Mõjustamise psühholoogia Robert B. Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid:
1) Müügiinimesed.
2) Annetusekogujad.
3) Reklaamitootajad.
4) Teised.
- Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist.
Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid
taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse:
1)
Vastastikkus .
2)
Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus).
3) Sotsiaalne
tõendus .
4) Meeldivus.
5) Autoriteetsus.
6) Nappus.
1
Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised
käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul.
Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et
neisse kuuluv käitumine toimub
iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.
Selle asemel, et
eksperdi argumentide üle järele mõelda ja siis nendega nõustuda (või
mitte), ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdi
eksperdistaatusest.
Kui küsimus on meie jaoks oluline,
paneme me vastu meelitavale võimalusele registreerida
kogu kättesaadavast infost vaid üht (vallandaja) tunnust ja ainult sellele reageerida.
- Mimeetid (jäljendajad) - liikide grupp, kes kopeerib teiste loomade vallandajatunnuseid,
et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal.
- Džundžitsu - Jaapani võistluskunst, milles kasutatakse enda jõudu vastase vastu ainult
minimaalselt, selle asmel kasutatakse ära jõude, mis sisaldavad loodusjõududest nagu
gravitatsioon, kangiprintsiip, hoog ja
inerts .
- Kontrastiprintsiip - printsiip, mis mõjutab seda, kuidas me tajume kahe järjestikku
esitatud asja erinevust.
- Kinnistunud käitumismustrid - käitumine, mis toimub tihti jäikade ja mehaaniliste
mustrite järgi.
2
Vastastikkus Laialt levinud ja tugev
kohusetunne oli inimkonna sotsiaalses arengus määratud äärmisel
oluline, sest see tähendas, et üks inimene võis teisele midagi
andes kindel olla, et see
kingitus ei lähe kaotsi.
- Hare
Krishna - ida
usulahk , mille sajanditepikkused juured ulatuvad India linna
Calcuttasse.
Quid pro quo - midagi millegi eest; vastutasu.
Ühiskonnas kehtib kohustus anda, kohustus vastu võtta ja kohustus tagasi anda (Mauss).
«Tagasilükkamine-siis-taandumine» tehnika («uksega näkku») - esitada suurem
palve ,
millest inimene üsna kindlasti ära ütleb, siis esitada väiksem palve, millest tegelikult oligi
algusest peale huvitatud.
Kui oma palve piisavalt osavalt esitate, näen ma teie teises palves järeleandmist mulla ja
tunnen vajadust vastata omapoolse järeleandmisega - milleks on nõustumine teie teise
palvega.
Parema tehingu saavutamise eest vastutuse tundmise tulemuseks suurem rahulolu ostmise
protsessiga ning sama toote
sagedasem otsmine edaspidi.
Ebameeldivast võlgnevustunnest vabanemiseks nõustub inimene sageli palvega osutada
oluliselt suurem teene kui see, mille ta ise saanud on.
3
Kohustumine ja järekindlus Niipea, kui me oleme teinud valiku või
võtnud seisukoha,
tunneme nii iseenda kui teiste
poolt
survet käituda järekindlalt, lähtudes sellest otsusest.
Inimest, kelle uskumused, sõnad ja teod on vastuolus, peetakse häirituks, kahepalgeliseks,
isegi vaimselt haigeks.
Kui seisukoht on kord võetud, on inimestel loomulik
kalduvus käituda viisil, mis on selle
seisukohaga kangekaelselt kooskõlas.
Järelkindluse surve all:
1) Seespoolt tuleb surve viia
minapilt tegevusega kooskõlla.
2) Väljastpoolt mõjub salakavalam surve - kohandada minapilti vastavalt sellele, kuidas
teised meid tajuvad.
Ristmisrituaalid:
1)
Peksmine .
2) Külma käes viibimine.
3) Janu.
4) Ebameeldiva toitu söömine.
5) Karistused.
6) Surmaähvardused.
Kiusamiste kordasaatjad on normaalsed indiviidid, kes on üldiselt stabiilse psüühikaga ja
sotsiaalselt aktiivsed, kuid grupina hälbivad sellest ja muutuvad karmiks ühel kindal ajal -
just enne uute liikmete vastuvõtmist kogukonda.
Inimesed, kes kannatavad millegi saavutamiseks palju vaeva või valu, kalduvad seda
hindama kõrgemalt kui need, kes saavutavad sama asja minimaalse pingutusega.
Enese sidumine on inimese minapildi ja tulevase käitumise muutmise kõige tõhusam juhul,
kui see on aktiivne, avalik ja pingutust nõudev.
Me peame end käitumise eest vastutavaks juhul, kui me arvame, et me tegime seda ilma
tugeva välise surveta.
Õigupoolest võib suur materiaalne tasu isegi vähendada või «õõnestada» meie sisemist
vastutust teo eest ning põhjustada vastumeelsust
sooritada sama tegu hiljem, kui tasu enam
ei pakuta.
