WTO World Trade Organisation (1)

Gustav Adolfi Gümnaasium

WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon

Sisukord
Sissejuhatus 3
Ajalugu 3
ITO ja GATT 3
Genevast Tokyoni 4
Uruguay Round 4
Ministrite konverentsid 5
Esimene ministrite konverents 5
Teine ministrite konverents 5
Kolmas ministrite konverents 5
Neljas ministrite konverents 5
Viies ministrite konverents 5
Kuues ministrite konverents 6
Missioon , otstarve ja põhimõtted 6
Tegevus 7
Kauplemise põhimõtted 7
Kauplemisläbirääkimiste komitee 7
Hääletamissüsteem 8
Lahkarvamuste selgitus 8
Liikmed ja ülevaatajad 8

Sissejuhatus

Maailma Kaubandus Organisatsioon (inglise World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis on mõeldud riikidevahelise kaubanduse reguleerimiseks ja liberaliseerimiseks. See loodi 1. jaanuaril 1995 ja on Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) järeltulija, mis loodi 1947 ja jätkas oma tegevust peaaegu 5 dekaadi rahvusvaheline organisatsioonina.
WTO tegeleb kaubandusreeglitega rahvusvahelisel pinnal; on vastutav läbirääkimiste ja uute kaubandusseaduste kasutusele võtmisega ja on vastutav liikmesriikide kinnipidamisest seoses WTO lepingutega, mis on allakirjutatud enamus maailma kaubandusriikide poolt ja oma valitsustes rafineeritud. Enamus teemasid, millele WTO keskendub, on pärit eelmistest kaubandusläbirääkimistest, eriti Uruguay Round´st. Organisatsioon töötab hetkel uue läbirääkimiste kallal, mida kutsutakse Doha Arendusprotokolliks (Doha Round), mis alustas 2001. aastal.
WTO koosneb 153 liikmesriigist, kes esindavad rohkem kui 95% maailma kaubandusest. Maailma Kaubandusorganisatsiooni juhitakse Ministrite Konverentsi abil, mis kohtub iga kahe aasta tagant. WTO peamaja asub Šveitsis, Genfi linnas. WTO direktor on alates 2005 aastast Pascal Lamy.

Ajalugu

ITO ja GATT

Maailma Kaubandusorganisatsiooni eelkäija, Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT – General Agreement on Tariffs and Trade), asutati pärast Teist maailmasõda koos teiste mitmepoolsete asutustega rahvusvahelise majandusliku koostöö nimel. Võrreldav rahvusvaheline kaubandusasutus ITO (Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon) oli juba edukalt loodud. See pidi olema ÜRO eriline asutus, mis ei oleks tegelenud mitte ainult kaubandustõkete vaid kaudselt kõigega, mis on kaubandusega seotud, sealhulgas töötuse, investeeringute ja tarbeesemete kaubandusega. Aga USA ja vähesed teised allkirjastajad ei kiitnud ITO lepingut heaks ja see ei läinud käiku.
GATT oli ainuke mitmepoolne vahend, mis hõlmas rahvusvahelist kaubandust aastast 1948 kuni WTO loomiseni 1995. aastal. Hoolimata üritustest luua mingisugune ühiskondlik mehhanism rahvusvaheliseks kaubanduseks (50ndate keskel ja 60ndatel), jätkas GATT peaaegu pool sajandit osaliselt ühiskondliku mitmepoolse lepingurežiimiga esialgsel baasil.

Genevast Tokyoni

GATTi ajal toimus seitse läbirääkimisteringi. Esimene kaubandusring keskendus edasistele kaubandustariifide alandamisele. Tokyo Round 70ndatel oli esimene suurem üritus tegeleda kaubandusbarjääridega, mis ei võta omaks õige hinnakirjaga tariife, ja parandada süsteemi, „adopteerides“ mitmeid lepinguid. Kuna mitmesuguseid lepinguid polnud kõigi GATTi liikmete poolt vastu võetud, kutsuti neid mitteametlikult „koodideks“. Mitmeid neid koode täiustati Uruguay Round’is ja muudeti mitmepoolseteks kohustusteks, mis võeti vastu kõigi WTO liikmete poolt. Ainult neli jäid mitmepoolseteks (need on piimatooted , veiseliha, tsiviillennumasinad ja valitsuse hanked ), aga 1997 WTO liikmed otsustasid lõpetada veiseliha ja piimatoodete lepingud, jättes järele ainult kaks.

Uruguay Round

Kaua enne GATTi neljakümnendat aastapäeva jõudsid selle liikmed järeldusele, et GATTi süsteem oli liiga kurnatud, et vastu võtta uus ülemaailmseks muutuv kaubandusmajandus. Vastuseks 1982 avastatud probleemidele algatati kaheksas GATT Round – tuntud ka Uruguay Round’ina – 1986. aasta septembris Punta del Estes Uruguais. See oli suurim läbirääkimismandaat, milles on kaubanduses iial kokkuleppele saadud. Jutud käisid kaubandussüsteemi laiendamisest paljudele uutele aladele , märkimisväärselt kaubandus teeninduses ja tarkvaraomandiga.
GATT eksisteerib siiani kui WTO kaitsevarjuleping kaupadele, mis on uuendatud tänu Uruguay Roundi läbirääkimistele. GATT pole muuseas ainus siduv leping Final Act´is; pikk nimekiri 60-ne lepingu, otsuste ja arusaamistega sai juurde lisatud.

Ministrite konverentsid

Esimene ministrite konverents

Ametisseastumiskonverents ministritele peeti Singapuris 1996. aastal. Lahkarvamused suurel määral arenenud ja areneva majanduse vahel kerkisid esile selle konverentsi ajal rohkem kui nelja algatatud teema üle, mis viisid selleni, et neid kutsuti “ Singapuri teemadeks”.

Teine ministrite konverents

See toimus 1998 Genevas, Šveitsis.

Kolmas ministrite konverents

Kolmas ministrite konverents Seattle ’is, Washingtonis 1999 lõppes läbikukkumisega: massirahutuste ning politsei ja Rahvuskaardi üritustega rahvast kontrolli all hoida, tõmmates ülemaailmset tähelepanu.

Neljas ministrite konverents

Peeti Dohas Pärsia lahe riigis Kataris 2001. aastal. Doha Development Round väljastati konverentsi ajal. Konverents kiitis heaks ka Hiina ühinemise WTO-ga, saades 143. liikmeks.

Viies ministrite konverents

Ministrite koosolek peeti 2003 Cancunis, Mehhikos. 22 Lõunariigi liit, G20 ( juhitud India, Hiina ja Brasiilia poolt), tõrkus vastu Põhja nõudmistele “Singapuri teemade” kohapealt ja nõudsid põllumajanduslikku abiraha Euroopa Liidult ja USA-lt. Läbirääkimised lõppesid edutult.

Kuues ministrite konverents

Kuues WTO ministrite konverents peeti 13. – 18. detsember 2005. Seda peeti hädavajalikuks, kui nelja aasta vanune Doha Development Roundi leping peaks 2006 aasta roundis piisavalt edasi liikuma. Sellel kohtumisel nõustusid kõik maad oma põllumajandusliku ekspordi abirahad ära võtta aastaks 2013 ja lõpetama kõik puuvilla ekspordi abirahad aastaks 2006. Edasised mööndused arenevatele maadele sisaldasid lepingut, mis tutvustaks kohuse- ja tariifivaba juurdepääsu Kõige vähem arenenud maade kaupadele, millele järgnes Kõik peale relvade omaalgatus Euroopa Liidust. Teised suured teemad jäeti kõrvale tulevaste läbirääkimiste jaoks.
Doha Round
WTO algatas praeguse läbirääkimiste roundi Neljandal Ministrite konverentsil Dohas, Kataris. Doha Roundist pidi saama ambitsioonikas katse muuta globalisatsioon kõikehõlmavamaks ning aidata vaeseid, eriti uute barjääride ja toetustega põllumajanduses. Kindel protokoll koosnes nii kaubanduse liberaliseerimisest kui uutest reeglitest, edasiste kinnitustega tugevdada olulise abiga arengumaid.
Läbirääkimised on olnud väga vastuolevad ja veel pole jõutud kokkuleppele, vaatamata pingelistele läbirääkimistele paljudel ministrikonverentsidel ja teistel istungitel. Lahkarvamused jätkuvad mitmetes võtmekohtades, kaasa arvatud põllumajandustoetustes.

Missioon, otstarve ja põhimõtted

WTO püstitatud eesmärk on parandada oma liikmesriikide elanike heaolu., nimelt alandades kaubandustõkkeid ja pakkudes platvormi läbirääkimisteks. Selle peamine missioon on “tagada, et kauplemine sujuks nii rahulikult , ettearvatavalt ja vabalt kui võimalik”. See on ette määratud kindla tuumiktegevusega, tagades ja kaitstes viit peamist põhimõtet, mis on mitmekülgse firma alustalad. WTO/GATT süsteem on rajatud mittediskrimineerimisele.

Tegevus

Teiste mitmesuguste WTO tegevuste hulgas on need analüütikute arvates kõige tähtsamad:

• See vaatab üle kaetud lepingute teostuse, halduse ja operatsioonid .
  
• See tagab foorumi läbirääkimisteks ja lahkarvamuste selgitamiseks.
  

Lisaks on WTO-l kohus üle vaadata rahvusvahelised kauplemispõhimõtted ja tagada kokkukuuluvus ning kauplemispoliitika läbipaistvus järelvalve läbi. Teine WTO prioriteet on tagada abi arengu-, kõige vähem arenenud ja väiksema sissetulekuga maadele, et kohaneda WTO reeglite ja korraga läbi tehniliste koostöö ja treeningu. WTO on ka keskus majandusuurimuste ja -analüüsideks. Viimaks WTO teeb tihedalt koostööd kahe teise Bretton Woods ’i süsteemi osaga, Rahvusvahelise Valuuta Fondi (IMF) ja Maailma Pangaga.

Kauplemise põhimõtted

WTO rajas põhiraamid kauplemispõhimõtetele; see ei defineeri ega määratle tulemust. Viis põhimõtet on eraldiseisvalt tähtsad:

• Ei mingit diskrimineerimist. Sellel on kaks suurt koostisosa: kõige enam eelistatud rahvuse (MFN) reegel ja rahvusvahelise käsitlemise poliis.
  
• Vastastikkus . See peegeldub ihas teha mitte midagi ja saada sellest kasu, see võib kerkida tänu MFNi reeglile, ja ihas saavutada parem juurdepääs välismaa turgudele.
  
• Köitvad ja pealesurutavad kohustused. WTO liikmete poolt loodud tollikohustused mitmepoolses kaubandusläbirääkimistes on üles loetud möönduste nimekirjas. Kui ei jõuta rahuloluni, võib kaebav riik appi kutsuda WTO vaidluslahendusmenetluse
  
• Läbipaistvus. WTO liikmed on kohustatud avaldama oma kauplemismäärusi, et WTO säilitaks ülevaate haldusotsuste üle.
  
• Ohutusventiil. Teatud asjaoludel võivad valitsused kaubandust piirata.
  

Kauplemisläbirääkimiste komitee

Kauplemisläbirääkimiste komitee (TNC) on komitee, mis tegeleb hetkel tähtsate kauplemisprobleemidega. Selle eesistuja on WTO peajuhataja.

Hääletamissüsteem

WTO tegutseb ühe maa, ühe hääle süsteemi järgi, aga tegelikke hääli pole kunagi võetud. Otsuseid tehakse peamiselt üksmeelselt ja hetke turuseis on peamine kauplemisjõu allikas. Üksmeelse otsuse eelis on see, et see õhutab pingutusi leida kõige laiemalt vastuvõetav otsus. Peamine viga sellel on see, et see nõuab palju aega ja mitu hääletamisringi, et jõuda konsensusele.
Tegelikkuses edenevad WTO läbirääkimised mitte kõikide liikmete üksmeelse otsusega, vaid ametlike läbirääkimistega väikeste riigirühmade vahel. Selliseid läbirääkimisi on tihti kutsutud “Rohelise toa”( Green Room ) või “Mini-ministrite järgi tehtu ” läbirääkimiseks, kui neid peetakse teistes maades.

Lahkarvamuste selgitus

1994 nõustusid WTO liikmed “Reeglite ja protseduuride arusaamisega valitseda lahkarvamuste lahenduste üle”(DSU). WTO liikmed on kokku leppinud, et kui nad usuvad, et kaasliige on liikunud rikkunud kauplemisreegleid, siis nad kasutavad mitmekülgset süsteemi, et arutada lahkarvamusi, mitte ei tegutse ise.

Liikmed ja ülevaatajad

WTO-l on 153 liiget. 27 Euroopa Liidu riiki on esindatud Euroopa Kommuunina. Selle liikmed ei pea olema täiesti iseseisvad riigid, vaid neil peab olema oma kommetega maa-ala. Hong Kong´ist sai GATTi lepingupool, Hiina Rahva Vabariik nõustus WTO-sse tulema täiesti laiendatud nimega “Eraldi tavadega Taiwani, Penghu, Kimneni ja Matshu territoorium ” (Hiina Taipei ). Need 28 riiki, kes ei ole WTO liikmed, on seal järelvaatajad, kes hetkel peavad nendega läbirääkimisi seoses liikmeks astumisega.
     Liikmed (kaasa arvatud Euroopa Kommuuni esindus )
     Värbamispartei aruanne või tegelik kokkuvõte on vastu võetud
     Esitatud Kaupade ja/või Teenuste pakkumised
     Memorandum(märkus) on Foreign Trade Regime’le esitatud
     Pealtvaataja/Järgija, läbirääkimised algavad hiljem või memorandumit pole FTR’i esitatud
     Menetlused on külmutatud või puudub suhtlus viimase 3 aasta jooksul
     puudub ametlik suhtlus WTO-ga
Kasutatud kirjandus
www.wikipedia.org/wiki/WTO#History
10