud erialad, kus oli võimalik teenida keskmisest mõnevõrra kõrgemat palka. Paljud suutsid ametlikult keelatud ettevõtlust vähesel määral arendada ja kasvatasid kasvuhoonetes kurke -tomateid, mõningad (Rein Kilk ) roose. Aga üldiselt võib öelda, et ausa tööga pole Nõukogude Eestis keegi rikkaks saanud, nagu ikka (nagu ka praegust) oli selleks vaja olla "pumba juures" ja riigi vara varastada. Üldiselt võib öelda, et kõik varastasid vahetevahel midagi oma töö juurest ja seda peeti suhteliselt normaalseks (sealt on siis pärit see praegustele ettevõtjatele palju peavalu tekitav töökohtadelt asjade ja materjalide kadumise fenomen). Oli täiesti tavakäibel fraas "varastada võib, aga vahele ei tohi jääda" ja "peab kasvõi natuke midagi koju viima, muidu ei saa öösel magada ". Kui Eesti taasiseseisvus, tipnes riigi vara omastamine Edgar Savisaare poolt riiklike ettevõtete kontrollorgani SORVVO
laialisaatmisele järgnenud täiesti enneolematult laiaulatusliku riigi vara omastamisega nende ettevõtete eesotsas olnud seltsimeeste poolt - kuna mingit kontrolli polnud, siis kasutasid nad täiesti vabalt (muidugi raamatupidamislikult korrektselt, varjatult) oma juhitud riigiettevõtete finantse ja muid varasid , et alustada oma legaalseid ärisid.
Samal ajal üritasid keskmised tööinimesed kuidagimoodi pinnal püsida, tihtipeale selleks oma varasid müües (kui oli midagi likviidset).Nii toimus ettevõtluse koondumine endise nomenklatuuri ja selle järeltulijate kätte. Ka üheksakümnendate algus kuulub kahtlemata sovetiaja alla.
Nii nagu olid lood ja laulud tööga, oli ka toodete kvaliteediga. Kuigi igas
tööstusettevõttes oli kvaliteedikontrolli allüksus (TKO) olid kvaliteediga lood naljast kaugel. Uue auto õnnelik omanik (kes oli tutvuste kaudu saanud autoostuloa ja selle õnnelikult realiseerinud) pidi kogu auto üksipulgi üle kontrollima, kuna tavaliselt olid pooled mutrid korralikult kinnitamata. Ja nii oli peaaegu kõikide tööstuskaupadega.
Viletsast kvaliteedist hoolimata olid asjad oma põhiolemuselt tugeva konstruktsiooniga ja pikaealised (kui välja arvata peenmehhaanika ja elektroonikatooted) ja vägagi defitsiitsed, mistõttu kellelgi ei tulnud pähegi kuhugi kaevata, või asi poodi tagasi viia (seal ei olnud lihtsalt sama kaupa, et oleks saanud vahetanud ümber
Tollased inimesed olid suured remondispetsid, kes oskasid kõiki tööstuskaupu kodus parandada ja neid sel moel lõpuni ekspluateerida. Siiski kehtis tööstuskaupadele paari kuune garantii , mille jooksul kaup ümber vahetati, aga see aeg läks tavaliselt probleemitult, ja et kvaliteediprobleemid tekkisid tihti varsti pärast garantiiaja lõppu, aitas ainult loominguline lähenemine: tuli lihtsalt osta uus asi ja varsti eelmine ost uue pähe ümber vahetada (selle vastu võitlemiseks olid kallimatel asjadel passid ja sisse pressitud numbrid ), aga näiteks saapaid sai ikka nii ümber vahetada.

Millised olid eeldused Eesti taasiseseisvumiseks kaheksakümnendate lõpul- üheksakümnendate algul? Too näiteid!
Rahvusvaheline tasand

1980. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus)
nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis , kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides)
Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Poolas kui Afganistanis
lääneriigid vähendasid NSVl sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti

NSVL tasand

Gorbatšovi võimuletulek. Eesmärgiks kehtiva süsteemi säilitamine, selleks et päästa NSVL pankrotist ja vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida
Perestroika , mille eesmärgiks oli valitseva režiimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud mitte üksnes NSVl impeeriumi, vaid varises kokku sotsialismimaailm (Euroopas) tervikuna
Tagurlike jõudude riigipöördekatse 1991 augustis

