Mõjustamis ja suhtlemispsühholoogia (0)

BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia
1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)?
Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber.
Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga . Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv.
Tajumehhanismid :
Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni.
Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja)
keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks
Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel.
Lihtsustamine - jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline
Tajuviga – see, mida ja kui täpselt inimene tajub , ei vasta täpselt tajutavale objektile , vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest.
Haloefekt - juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas)
Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel.
Oletus , et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt
Näiteks: “Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi”.
Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust
Näiteks: “Ta jattis nii targa mulje, ta saab aru, kui ma esitan analüüsi tabelina”
2. Joonista ning kommenteeri Shannon & Weaver 'i (1949) kommunikatsiooni põhiskeem.
Kommunikatsioon - info edastatakse kujul, mis on arusaadav nii saatjale kui saajale . Kõike seda kirjeldab kommunikatsiooniteooria. Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja.
Mudel, mis pakkusid Shannon ja Weaver sisaldab viit järjestiku elementi: infoallikas, edastaja , sidekanal, vastuvõtja ja sihtkoht . See on lineaarne mudel.
Teade ehk edastatav info liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Lisaks defineeris Shannon ka müra ning liiasuse mõiste.
Entroopia on kommunikatsiooniteoorias seotud välisfaktoritega, mis moonutavad teadet, rikuvad selle terviklikust ja saaja poolt vastuvõtmise võimalikkust. Igat müraga kanalit iseloomustab selle info edastamise piirkiirus. Edastamise kiirus, mis on piirkiirusest suurem, tekitab vigu. Samas võib kiirus läheneda piirväärtusele altpoolt ükskõik kui lähedale ning vastava kodeeringuga on võimalik saavutada väga väike vea tõenäosus ka suvalise mürasisaldusega kanalis.
Negentroopia on seotud juhtumitega, kus mittetäielik või moonutatud teade on vastuvõtja poolt kätte saadud tänu viimase võimekusele vigast teadet lahti kodeerida.
Liiasust, mille eesmärgiks on kommunikatsiooni ebaõnnestumise ennetamine, demonstreeritakse tavaliselt inimkeelte näidetel. Arvatakse, et kõikides keeltes on liiasuse tase umbes pool kogu infost (näide telegramm). Teiselt poolt on liiasus kasutajaliideste disainimisel täiendava müra allikaks. Katsetage enda peal liiasust - ühte inimkeele põhiomadust - proovige lugeda teadet, millest osa on vihmaga maha pestud.
3. Kirjelda lühidalt N. Tripletti eksperimenti (1898), mida võib pidada üheks sotsiaalpsühholoogia esimeseks uurimuseks. Milliseid järeldusi sai sellest teha? Argumenteeri.
Norman Triplett- oli mees, kes oli tihti uurinud USA rattameeste liiga võistlustulemusi ja täheldas, et kui jalgaratturid võistel üksteisega vahetult siis sõiduajad olid palju kiiremad kui sõitsid üksikella vastu. Ta pakkus, et teise sõitja kehaline kehal oleks on võidusõitjale stiimuliks. Selleks, et kontrollida sellest teooriat, ta pani seltskonna lapsi kerima õngenöörispinning ketast . Laskis kerida kas üksi või võistluses teistega. 40s lapsest 20 keris kettale kiiremini kui nad võistlesid või olid koos. Ainult 10 last keris kiiremini üksi olles. See ekspriment toetas tema teooriat.
Järeldused hõlmasid teiste juuresoleku mõju tegevuse efektiivsusele.. Triplett avastas, et teiste juuresolek mõjub soodustavalt tegevusele, ta nimetas seda efekti facilitation`ks ehk mõju ülekandumiseks.
Tema eksperiment näitas, et 20 lastest gruppis näitasid paremad tulemusi, kuid 10 tulemus ei ole muutunud nii gruppis kui ka üksinda ja 10 tegid selle ülesanne kiirmini üksinda. See eksperiment näitas, et see teooria ei tööta kõikide jaoks, sest, et erinevad tegurid mõjutavad inimestele ( tunnevad närvilisi, kui on teistega, nendel tähelepanu hajutab)
Katsed uurida sotsiaalseid lihtsustamise kestis üle saja aasta. Meie käitumine põhjustab psühholoogilist muutused teiste inimeste juuresolekul. Selle fenomeni tegurid on konkurents , teiste inimeste juuresolekul , hindamise ootamine, tähelepanu hajutamist.
Tänapäevasel uuringud näitavad, et kui ülesanne on raske, siis tulemused gruppis on halvem , aga kui ülesanne on lihtne, siis tulemused on paremad.
Võib teha järeldusi, et grupp mõjutab inimestele positivse või negatiivse effektiga. See sõltub ülesannete raskusest, emotsiooni seisundist ja millised suhted inimeste vahel antud grupis on.
4. Kirjelda suhtlemise funktsioone indiviidi tasandil.
Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil:
Informatsioonivahetus – hõlmab kujunemist, teabe edastamist ja vastuvõtmist. Siin on 3 taset. Esimesel tasandil kujundatakse erinevuse ühtlus (psühholoogiline kontakt), teisel- info edastamine ja otsuste tegimine (eesmärgiks teavitamine , õpetamine jne), kolmandal- soov mõista teise inimese (suhlemine)
regulatiivne funktsioon- käitumise reguleerimine. See on loomise protsess vastastikuse tegevuse. Tänu sellele inimene reguleerib mitte ainult oma käitumist, kuid ka teiste inimeste käitumist. (koostöö, inimeste soobivus)
afektiivne funktsioon-iseloomustad inimeste emotsionaalne tasend, mis näitab üksikute suhtumist keskkonnale, sealhulgas sotsiaalse.
sotsialiseerimise funktsioon- on seotud juhtimise sotsiaal- ja tööõiguse protsessidega ja loomise inimsuhtega.
enesehinnangu kujunemine- aitab enesejaatust, näidata isikliku intellekt ja oskusi ning psühholoogiline potentsiaal.
Kokkuvõtteks: kõik need funktsioonid on transformeeritud ühes põhifunktsioonis – regulatiivne funktsioon, mis ilmneb üksikute teistega interaktsioonis. Suhtlemine on mehhanism, mis reguleerib sotsiaalse ja psühholoogilise inimeste käitumist nendes ühistegevuses.
5. Loetle vähemalt kaks positiivset ja kaks negatiivset tagajärge/ omadust stereotüüpse mõtlemise puhul.
1.Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised , vanuselised, erialased jne stereotüübid.
2. Eelarvamused - negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. (naiste...)
3.Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna . On positiivne ja negatiivne halo . Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. ( prillid )
4.Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel . Ütleme-ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise.
5. Empaatia - teisesse sissetundmise võime, mille abil tajume inimest. Oluline on ka ühine kogemus-mõistame paremini.
6.Tavatõdedest lähtumine- vaga vesi, sügav põhi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Kus suitsu seal tuld .
Posetiivsed ja negatiivsed stereotüübid:
Naiste positiivsed stereotüübide omadused: on hoolitsev loomus, oskus ja kogemus koduga seotud tööga, suurem manuaalne osavus võrreldes meestega, suurem ausus võrreldes meestega ning atraktiivne füüsiline välimus. Need stereotüübi omadused aitavad naistele omandada need elukutsed : meditsiiniõde, õpetaja, koristaja , ettekandja, raamatupidaja ning müüja.
Viis negatiivsete omaduste stereotüüpi on vastumeelsus teisi juhtida, võrreldes meestega väiksem füüsiline tugevus, väiksemad võimed teaduslikus mõtlemises ja matemaatikas, väiksem soov reisida, väiksem soov puutuda kokku ohtude ja füüsilise jõuga. Antud tunnused takistavad naise vastuvõtmist mitmetele tööaladele, mis soodustab nende muutumist “meeste ametiteks”. Sellised elukutsed on näiteks juhataja, ehitaja, insener, autojuht, lendur ja politseinik.
6. Nimeta ja kirjelda vähemalt kaks Cialdini poolt formuleeritud mõjustamistehnikatest.
Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: Vastastikkus (Reciprocity)/ Järjepidevus (Consistency)/ Sotsiaalne tõendus ( Social proof )/ Meeldivus ( Liking )/ Autoriteetsus ( Authority )/ Nappus (Scarcity)
Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel:
Toetub : matkimisele/ informatsioonilisele konformsusele/ sotsiaalse õppimise protsessile
Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi.
Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / ”tavalise inimese arvamuse” tehnika
Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi / Ärevuse vähendamise printsiipi
Kaitse mõjustamise vastu :Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest
Chaldini kirjutas: "Peamine põhimõte Sotsiaalse tõenduse reeglis on üks kõige tõhusamaid viise teha kindlaks isik, mida uskuda teda või kuidas reageerida konkreetsele olukorrale - on vaadata, mida teised usuvad või kuidas reageerivad teisted inimesed."
Meeldivuse reegel
Toetub: füüsilise veetlusele / inerpersonaalsele veetlusele/ emotsionaalsele sõltuvusele/ positiivsele minapildile
Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks
Konkreetsete tehnikate näited: ”meeldiva inimese mulje” loomise tehnika / tuttavlikkuse efekti loomine / ”banketitehnika”/ komplimentide/ kiituse kasutamine
Kasutatakse: Atraktiivsuse reeglipärasusi/ Partnerite sarnasuse printsiipi/ Assotsiatsioonide tekkimise printsiipi
Füüsiline atraktiivsus: Kehaline veetlus-
M: domineerivus , agressiivsus , resursside omamine
F: viljakus, hoolitsuskäitumine + lapselikud omadused (pea/keha suhe; suures silmad, väike nina, heledad juuksed, pehme nahk)
Emotsionaalsust väljendavad omadused- F: naeratus, huuled
Hoolitsetust väljendavad omadused- F:soeng, riietus
Hea tervislik seisund- F&M: keha sümmeetrilisus, sile ja hele nahk
Kaitse mõjustamise vastu: Eesmärk on vähendada sümpaatia mulje tekkimist ja sellest sõltuvust
Inimestele meeldivad need inimesed, kes on sarnased nendega, kuid on teinud suuri edusamme oma arengus. Me saame palju saada teiste inimestest, kui saame kutsuda/ äratada sümpaatiat.
Inimeste füüsilise atraktiivsus kutsub sageli positiivse arvamus sellest inimesest, aga tegelikult ei pruugi see olla. Näiteks: blond naised. Mehed arvavad , et nad on eredamat, ilusamat, seksuaalsemad. (stereotüüpne mõtlemine)