SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST (0)

Aravete Keskkool
SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST
Uurimistöö
Koostaja: Helena Teras
11.klass
Juhendaja : Kristiina Ots
Aravete 2014
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.SOLAARIUM 4
1.2 Solaariumi toime kehale 5
2.UVA KIIRGUS 6
3.UVB KIIRGUS 7
4. MELANOOM 8
5.1. Melanotsüüdid 8
5.NAHATÜÜBID 10
6.NÕUANDED SOLAARIUMI KASUTAJALE 11
7.KÜSITLUSE TULEMUSED JA ANALÜÜS 12
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD ALLIKAD 17

SISSEJUHATUS

Valisin antud teema, kuna üha enam on hakatud solaariumi teenuseid kasutama. Kõige suurema hulga moodustavad neist noorukid , kellel puuduvad täpsed teadmised kunstpäikese riskide kohta. Ühest küljest räägitakse selle kahjulikkusest, teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu.
Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik.
Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja neljandas peatükis on välja toodud erinevad UV kiirgused , nende positiivsed ja negatiivsed omadused ja mõju inimese organismile. Viies peatükk on ülevaade melanoomist ehk nahavähi ühest vormist , mida tihti seostatakse solaariumi kasutamisega. Kuues peatükk on erinevatest nahatüüpidest, mille määratlemine on päevitamise seisukohalt väga oluline. Seitsmes peatükk koosneb nõuannetest solaariumi külastajale ja kaheksas peatükk on küsitluse analüüs. Küsitluse koostasin koos juhendajaga ja küsitlesin Aravete Keskkooli õpilasi alates 12 eluaastast.
Teema kohta puudusid kindlad kirjalikud allikad, nt raamatud, seetõttu oli raske uurimistöö jaoks vajalikku informatsiooni otsida. Internetiallikaid oli palju ja mitmekülgseid, kuid nende kasutamisel on nende usaldusväärsuse aspekt väga oluline. Näiteks on selge, et solaariumiteenuseid pakkuvate firmade koduleheküljed ei pruugi niivõrd hoiatada solaariumiga kaasnevate riskide eest, kui meelitada just kunstpäikese positiivseid omadusi rõhutades inimesi enda teenust kasutama.

SOLAARIUM

Solaarium on kamber, mida kasutatakse kosmeetilise päevituse saamiseks ( http://www.myvmc.com/ ).
Kuigi solaariumi kasutamisele omistatakse mitmeid kasulikke eeliseid , käiakse seal eelkõige just selleks, et saada oma nahk jumekaks. Solaariumi toime avaldub tänu UV lampidele, mille mõjul nahk pruunistub. Solaariumilambid kiirgavad peamiselt UVA valgust, mis tekitavad naha pigmenteerumist, kuid võivad samas põhjustada ka naha vananemist ja fotokahjustusi, nagu nt solaarlaigud, kortsud ja sarvkihi paksenemine . (Kuum, 2014a).
Tavaliselt käivad inimesed sel moel päikesevanne võtmas paar korda kuus, valides endale nahale sobiva ajapikkusega seansi. Viimaste aastatega on solaarium väga populaarseks saanud just noorte seas, kellel aga võib olla selle kasutamise riskide kohta vähe teadmisi.

1.2 Solaariumi toime kehale

Mõistlik solaariumi kasutamine vähendab võimalust saada päikesepõletust. Lisaks saavad solaariumist hea enesetunde ja mõnusa meeleolu inimesed, kes kannatavad kevadväsimuse käes. ( http://luxline.ee/ ). Kunstpäikesele omistatakse ka üldist stressileevendavat toimet ( http://dpaike.ee ). Mõõdukal kogusel UV-kiirgust avaldab positiivset mõju immuunsüsteemile, eriti kui see on nõrk või kui esineb nakkushaiguste oht. UV kiirgustel on suur roll meie nahas oleva pigmendi ehk melaniini oksüdeerimisel ja pruunistamisel ning selle lõpptulemuseks on naha pruun jume. ( http://solaariumikoda.ee ). Nimetatud kiired soodustavad organismis ka D-vitamiini tootmist, mis on vajalik kaltsiumi ja fosfori omistamiseks ( http://luxline.ee ). Üks päevitusseanss salongis võib anda 20 korda rohkem ühikuid vitamiine, kui 1 portsjon kala või klaas piima ( http://dpaike.ee/ ).
Negatiivsest küljest on UV-kiired ühed peamised naha enneaegse vananemise põhjustajad. Need tekitavad fotokahjustust, pigmendihäireid ja kortse. Nimetatud kiired lagundavad kollageeni ja elastseid kiude , kahjustavad rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikaale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. Selle tulemuseks on kortsud, värvimuutused nahal ja tuhm nahatekstuur. (Kuum, 2014b). Ettevaatlikumad peaksid olema ka kosmeetikatoodete kasutajad ja ravimite tarvitajad , kuna teatud liiki ravimid , nagu antibiootikumid ja beebipillid ning mõned kosmeetikatooted võivad suurendada naha tundlikkust UV kiirguse suhtes.
Mõneti kohutav on ka nahavähi kohta infot andva internetilehekülje www.scincancer.org väide, et solaariumilampidest tulenev kiirgus on lausa 12 korda tugevam kui päikese oma (Epistein & Wang, 2014.) Ja kuigi solaariumiseanss kestab lühemat aega kui tavapärane päikese käes viibimine või päevitamine, tundub risk nahapõletust või muid kahjustusi saada väga suur.

UVA KIIRGUS

UVA kiirgus on kõige pikema lainepikkusega ultravioletne kiirgus (315-400 nm). Solaariumi kiirgusest moodustab UVA 95%. Solaariumikoja kohaselt ei tekita UVA kiired päikesepõletust ehk erüteemi. ( http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus ). Samas on terviseameti kodulehel välja toodud, et antud kiired tekitavad päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike ( Terviseamet , 2014). Psoriaasikeskuse andmetel lõhub UVA kiirgus elastiini- ja kollageenikiude, mis soodustab naha enneaegset vananemist ja kortsude teket. Sellise naha kahjustumise tagajärjel suureneb nahavähi oht. ( Psoriaasikeskus , 2014) Ka www. kliinik .ee lehel avaldatud uudise kohaselt on UVA kiirguse roll nahavähi välja kujunemises olemas. Väidetakse, et „pikaajaline ja pidev kokkupuude UVA-kiirgusega võib kiirendada melaniini tootvate rakkude pahaloomulisuse väljakujunemist nahas, milles on juba käivitunud melanoomi väljakujunemise protsess.“ ( http://www.kliinik.ee/ ). Samas on tehtud ka uuringuid, mille tulemused näitavad, et kokkupuuted UVA kiirgusega ei ole melanoomi tekkepõhjuseks (Katsed näitavad, et..., 2014). Niivõrd erinevad arvamused ja andmed näitavad, et teadmised UVA kiirguse mõjust on ikka veel ebaselged ja kohati ka vastakad.
Küll aga täheldatakse ka selle kiirguse positiivseid mõjusid. Terviseameti andmetel parandab UVA kiirgus ainevahetust ja vereringet, tugevdab naha immuunsüsteemi ja muudab selle vastupidavamaks ning pruunimaks. (Terviseamet, 2014)

UVB KIIRGUS

UVB moodustab kuni 5% solaariumilampide kiirgusest. See esineb lainepikkusel 280-320 nanomeetrit (nm). Solaariumikoja andmetel on lainepikkusel 305nm tuleval kiirgusel 1000 korda suurem nahapõletust tekitav energia kui UVA kiirgusel. ( http://solaariumikoda.ee/ ). Solaariumikreemide tootja kodulehelt võib lugeda, et väike doos UV-B kiirgust on inimesele päevitamiseks hädavajalik, et pigmenti moodustavad rakud hakkaksid melaniini tootma . Samuti tihendab UVB nahka kaitsmaks seda päikesekiirte eest. ( http://www.australiangold.ee/ ).
Samas hoiatab Tööelu infoportaal, et UVB kiirgusel on suur mõju silmade tervisele. Selle kiirguse mõjul võib tekkida hall kae, mis on peamine pimedaksjäämise põhjustaja. Sarvkesta valguspõletus on põletikuline protsess, mis võib endaga kaasa tuua valu silmades ning nägemise ajutise hägustumise. (Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju).

MELANOOM

Melanoom on nahavähi vorm, mis võib levida kiiresti ja põhjustada surma, kui seda välja ei ravita . Kõige iseloomulikumaks melanoomi varajaseks sümptomiks on sünnimärgi suurenemine. Enim on ohustatud inimesed, kellel on kehal väga palju sünnimärke.
Pahaloomuline melanoom tekib enamasti kokkupuutel UV-kiirtega, mille allikateks võivad olla päikesevalgus ja solaarium.
1) Päikesevalgus – liigne päikesest tulev UV kiirgus kahjustab nahka ja tekitab melanoomi soodustumist. Juhuslikud päikesepõletused tekitavad suurema tõenäosusega melanoomi kui pidev päikese käes viibimine.
2) Solaarium – samamoodi nagu päikesevalguseski, vabaneb ka solaariumis UV-kiirgust, mis kahjustab nahka.

5.1. Melanotsüüdid

Pahaloomuline melanoom on põhjustatud melanotsüütide kasvajalisest vohamisest. Melanotsüüdid on erilised rakud, mis toodavad tumedat pigmenti (e. melaniini), mille ülesandeks on naha kaitsmine ultraviolettkiirguse eest. Sünnimärgid on melanotsüütide kobarad, mis tekivad lapsepõlves ja noorukieeas. Halvaloomuline melanoom võib tekkida olemasolevatest sünnimärkidest või normaalsest nahast. Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui:
• muutub sünnimärgi suurus;
• sünnimärgi serv muutub ebakorrapäratuks;
• sünnimärgis tekivad värvimuutused (nt. tekivad punased, valged, sinised alad või pigment muutub ebaühtlaseks);
• sünnimärk immitseb, veritseb või sügeleb ning selle pind muutub ebaühtlaseks.
Harvemini võivad melanoomid tekkida ka silmas – vikerkestas või silma soonkestas. Melanoom võib tekkida ka küüne alla, ninna või siseelundite, nagu näiteks söögitoru pinnale. Sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigestunud. Sümptomiteks võivad olla neelamisraskused, ninaverejooksud või nägemishäired. (Abrahams, 2005: 250-251).
Pahaloomulist melanoomi esineb nelja tüüpi.
1) Pindleviv melanoom – kõige sagedamini esinev (~70% juhtudest). Need melanoomid esinevad kõige rohkem meestel seljal ja naistel jalgadel. Vähirakud tungivad naha alumistesse kihtidesse, kuid enne levivad siiski horisontaalselt . Selle melanoomi varajane avastamine võimaldab kohest väljalõikamist. Kui see õnnestub enne vertikaalse leviku algust, annab eemaldamine parema tervenemise võimaluse.
2) Sõlmeline – see ilmub nahale, enamasti rinnale ja seljale , veritseva sõlmena. Selline tüüp levib ainult vertikaalselt ja seetõttu on väga suur tõenäosus metastaaside (siirdete) tekkimiseks.
3) Akraalne – tekib tavaliselt peopesadesse, taldadele, küünte alla või nende lähedale. Seda näeb teist värvi piirkonnana.
4) Pahaloomuline lentiigo – seda tüüpi iseloomustab lame ja tumepruun laik. Selles puudub ka nahajoonis. Tekib enamasti vanemas eas. Võib levida pärast mitmeaastast soikuvat perioodi, aastate jooksul muutub selle tüübi värvus ebaühtlaseks. (Abrahams, 2005: 250-251).

NAHATÜÜBID

Inimeste nahk talub solaariumis käimist erinevalt. On inimesi, kelle puhul on nahapõletus pärast solaariumi külastamist väga kerge tekkima, samas kui mõnel teisel ei pruugi olla ka pärast 20 minutilist seanssi mingeid märke nahapõletusest. Nahatüübid määratakse kindlaks erinevate tunnuste alusel.
I nahatüüp – Selle nahatüübi alla kuuluvad inimesed, kellel on väga hele nahk, sageli tedretäpid, punakad juuksed ja sinised silmad. Selline nahatüüp on väga tundlik. Kui nahk UV-kiirgust saab, tekib kergelt põletus, nahk ei pigmenteeru. Ei soovitata päikest võtta.
II nahatüüp – Tunnusteks on hele nahk, blondid või helepruunid juuksed, sinised, hallid või rohelised silmad. Selline nahk on ka väga tundlik UV-kiirguse suhtes. Põletus võib tekkida väga kergelt ja nahk päevitub minimaalselt
III nahatüüp – Iseloomulikuks sellele nahatüübile on normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad. Nende inimeste nahk on tundlik. Nahk on mõõdukalt pigmenteeruv, pruuniks muutub järk-järgult.
IV nahatüüp – Tunnusteks on helepruun nahk, tumedad juuksed ja silmad. Nahk on tundlik, põletus aga minimaalne. Nahk päevitub hästi, muutudes mõõdukalt pruuniks.
V nahatüüp – Iseloomulikuks on pruun nahk, mis on vähetundlik UV-kiirguse suhtes. Põletuse tekkimine on harv juhus ja nahk pigmenteerub tugevalt (enamasti tumepruuniks).
VI nahatüüp – Selle nahatüübiga inimesel on tumepruun või must nahk. Selline nahatüüp on mittetundlik. Põletust ei teki ja nahk päevitub sügavalt (mustaks). (Psoriaasikeskus, 2014).

NÕUANDED SOLAARIUMI KASUTAJALE

Enne päevitama minekut tuleks nahalt eemaldada kogu kosmeetika. Solaariumis peaks kasutama alati spetsiaalset kreemi, muud kreemid võivad tekitada nahaärritust. Mitmetest allikatest lähtuvalt soovitatakse kasutada kaitseprille , mis hoiavad ära silmapõletiku tekke. Nagu töö eelnevas osas mainitud, ei tohiks päikesevanne võtta inimesed, kes kasutavad ravimeid nagu nt antibiootikumid. Enne päevitama asumist tuleks kindlaks määrata oma nahatüüp ning tutvuda solaariumi seintel olemas olevate päevitusaegade tabelitega, et leida enda jaoks optimaalne seansipikkus. Solaariumi külastamist ei soovitata alla 18 aastastele ja väga heleda nahatüübiga inimestele, lisaks neile, kes on käinud silmaoperatsioonil. Neil on tungivalt soovitatav kasutada UV kaitseprille. Ka inimesed, kellel esineb kroonilisi haigusi või pigmendilaike, peaksid olema solaariumi külastamisel ettevaatlikumad. Juhul, kui pärast kunstpäikese nautimist on tekkinud põletus või villid , tuleks pöörduda arsti poole. Solaariumit soovitatakse kasutada üks kord päevas ja kuni 50 korda aasta jooksul. Peale igat seansikorda tuleks käia pesemas ja niisutada nahka. ( http://sunstyle.ee ).

KÜSITLUSE TULEMUSED JA ANALÜÜS

Viisin läbi küsitluse solaariumiga kaasnevate riskide teadlikkuse kohta Aravete Keskkooli õpilaste seas. Tagasisidet sain kokku 60 õpilaselt. Neist 33 olid tüdrukud ja 27 poisid. Küsitluses olid valikvastustega küsimused ja väited, millele oli võimalik vastata, kas nõustud täielikult, pigem nõustud, pigem ei nõustu või ei nõustu üldse. Veel uurisin nende teadmisi solaariumi kohta, seda kui tihti nad seal käivad ning kas nad on märganud peale päikesevanni võtmist nahal muutusi.
Küsitluse koostasin vanuses 12-20 aastat (vt. joonis 1), kellest tulemuste kohaselt 46 ei käi üldse solaariumis, 10 käib seal paar korda aastas, 3 paar korda kuus ja 1 paar korda nädalas (vt. joonis 2). Vastanutest 36 arvavad , et kunstpäikese võtmisel on kahjulik mõju, 18 inimest ei oska solaariumi kasulikkusest või kahjulikkusest midagi arvata, 2 arvavad, et see on kasulik ja 4 usub, et see ei avalda organismile mingit negatiivset mõju (vt. joonis 3).
12-14
31
52%
15-17
15
25%
18-20
14
23%
Joonis 1. Vanus
Ei käi üldse
46
77%
Paar korda aastas
10
17%
Paar korda kuus
3
5%
Paar korda nädalas
1
2%
Joonis 2. Kui tihti käid solaariumis?
Ei oma mingit mõju.
4
7%
Kahjulik.
36
60%
Kasulik.
2
3%
Ei tea üldse midagi.
18
30%
Joonis 3. Mida arvad solaariumi mõjust tervisele?
Küsimusele „Milliseid muutusi oled märganud oma kehal peale solaariumi kasutamist?“ nentis 2 inimest, et sünnimärgid muutusid, 4 inimest mainis, et nahk muutus kuivemaks, 6 inimesel tekkis kergesti päikesepõletus.
Solaariumi külastajatest 9 kasutab kaitsekreemi, kellest 4 on märganud naha erinevat reageerimist kreemiga ja ilma kreemita päevitamise vahel. Olenevalt nahatüübist, võib nahk kuivaks muutuda. Osadel inimestel ei mängi kreemikasutus suurt rolli, kui siis ainult nii palju, et nahk saab jumekamaks.
11 inimesel vastanutest on olnud juhus, kus tuttaval on peale solaariumi kasutamist tekkinud terviseprobleeme, 49-l aga mitte (vt. joonis 4). Probleemideks on nimetatud naha kuivamine, nahavähk, naha koorumine ja teise astme päikesepõletus.
Jah
11
18%
Ei
49
82%
Joonis 4. Kas kellelgi su tuttavatest on solaariumi kasutamise tagajärjel tekkinud terviseprobleeme?
Faktiga, et enne päikese käes päevitamise hooaega on kasulik harjutada nahka solaariumis, nõustus 4 inimest, pigem nõustus 11 inimest, ülejäänud vastanutest ei ole selle väitega nõus.
22 noort ei nõustu väitega, et päevitunud jume on märk sellest, et nahk on saanud kahjustada ja seeläbi värvi muutnud, 20 õpilast pigem ei nõustu, 17 pigem nõustuvad ja 1 nõustub täielikult. Tähelepanuväärne on see, et vaid 3 vastanut nõustuvad väitega, et rohkem solaariumit = parem jume. 18 pigem nõustuvad selle väitega, 21 pigem ei nõustu ja 18 on täiesti sellele väitele vastu.
Kuigi 36 õpilast vastasid, et solaarium on kahjulik, käivad 14 vastajat ikkagi kunstpäikest nautimas. 11 noore tuttavatel on tekkinud peale solaariumi kasutamist terviseprobleeme, siiski ei kasuta 8 vastanut spetsiaalseid kaitsekreeme.
41 õpilase meelest tõstab solaariumi kasutamine vähki haigestumise riski poole võrra, sellest olenemata arvavad 3 vastajat, et solaarium on ohutum kui päike.

KOKKUVÕTE

Solaariumi külastajad on valdavalt noored, kelle hulgas on jumekas nahk populaarne. Samas võivad neil olla väga vähesed teadmised solaariumi kahjulikest mõjudest ja riskidest. Ühest küljest räägitakse selle kahjulikkusest, teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi väheste päikesepaisteliste ilmade tõttu. Üks UVA kiirguse positiivsemaid mõjusid on ainevahetuse ning vereringe parandamine ja naha immuunsüsteemi tugevdamine. Solaarium tekitab hea enesetunde ja leevendab stressi, samas tekitab see naha vananemist ja kortse ning seda seostatakse melanoomi tekkega. Melanoom on üks nahavähi vormidest , mis võib levida väga kiiresti ja põhjustada surma, kui seda välja ei ravita. Pahaloomuline melanoom tekib enamasti kokkupuutest UV-kiirtega, mille allikateks võivad olla päikesevalgus ja solaarium. 4 ohumärki on sünnimärgi suuruse muutus, serva ebakorrapärasus, värvimuutused (tekivad valged, punased, sinakad alad) või immitsemine, veritsemine, sügelus. Melanoomi esineb nelja tüüpi: pindleviv, sõlmeline, akraalne ja pahaloomuline lentiigo. Enne solaariumisse minekut peaks kindlasti välja selgitama oma nahatüübi. Kunstpäikest ei soovitata võtta I nahatüübiga inimestel, kellel on väga hele nahk. Sellel tüübil tekib kergelt põletus. Solaariumis tuleks kasutada kindlasti spetsiaalset kreemi ja kaitseprille, mis hoiavad ära silmapõletiku tekke. Noored peaksid arvestama sellega, et solaariumis ei soovitata käia alla 18 aastastel inimestel. Küsitledes Aravete Keskkooli õpilasi, selgus, et üle poole vastanud õpilastest ei külasta solaariumit üldse ja arvavad, et kunstpäikesel on kahjulik mõju. Peale solaariumi kasutamist on täheldatud muutusi, nagu näiteks sünnimärkide muutus, naha kuivamine ja kergesti tekkinud päikesepõletus. Suurem osa solaariumi külastajatest kasutab kaitsekreemi ja nad on märganud, et tänu sellele ei muutu nahk nii kergesti kuivaks. Üle poolte õpilastest ei nõustu väidetega, et rohkem solaariumit = parem jume ja et pruun nahk viitab kahjustatud nahale.
Uuringu tulemuse põhjal võib järeldada, et Aravete Keskkooli õpilased ei ole väga teadlikud solaariumi kahjulikest külgedest. Kuigi suurem osa õpilastest ei kasuta ise solaariumit, võiks tõsta nende sellealaseid teadmisi mõne loengu või infomaterjaliga.

KASUTATUD ALLIKAD

Abrahams, P. (2005). Pere terviseentsüklopeedia. Tallinn: TEA Kirjastus
http://www.australiangold.ee/est/hea_teada/?newsID=7989 Külastatud 17.05.2014
http://dpaike.ee/kasulikkus/ . Külastatud 12.06.2014
Epstein , J. & Wang, S. (2014) Külastatud 14.05.2014 aadressil http://www.skincancer.org/prevention/uva-and-uvb/understanding-uva-and-uvb .
http://www.kliinik.ee/uudised/aid-16453/katsed-n%C3%A4itavad-et-melanoomi-ei-p%C3%B5hjusta-kokkupuuted-uva-kiirgusega Külastatud 10.06.2014
Kuum, E. (2014a) Päiksekaitse. http://www.derma.ee/articles.php?id=128 Külastatud 1.06.2014
Kuum, E. (2014b) Naha vananemine. http://www.derma.ee/articles.php?id=175 Külastatud 19.04.2014
http://luxline.ee/teenused/solaariu m Külastatud 16.05.2014
http://www.myvmc.com/lifestyles/solarium-use-and-health-effects-solaria/#a5 Külastatud 1.06.2014
Psoriaasikeskus. Külastatud 12.06.2014 aadressil http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.ht m
http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus Külastatud 19.04.2014
Terviseamet. Külastatud aadressil 14.05.2014 http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/paike-ja-kuumus/uv-kiirgus-ja-paikesekaitse.html
http://www.tooelu.ee/et/teemad/ohutegurid/ultraviolettkiirgus/ultraviolettkiirguse-kahjulik-tervisemoju . Külastatud 25.05.2014