Kirjelda augustiputši 1991 ! Kuidas õnnestus Eestis vältida verevalamist ja kuulutada välja iseseisvus?
Augustiputš oli 18. – 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputš Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputši sündmustest.
23. juulil 1991 avaldas rühm, kuhu kuulusid NLKP funktsionäärid (nt. Zjuganov, Varennikov) ja mõni kirjanik ( Valentin Rasputin , Juri Bondarev) vanameelses ajalehes Sovetskaja Rossija avaliku kirja "Slovo k narodu" (Sõna rahvale), mida hiljem on nimetatud augustiputši manifestiks. Pöördumises märgitakse, et "meie maa, suur riik, antud meie hoolde ajaloo, looduse, kuulsusrikaste esivanematega, hukub, mureneb, vajub pimedusse ja olematusse". Kiri, kus kutsutakse üles NSV Liitu säilitama ja "aitama kaasa NLKP ümberkujundamisele tõeliselt rahvalikuks parteiks", märgib ühtlasi partei juhtkonna "konservatiivsete" liikmete üleminekut marksistlik -leninistlikust ideoloogialt vene natsionalismile.
991. aasta jooksul oli rahulolematus Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga pidevalt suurenenud, sest sai üha selgemaks, et tema üha aeglustuvad reformid ei suuda majandust ega riiki päästa. Viimases hädas oli Gorbatšov leppinud liiduleppe sõlmimisega, mis vanameelsete kommunistide arvates tähendas aga Nõukogude Liidu lõppu, vähemalt kommunistliku ja maailmapoliitilise suurvõimuna. Kuni 1990. aastani oligi Gorbatšov üpris selgelt radikaalse demokraatia ja majandusliku vabaduse poole liikunud, kuid siis taipas ka tema, et see võib riigi hävitada. Majandus oli üha enam kokku kukkumas ja suur osa inimestest oli kaotanud usu Nõukogude võimu. Enamikus liiduvabariikides, eriti Eestis, Lätis ja Leedus hakati nõudma täielikku iseseisvust ning 1990. aastal oli Leedu ka end sõltumatuks kuulutanud. Lisaks sellele süvenes detsentraliseeritus ja keskvõimu suutmatus olukorda kontrollida. Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks valiti radikaalne reformaator Boriss Jeltsin , kes nõudis turumajanduslike ja demokraatlike reformide jätkamist. Kuid Gorbatšov oli juba teist meelt ja otsustas üha enam toetuda vanameelsetele jõududele, lootes seeläbi Nõukogude Liidu säilitada. Nii olidki tema lähikonnaga liitunud Valentin Pavlov Ministrite Nõukogu esimehena, Gennadi Janajev asepresidendina ja Boriss Pugo siseministrina, kes kõik olid perestroikavastased. 1991. aasta keskpaigaks otsustas Gorbatšov siiski sõlmida liidu hoopis Jeltsiniga ja lootis, et reformid suudavad riigi päästa.
18. augustil oli Gorbatšov Musta mere ääres puhkamas, kui tema suvilasse sisenesid kella 17:00 paiku mõned vanameelsed kommunistid, kes tahtsid teda sundida võimust loobuma Janajevi kasuks. Gorbatšov keeldus ja ta suleti koduaresti. Seejärel väitsid riigipöörajad avalikkusele, et Gorbatšov on haigestunud ega saavat oma presidendikohuseid täita. Tema asemele asus asepresident Janajev, kes koos oma kaaslastega valmistas ette Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee loomist, mis pidi võimu haarama . 19. augusti hommikuks oldi valmis haarama võim Moskvas.
Riigipöörajad saatsid välja avaldused, milles teatasid, et nüüdsest valitseb kuni Gorbatšovi "tervenemiseni" Erakorralise Seisukorra Komitee ja tegevriigipeaks saab Janajev. Seda korrati ka samal päeval aset leidnud pressikonverentsil, kus Janajev oli niivõrd närvis, et kõne ajal ta käed värisesid. Pavlovit polnud üldse kohal, sest ta oli purjus . Tegelikuks riigipöörde läbiviijaks oli seega Pugo, kes soovis seda teha siiski võimalikult veretult, lootes, et rahvas hakkab neid toetama . Lisaks Pugole, Janajevile ja Pavlovile olid putšiga liitunud ka KGB juht Vladimir Krjutškov ning kaitseminister Dmitri Jazov. Kokku oli Erakorralise seisukorra komiteel 8 liiget. Sõjavägi toodi Moskva tänavatele ning anti käsk arreteerida Jeltsin ja teised reformimeelsed.
Kuid putšiste tabas ebaõnn , sest Jeltsinit ei õnnestunud arreteerida ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algasid barrikaadide ehitused ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks. Temaga liitusid ka populaarsed perestroikafiguurid Eduard Ševardnadze ja Aleksandr Jakovlev ning tšellist Mstislav Rostropovitš.
20. augusti õhtul püüdsid putšistidele lojaalseks jäänud väed Venemaa Ülemnõukogu hoonet (Valge Maja) vallutada ja tapsid 3 inimest. Samal ajal kuulutas Eesti end iseseisvaks ja rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positsioone, näiteks teletorni. Läti kuulutas end iseseisvaks 21. augustil. Ka Moskvas oli juba selge, et putš on läbi kukkunud. 21. augustil läksid viimased väeüksused Jeltsini poolele ja enamik putšiste loobus üritusest. Mõned püüdsid veel asja jätkata, lennates 22. augustil Gorbatšovi juurde, et välja pressida tema toetust, kuid too nimetas neid reetureiks ja lasi Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse ka läbi. 23. augustil saabus Gorbatšov Moskvasse tagasi. Võimukese oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte nihkunud.
Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult . Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad.
Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad . 9. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis.
Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste ( teletorn , Toopea jm.) kaitsele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 9 allalaadimist

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #1

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #2

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #3

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #4

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #5

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #6

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #7

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused #8

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liikats Õppematerjali autor

gorbatov liivimaa iseseisvus moskva jeltsin vana liivimaa nsvl janajev revolutsioon molotov reformid

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv

Ajalugu

docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p

Ajalugu

doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 330 000 inimest, 1712 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant

Ajalugu

docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg,

Ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

Millised alad olid tuntud Liivimaana? -4- 22. Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks? 23. Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis? 24. Jüriöö ülestõus. 25. Talupoegade kihid 14. -16. saj. . 26. Gildid ja tsunftid. 27. Usupuhastus ehk reformatsioon. 28. Esimesed eestikeelsed trükised. 29. Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel. 30. Liivi sõda, põhjused, tulemused. 31. Eesti kolme kuninga valduses. 32. Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile? 33. Mis on reduktsioon? 34. Talupoegade kohustused rootsi ajal. 35. Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel. 36. Tartu ülikooli asutamine(1632). 37. Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39

10.klassi ajalugu

doc

Eesti ajalugu

maksusüsteem). Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga. Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku. Kohtukorraldus: Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Johan Skytte Kindralkuberner, sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Reduktsioon. Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud. Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans.

Ajalugu

docx

10. klassi ajaloo kokkuvõte

PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoopis uut tüüpi asulakohtade

Ajalugu

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid