Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Robert B. Cialdini "Mõjustamise psühholoogia" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mõjustamise psühholoogia 
Robert B. Cialdini 
Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 
1) Müügiinimesed. 
2) Annetusekogujad. 
3) Reklaamitootajad. 
4) Teised. 
- Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. 
Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid 
taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 
1)  Vastastikkus
2)  Kohustumine  ja järekindlus (järelpidevus). 
3) Sotsiaalne  tõendus
4) Meeldivus. 
5) Autoriteetsus. 
6) Nappus. 
1
Mõjustamisrelvad 
- Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised  käitumismustrid  
paljude erinevate liikide puhul. 
Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et  neisse  kuuluv käitumine toimub 
iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. 
Selle asemel, et  eksperdi  argumentide üle järele mõelda ja siis nendega nõustuda (või 
mitte), ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdi 
eksperdistaatusest. 
Kui küsimus on meie jaoks oluline,  paneme  me vastu meelitavale võimalusele registreerida 
kogu kättesaadavast infost vaid üht (vallandaja) tunnust ja ainult sellele reageerida. 
- Mimeetid (jäljendajad) - liikide grupp, kes kopeerib teiste loomade vallandajatunnuseid, 
et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal. 
- Džundžitsu - Jaapani võistluskunst, milles kasutatakse enda jõudu vastase vastu ainult 
minimaalselt, selle asmel kasutatakse ära jõude, mis sisaldavad loodusjõududest nagu 
gravitatsioon, kangiprintsiip, hoog ja  inerts
- Kontrastiprintsiip - printsiip, mis mõjutab seda, kuidas me tajume kahe järjestikku 
esitatud asja erinevust. 
- Kinnistunud käitumismustrid - käitumine, mis toimub tihti jäikade ja mehaaniliste 
mustrite järgi. 
2
Vastastikkus 
Laialt levinud ja tugev  kohusetunne  oli inimkonna sotsiaalses arengus määratud äärmisel 
oluline, sest see tähendas, et üks inimene võis teisele midagi  andes  kindel olla, et see 
kingitus ei lähe kaotsi. 
- Hare  Krishna  - ida  usulahk , mille sajanditepikkused juured ulatuvad India linna 
Calcuttasse. 
Quid  pro quo - midagi millegi eest; vastutasu. 
Ühiskonnas kehtib kohustus anda, kohustus vastu võtta ja kohustus tagasi anda (Mauss). 
«Tagasilükkamine-siis-taandumine» tehnika («uksega näkku») - esitada suurem  palve
millest inimene üsna kindlasti ära ütleb, siis esitada väiksem palve, millest tegelikult oligi 
algusest peale huvitatud. 
Kui oma palve piisavalt osavalt esitate, näen ma teie teises palves järeleandmist mulla ja 
tunnen  vajadust vastata omapoolse järeleandmisega - milleks on nõustumine teie teise 
palvega. 
Parema tehingu saavutamise eest vastutuse tundmise tulemuseks suurem rahulolu ostmise 
protsessiga ning sama toote  sagedasem  otsmine edaspidi. 
Ebameeldivast võlgnevustunnest vabanemiseks nõustub inimene sageli palvega osutada 
oluliselt suurem teene kui see, mille ta ise saanud on. 
3
Kohustumine ja järekindlus 
Niipea, kui me oleme teinud valiku või  võtnud  seisukoha,  tunneme  nii iseenda kui teiste 
poolt  survet  käituda järekindlalt, lähtudes sellest otsusest. 
Inimest, kelle uskumused, sõnad ja teod on vastuolus, peetakse häirituks, kahepalgeliseks, 
isegi vaimselt haigeks. 
Kui seisukoht on kord võetud, on inimestel loomulik  kalduvus  käituda viisil, mis on selle 
seisukohaga kangekaelselt kooskõlas. 
Järelkindluse surve all: 
1) Seespoolt tuleb surve viia  minapilt  tegevusega kooskõlla. 
2) Väljastpoolt mõjub salakavalam surve - kohandada minapilti vastavalt sellele, kuidas 
teised meid tajuvad. 
Ristmisrituaalid: 
1)  Peksmine
2) Külma käes viibimine. 
3) Janu. 
4) Ebameeldiva toitu söömine. 
5) Karistused. 
6) Surmaähvardused. 
Kiusamiste kordasaatjad on normaalsed indiviidid, kes on üldiselt stabiilse psüühikaga ja 
sotsiaalselt aktiivsed, kuid grupina hälbivad sellest ja muutuvad karmiks ühel kindal ajal - 
just enne uute liikmete vastuvõtmist kogukonda. 
Inimesed, kes kannatavad millegi saavutamiseks palju vaeva või valu, kalduvad seda 
hindama kõrgemalt kui need, kes saavutavad sama asja minimaalse pingutusega. 
Enese sidumine on inimese minapildi ja tulevase käitumise muutmise kõige tõhusam juhul, 
kui see on aktiivne, avalik ja pingutust nõudev. 
Me peame end käitumise eest vastutavaks juhul, kui me arvame, et me tegime seda ilma 
tugeva välise surveta. 
Õigupoolest võib suur materiaalne tasu isegi vähendada või «õõnestada» meie sisemist 
vastutust teo eest ning põhjustada vastumeelsust  sooritada  sama tegu hiljem, kui tasu enam 
ei pakuta. 
«Madala löögi» tehnika - pakutakse mingit eelist, mis paneb kliendi otsustama soodsa ostu 
kasuks. 
Kaitsesignaalid: 
1) Kõhutunne - kõhusopis rinna all, kui me äkki mõistame, et meid on sunnitud nõustuma 
palvega, mille kohta me teame, et ei taha sellele vastu tulla. 
2) Südamepõhjas teadmine. 
4
Psühholoogiaalased uurimused tõestavad, et me kogeme oma tundeid umbes sekundi 
murdosa võrra enne seda, kui jõuame nende üle intellektuaalselt mõelda. 
Kalduvusel olla järjekindel on järgmised allikat: 
1) Järjekindlus iseloomuomadusena ühiskonnas kõrgelt hinnatud. 
2) Järjekindel on tegutsemine üldiselt ka  igapäevases  elus kasulik käitumisviis. 
3) Järjekindlusele pakub suunatus väärtusliku  otsetee  läbi tänapäevase elu keerukuste. 
«Oma jalad alla kasvatada» - inimesed leiutavad sageli uusi põhjendusi ja  õigustusi
toetamaks arvamust, et juba loodut seotus oli tark otsus. 
5
Sotsiaalne tõendus 
Kui kõik mõtlevad ühtmoodi, siis ei mõtle keegi eriti palju (Lippmann). 
Me peame mingit käitumisviisi antud olukorras õigeks sedavõrd, kui palju me näeme teisi 
seda kasutamas. 
Sotsiaalse  tõenduse  printsiip toimib kõige paremini, kui tõenduseks on paljude teiste 
inimeste teod. 
- Osalusvaatluse meetod - meetod, milles teadlane uurib mingit protsessi selle loomuliku 
keskkonda sisse imbudes. 
Mida suurem hulk teisi inimesi mingit arvamust õigeks peab, seda enam tajub inimene seda 
arvamust õigena. 
- Üldine üksikõiksus -  fenomen /olukord, kus terve hulk pealtnägijaid ei osuta abi ohvritele, 
kes seda hädasti vajavad. 
Kui kohal on palju potentsiaalseid abistajaid, väheneb iga  üksiku  inimese  vastutustunne
Üldise ükskõiksuse effekt - kui iga inimene otsustab, et kuna keegi ei tunne muret, ei ole 
midagi valesti; samal ajal võib oht kasvada nii suureks, et teiste näilisest rahulikkusest 
mõjutamata üksik inimene võtaks midagi ette. 
Vastandina arusaamale, et meie ühiskonnas on inimesed muuunud tundetuks ja 
