Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Üld- ja sotsiaalpsühholoogia konspekt

kirjeldustest, millest mõned on olulisemad kui teised. Identiteet. ● Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest ja seejuures identifitseeritakse erinevate kategooriatega ​(categories people use to specify who they are and to locate themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999) ● Eristumine vs sarnanemine teistega ● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles; rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada). Tüübid: 1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt. lahke, sportlik, juht, usklik. 2. Sotsiaalne identiteet – tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja inimese sotsiaalsetest rollidest, nt. arst, ema, õpilane. 3

üld- ja sotsiaalpsühholoogia

240

docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

• Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid

Sotsiaalpsühholoogia

46

pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Igapäevaelu teaduslik uurimine ­ kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest ­ olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed ­ isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed ­ isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed ­ rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised ­ jõugud, parteid - ühiskonna tasandil ­ isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud ­ sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline ­ rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega

Sotsiaalpsühholoogia

69

odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

.. Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine... Dissonantsi kasutamine H muutmiseks Hoiaku muutmine:assimilatsioon Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures)  Otsene ­ inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) Kaudne ­ IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete- negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid

Sotsiaalpsühholoogia

56

doc

Sotsiaalpsühholoogia

sattudes (nt. Egiptuses rahutused. LeBon, Tarde. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 ­ 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP ­ liikumine kahes suunas ­ sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid ­ näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad ­ SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist?

Sotsiaalpsühholoogia

Kommentaarid (0)