«Madala löögi» tehnika - pakutakse mingit eelist, mis paneb kliendi otsustama soodsa ostu
kasuks.
Kaitsesignaalid:
1) Kõhutunne - kõhusopis rinna all, kui me äkki mõistame, et meid on sunnitud nõustuma
palvega, mille kohta me teame, et ei taha sellele vastu tulla.
2) Südamepõhjas teadmine.
4
Psühholoogiaalased uurimused tõestavad, et me kogeme oma tundeid umbes sekundi
murdosa võrra enne seda, kui jõuame nende üle intellektuaalselt mõelda.
Kalduvusel olla järjekindel on järgmised allikat:
1) Järjekindlus iseloomuomadusena ühiskonnas kõrgelt hinnatud.
2) Järjekindel on tegutsemine üldiselt ka
igapäevases elus kasulik käitumisviis.
3) Järjekindlusele pakub suunatus väärtusliku
otsetee läbi tänapäevase elu keerukuste.
«Oma jalad alla kasvatada» - inimesed leiutavad sageli uusi põhjendusi ja
õigustusi ,
toetamaks arvamust, et juba loodut seotus oli tark otsus.
5
Sotsiaalne tõendus Kui kõik mõtlevad ühtmoodi, siis ei mõtle keegi eriti palju (Lippmann).
Me peame mingit käitumisviisi antud olukorras õigeks sedavõrd, kui palju me näeme teisi
seda kasutamas.
Sotsiaalse
tõenduse printsiip toimib kõige paremini, kui tõenduseks on paljude teiste
inimeste teod.
- Osalusvaatluse meetod - meetod, milles teadlane uurib mingit protsessi selle loomuliku
keskkonda sisse imbudes.
Mida suurem hulk teisi inimesi mingit arvamust õigeks peab, seda enam tajub inimene seda
arvamust õigena.
- Üldine üksikõiksus -
fenomen /olukord, kus terve hulk pealtnägijaid ei osuta abi ohvritele,
kes seda hädasti vajavad.
Kui kohal on palju potentsiaalseid abistajaid, väheneb iga
üksiku inimese
vastutustunne .
Üldise ükskõiksuse effekt - kui iga inimene otsustab, et kuna keegi ei tunne muret, ei ole
midagi valesti; samal ajal võib oht kasvada nii suureks, et teiste näilisest rahulikkusest
mõjutamata üksik inimene võtaks midagi ette.
Vastandina arusaamale, et meie ühiskonnas on inimesed muuunud tundetuks ja
hoolimatuks, antakse abi väga suure tõenäosusega, kui ollakse veendunud, et tegemist on
hädaolukorraga.
Kui inimesed on veendunud, et nad vastustavad kahtlemata abi vajava inimese aitamise
eest, siis on inimesed äärmisel varmad tegutsema.
Sotsiaalse tõenduse printsiib toimib kõige paremini juhul, kui me jälgime nende inimeste
käitumist, kes on meile sarnased.
Me kasutame teiste
tegusid juhistena õige käitumse valimisel, eriti juhul, kui peame neid
teisi enda sarnasteks.
Kuna esikaantele jõudavad
enesetapjad on sageli tuntud ja austatud avalikku elu tegelased,
siis võib olle, et nende laia
kajastust leidev surm viib paljud inimesed šoki ja kurbuse
seisundisse.
Sarnased sotsiaalsed tingimused põhjustavad sarnaseid reaktsioone.
Inimesed võtavad eeskuju teistest endasarnastest, eriti siis, kui nad endas kindlad ei ole.
6
Meeldivus Advokaadi põhiliseks ülesandeks on muuta oma klienti vandemeestele meeldivaks
(Darrow).
Meeldivuse põhjused:
1) Füüsiline atraktiivsus.
2) Sarnasus.
3) Komplimendid.
4)
Kokkupuude ja koostöö.
Haloefekt - kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda
tajuvad.
Meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased (Byrne).
Kui oleme kindlad, et meelitaja püüab meiega manipuleerida, kaldume reeglina siiski
kiitust uskuma ja tundma sümpaatiat nende vastu, kes seda meile jagavad, ka siis, kui see
on tõenäoliselt võlts.
Kuna
tuttavlikkus põhjustab sümpaatiat, mängib see rolli mitmesuguste otsuste tegemise
juures, kaasa arvatud valimised.
- Desegregatsioon - rassilise diskriminerimise kaotamine.
Desegregatsioon koolis pigem suurendab kui vähendab eelarvamusi
mustade ja valgete
vahel.
«Trükimängu klassitoa» meetod - õpilased peavad omavahel koostööd tegema, et
eelseisvaks eksamiks vajalik materjal omandada.