hoolimatuks, antakse abi väga suure tõenäosusega, kui ollakse veendunud, et tegemist on 
hädaolukorraga. 
Kui inimesed on veendunud, et nad vastustavad kahtlemata abi vajava inimese aitamise 
eest, siis on inimesed äärmisel varmad tegutsema. 
Sotsiaalse tõenduse printsiib toimib kõige paremini juhul, kui me jälgime nende inimeste 
käitumist, kes on meile sarnased. 
Me kasutame teiste  tegusid  juhistena õige käitumse valimisel, eriti juhul, kui peame neid 
teisi enda sarnasteks. 
Kuna esikaantele jõudavad  enesetapjad  on sageli tuntud ja austatud avalikku elu tegelased, 
siis võib olle, et nende laia  kajastust  leidev surm viib paljud inimesed šoki ja kurbuse 
seisundisse. 
Sarnased sotsiaalsed tingimused põhjustavad sarnaseid reaktsioone. 
Inimesed võtavad eeskuju teistest endasarnastest, eriti siis, kui nad endas kindlad ei ole. 
6
Meeldivus 
Advokaadi põhiliseks ülesandeks on muuta oma klienti vandemeestele meeldivaks 
(Darrow). 
Meeldivuse põhjused: 
1) Füüsiline atraktiivsus. 
2) Sarnasus. 
3) Komplimendid. 
4)  Kokkupuude  ja koostöö. 
Haloefekt  - kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda 
tajuvad. 
Meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased (Byrne). 
Kui oleme kindlad, et meelitaja püüab meiega manipuleerida, kaldume reeglina siiski 
kiitust uskuma ja tundma sümpaatiat nende vastu, kes seda meile jagavad, ka siis, kui see 
on tõenäoliselt võlts. 
Kuna  tuttavlikkus  põhjustab sümpaatiat, mängib see rolli mitmesuguste otsuste tegemise 
juures, kaasa arvatud valimised. 
- Desegregatsioon - rassilise diskriminerimise kaotamine. 
Desegregatsioon koolis pigem suurendab kui vähendab eelarvamusi  mustade  ja valgete 
vahel. 
«Trükimängu klassitoa» meetod - õpilased peavad omavahel koostööd tegema, et 
eelseisvaks eksamiks vajalik materjal omandada. 
Kui tavaliselt tekitab tuttavlikkus suuremat sümpaatiat, on sellel hoopis vastupidine efekt, 
kui kokkupuuted on seotud ebameeldivate kogemustega. 
Süütu   assotsiatsioon  kas heade või halbade asjadega mõjutab inmeste  suhtumist  meisse. 
Kelle iganes sa kaasa elad, see esindab sind; ja kui tema võidab, on see sinu võit. 
Eksponeerides positiivseid assotsiatsioone ja peites negatiivseid püüame saavutada seda, et 
teised meist rohkem lugu peaksid ja et me neile rohkem meeldiksime. 
Sümpaatiat tekitavad tegurid: 
1) Füüsiline atraktiivsus. 
2) Tuttavlikkus. 
3) Assotsiatsioon. 
7
Keskendades oma tähelepanu pigem  tagajärgedele  kui põhjustele, saame vältida 
vaevarikast, peaaegu võimatut ülesannet püüda  avastada  ja kahjutuks teha paljusid 
psühholoogilisi mõjusid meie sümpaatiatele. 
Inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad  tunnevad  ja kes neile meeldivad. 
8
Autoriteetsus 
Autoriteedi  äärmuslik  alternatiiv oleks anarhia - olukord, mis kultuurirühmadele kindlasti 
kasu ei too ja mis muudaks elu. 
Autoriteetsuse tagatistele ja nende tagatiste asjakohasusele - nende tõendide poole 
pöördudes saame vältida automaatse  allumise  peamisi lõkse. 
Isegi kõige paremini informeeritud asjatundjad ei pruugi oma teadmisi meile  ausalt  edasi 
anda; seepärast peame võtma arvesse seda, kui usaldusväärsed nad antud olukorras on. 
Sine qua non -  vältimatu  tingimus. 
Kalduvus kuuletuda ametlikele autoriteetidele on nii tugev tänu süstemaatilisele 
sotsiaalseerimistegevusele, mille eesmärk on  istutada  ühiskonna liikmetesse arusaam, et 
selline kuulekus on õige käitumisviis. 
9
Nappus 
Et midagi  armastada , peab mõistma, et sellest võib ilma jääda (Chesterton). 
Reeglina on asi väärtuslikum siis, kui see on  haruldane  või harulduseks muutumas. 
Ebaõnnestunud esemed, mis muidu oleksid minema visatud, muutuvad hinnaliseks 
omaduseks, kui vigadega kaasneb püsiv nappus. 
Võimalused  tunduvad  meile väärtuslikumad, kui nad on vähem kättesaadavad. 
Inimesi motiveerib enam mõte millegi kaotamisest kui millegi samaväärse saamisest. 
Nappuse printsiibi allikad: 
1) See kasutab ära meie nõrkust osteteede vastu. 
2) Kui võimalused muutuvad vähem kättesaadavaks, kaotame me valikuvabadust. 
«Kohtuvate kahetse» iga - aeg, mida vanemad tunnevad kui probleemset perioodi, milles 
lapsed käituvad kõige tõrksamalt (kaheaastased ja teismeliseeas lapsed). 
« Romeo  ja Julia efekt» - kui vanemate vastuseis tugevamaks muutub, siis juhtub sama ka 
armastuse kogemisega lastel. 
Seaduse järgi on valmis tegutsema vaid need, kelle vabadust see ei piira. 
Inimeste kõige efektiivsemaks strateegiaks ei ole mitte oma ebapopulaarsete vaadete 
reklaamimine, vaid nende ametlik tsenseerimine, et siis seda tsensuuri reklaamida. 
Info ei pea tingimata olema tsenseeritud, et me seda rohkem väärtustaksime; oluline on, et 
sellest oleks puudus. 
Revolutsionäärid on sagedamini hoopis need, kes on vähemalt mingil määral paremat elu 
tunda saanud. 
Mis puutub vabadusse, siis on ohtlikum seda anda mõneks ajaks kui üldse mitte.’ 
Kord juba omandatud vabadust ei  anta  käest võitluseta. 
Me ei taha ainult üht ja sama asja rohkem siis, kui sellest on puudus, me tahame seda kõige 
enam siis, kui konkureerime selle saamisel tesitega. 
Inimesed kaotavad ettekujutuse, mida nad tahavad, ja hakkavad  haarama  kõike, mille 
pärast  võistlus  käib. 
Eriti nendel juhtudel, kui on tegemist otsese võistlusega, tõuseb meil veri pähe, tähelepanu 
fookus  muutub  kitsaks  ja emotsioonid võtavad võimust. 
Heameelt  ei tekita mitte haruldase asja kasutamine, vaid selle  omamine
10
Hetkeline mõju 
Tervikust välja tõstetud infokuld, mis küll tavaliselt väga tüüpilist osa tervikust. 
Kui meil on kiire või kui me oleme stressis, ebakindlad, ükskõiksed, häiritud või väsinud, 
kaldume keskenduma väisemale osale kättesaadavast infost. 
Info ei täenda automaatselt teadmisi; seda peab kõigepealt  töötlema  - kätte saama, 
omandada, mõistma, integreerima ja meeles pidama. 
11
Vasakule Paremale
Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #1 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #2 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #3 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #4 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #5 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #6 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #7 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #8 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #9 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #10 Robert B-Cialdini-Mõjustamise psühholoogia #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jeksy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mõjustamisepsühholoogia eksami konspekt
18
docx