Kui tavaliselt tekitab tuttavlikkus suuremat sümpaatiat, on sellel hoopis vastupidine efekt,
kui kokkupuuted on seotud ebameeldivate kogemustega.
Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inmeste
suhtumist meisse.
Kelle iganes sa kaasa elad, see esindab sind; ja kui tema võidab, on see sinu võit.
Eksponeerides positiivseid assotsiatsioone ja peites negatiivseid püüame saavutada seda, et
teised meist rohkem lugu peaksid ja et me neile rohkem meeldiksime.
Sümpaatiat tekitavad tegurid:
1) Füüsiline atraktiivsus.
2) Tuttavlikkus.
3) Assotsiatsioon.
7
Keskendades oma tähelepanu pigem
tagajärgedele kui põhjustele, saame vältida
vaevarikast, peaaegu võimatut ülesannet püüda
avastada ja kahjutuks teha paljusid
psühholoogilisi mõjusid meie sümpaatiatele.
Inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad
tunnevad ja kes neile meeldivad.
8
Autoriteetsus Autoriteedi
äärmuslik alternatiiv oleks anarhia - olukord, mis kultuurirühmadele kindlasti
kasu ei too ja mis muudaks elu.
Autoriteetsuse tagatistele ja nende tagatiste asjakohasusele - nende tõendide poole
pöördudes saame vältida automaatse
allumise peamisi lõkse.
Isegi kõige paremini informeeritud asjatundjad ei pruugi oma teadmisi meile
ausalt edasi
anda; seepärast peame võtma arvesse seda, kui usaldusväärsed nad antud olukorras on.
Sine qua non -
vältimatu tingimus.
Kalduvus kuuletuda ametlikele autoriteetidele on nii tugev tänu süstemaatilisele
sotsiaalseerimistegevusele, mille eesmärk on
istutada ühiskonna liikmetesse arusaam, et
selline kuulekus on õige käitumisviis.
9
Nappus Et midagi
armastada , peab mõistma, et sellest võib ilma jääda (Chesterton).
Reeglina on asi väärtuslikum siis, kui see on
haruldane või harulduseks muutumas.
Ebaõnnestunud esemed, mis muidu oleksid minema visatud, muutuvad hinnaliseks
omaduseks, kui vigadega kaasneb püsiv nappus.
Võimalused
tunduvad meile väärtuslikumad, kui nad on vähem kättesaadavad.
Inimesi motiveerib enam mõte millegi kaotamisest kui millegi samaväärse saamisest.
Nappuse printsiibi allikad:
1) See kasutab ära meie nõrkust osteteede vastu.
2) Kui võimalused muutuvad vähem kättesaadavaks, kaotame me valikuvabadust.
«Kohtuvate kahetse» iga - aeg, mida vanemad tunnevad kui probleemset perioodi, milles
lapsed käituvad kõige tõrksamalt (kaheaastased ja teismeliseeas lapsed).
«
Romeo ja Julia efekt» - kui vanemate vastuseis tugevamaks muutub, siis juhtub sama ka
armastuse kogemisega lastel.
Seaduse järgi on valmis tegutsema vaid need, kelle vabadust see ei piira.
Inimeste kõige efektiivsemaks strateegiaks ei ole mitte oma ebapopulaarsete vaadete
reklaamimine, vaid nende ametlik tsenseerimine, et siis seda tsensuuri reklaamida.
Info ei pea tingimata olema tsenseeritud, et me seda rohkem väärtustaksime; oluline on, et
sellest oleks puudus.
Revolutsionäärid on sagedamini hoopis need, kes on vähemalt mingil määral paremat elu
tunda saanud.
Mis puutub vabadusse, siis on ohtlikum seda anda mõneks ajaks kui üldse mitte.’
Kord juba omandatud vabadust ei
anta käest võitluseta.
Me ei taha ainult üht ja sama asja rohkem siis, kui sellest on puudus, me tahame seda kõige
enam siis, kui konkureerime selle saamisel tesitega.
Inimesed kaotavad ettekujutuse, mida nad tahavad, ja hakkavad
haarama kõike, mille
pärast
võistlus käib.
Eriti nendel juhtudel, kui on tegemist otsese võistlusega, tõuseb meil veri pähe, tähelepanu
fookus muutub
kitsaks ja emotsioonid võtavad võimust.
Heameelt ei tekita mitte haruldase asja kasutamine, vaid selle
omamine .
10
Hetkeline mõju Tervikust välja tõstetud infokuld, mis küll tavaliselt väga tüüpilist osa tervikust.
Kui meil on kiire või kui me oleme stressis, ebakindlad, ükskõiksed, häiritud või väsinud,
kaldume keskenduma väisemale osale kättesaadavast infost.
Info ei täenda automaatselt teadmisi; seda peab kõigepealt
töötlema - kätte saama,
omandada, mõistma, integreerima ja meeles pidama.
11
Kõik kommentaarid