Mõjustamisepsühholoogia eksami konspekt

Mõjustamise psühholoogia ­ Teooria ja praktika ­ Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse

Mõjustamisepsühholoogia
Mõjustamisrelvade referaat
23
doc

Mõjustamisrelvade referaat

...........................................21 Kaitse........................................................................................................................21 KOKKUVÕTE............................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 23 SISSEJUHATUS Oma referaadi koostasin "Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" Robert. B. Cialdini raamatu põhjal. Töö eesmärk on välja tuua mitmeid mõjustamise teooriaid, mille lõksu inimesed eneseteadmata võivad langeda. Teades neid teooriaid saab ennast rohkem kaitsta inimeste eest, kelle tööks on inimesi kuidagi mõjutada, et need teeksid midagi, mis ei pruugi olla nende heaolu nimel. Sellest teemast võiksid huvi tunda kõik inimesed olenemata vanusest, soost või asukoha maast. Referaat on ülesehitatud järgmiselt: mõjustamise relvad ning kaitse nende vastu

Psühholoogia
Mõjutamine-Psühholoogia referaat
12
docx

Mõjutamine, Psühholoogia referaat.

MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi

Mõjutamise psühholoogia
KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS
6
docx

KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS

arvestades, ei paku tänapäeva pidevad muutused ja üha kiirenev elutempo meile sageli sobivaid tingimusi selliseks hoolikaks analüüsiks ning kõigi heade ja halbade külgede kaalumiseks. Järjest enam oleme sunnitud abi otsima teistsugustest meetodist- otseteest, millega otsus vastu tulla (või nõustuda või uskuda) tehakse ainult ühe, tavaliselt usaldusväärseks osutunud stiimuli põhjal. (Cialdini 2005:291). KASUTATUD KIRJANDUS Cialdini, R. 2005. Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika. Pegasus, 320 lk.

Isiksusepsühholoogia
Mõjustamise psühholoogia - Teooria ja praktika- Kokkuvõte
4
doc

Mõjustamise psühholoogia - Teooria ja praktika (Kokkuvõte)

Mõjustamise psühholoogia ­ Teooria ja praktika ­ Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") ­ tähtis on vaid, et oleks käitumine

Psühholoogia
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika
10
doc

Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika

Mõjustamise psühholoogia – Teooria ja praktika – Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt.”Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha

Mõjustamisepsühholoogia
Kliendisuhete juhtimise referaat
13
doc

Kliendisuhete juhtimise referaat

maksma, mõjutades selllega teise inimese vaatevälja. Mõjutamine võib kõlada küll negatiivselt ning egoistlikult, kuid nagu alati, on mündil kaks poolt. Nii nagu ka antud muinasjutus, oli valida jalakäija mõjutamiseks kahte võimalust, kas positiivset või negatiivset. Seekord oli kasu positiivsest, seega tuleb alati enne mõjutamist teha eeltöö ehk mõelda läbi mõjutamise viis ning kuidas mõjutatavale läheneda. 2. Mõjutamise põhitõed Robert Cialdini - psüholoog ja kirjanik. Ta on inimeste käitumist ja otsuste tegemist uurinud kogu oma elu. Tema sõnul on olemas 6 põhitõde mis mõjutavad inimeste otsuseid ja seoseid, kuidas on inimesi võimalik mõjutada. 2.1 Vastastikkus Vastastiku reegel ,, Anna ja sulle antakse" ­ põhineb inmeste kohuse-, süü- ja võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt. Näiteks Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli ja komme

Mõjutamise psühholoogia
Mõjustamis ja suhtlemispsühholoogia
6
docx

Mõjustamis ja suhtlemispsühholoogia

väiksem füüsiline tugevus, väiksemad võimed teaduslikus mõtlemises ja matemaatikas, väiksem soov reisida, väiksem soov puutuda kokku ohtude ja füüsilise jõuga. Antud tunnused takistavad naise vastuvõtmist mitmetele tööaladele, mis soodustab nende muutumist "meeste ametiteks". Sellised elukutsed on näiteks juhataja, ehitaja, insener, autojuht, lendur ja politseinik. 6. Nimeta ja kirjelda vähemalt kaks Cialdini poolt formuleeritud mõjustamistehnikatest. Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: Vastastikkus (Reciprocity)/ Järjepidevus (Consistency)/ Sotsiaalne tõendus (Social proof)/ Meeldivus (Liking)/ Autoriteetsus (Authority)/ Nappus (Scarcity) Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel: Toetub: matkimisele/ informatsioonilisele konformsusele/ sotsiaalse õppimise protsessile Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi. Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / "tavalise inimese arvamuse" tehnika

Suhtlemispsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun