Aravete
Keskkool
SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST
Uurimistöö
Koostaja:
Helena Teras
11.klass
Juhendaja :
Kristiina Ots
Aravete
2014
SISUKORD
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helena T.
Õppematerjali autor
MELANOOM Tallinn 2010 1 Sisukord Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3 Mis on melanoomi riskitegurid? 4 Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5 Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6 Melanoomi tunnused 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2
1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS Valgus on elektromagneetiline kiirgus või kiirgav energia, mis esineb lainete kujul. UV- valgus jääb omalainepikkuselt nähtava valguse ja röntgenkiirte vahele. UV-kiirguse lainepikkus jääb 100-400 nanomeetri vahele. (Aquafine Corporation, 2014) UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks UVA, UVB ja UVC. UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja 2,5% - 5% UVB kiirgust. UVB-kiirguse lainepikkuseks on 280-320 nm. See moodustab 5% maapinnale jõudvast UV- kiirgusest. Talvekuudel ei ulatu UVB kiired üldse maani. See ei läbi nahka ega aknaklaasi.
Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoo
toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme noorte hulgas. Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised. Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolett (UV) kiirgusele. I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti
Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud. 4 1. PAPILLOOMIVIIRUS Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi kasvajaid kätel (soolatüükad), jalgadel, suuõõnes, kehal. Ligikaudu nelikümmend HPV-d nakatavad suguelundeid
-Unetus -Liigestepõletikud Soolakambri vastunäidustused: -Raske astmahoo ajal -Ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik -Inimestele kellel on olnud või on pahaloomulisi kasvajaid -Neile kellel on läbipõetud kopsutuberkuloos raske kopsukahjustusega -Raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korral, kõrgvererõhu II-III staadiumi korral -Teatud neeruhaiguste puhul 1.7. Valgusravi 1.7.1.Päikesevalgus ja solaarium Päikesevalguse parandavat efekti on märganud meist kõik. Leevenduvad ju paljud nahahaigused just päikese käes, vallanduvad aga vastupidi valgusvaesel sügis-talve-kevade perioodil. Arvatakse, et inimene peaks oma elust vähemalt iga päev üks tunnike viibima päikese käes, et püsida terve. Valgusravi liike on mitmeid ning seega ei tasu valgusravi all mõista vaid üht tüüpi valgusravi.
Sügelised ei levi loomade kaudu. RAVI/SOOVITUS Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate, 10% väävlisalv, 20% benzylbenzoat salv. Kandke ravimit kogu kehale lõuast taldadeni, eelistatult õhtul enne magama minekut. Kaasuvate koorikute ja infektsiooni korral on vajalik ka antibakteriaalne ravi. Pehme harja abil kandke ravimit ka küünte alla. Küüned lõigake lühikeseks. Ravida tuleb kõiki lähikontaktseid, sõltumata sellest, kas nad sügelevad või mitte. Peske voodipesu ja käterätid (soovitavalt 60 kraadi juures). Ravi on soovitav korrata nädala pärast. KAS ON NAKKAV? Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla. Soolatüügas - Verrucae vulgares Healoomulised moodustised nahal, mida põhjustab inimese papilloomiviirus.
Sauna lõõgastav ja teraapilie mõju tuleneb sealsest parajast koormusest, mille annab kuumuse, vihtlemise ja jahutavate protseduuride koosmõju ning mida ei tohiks ei kiirustamise, ega ka peopidamisega ära nullida. On täheldatud, et regulaarselt saunas käivad inimesed haigestuvad külmetus- ja viirushaigustesse märksa harvemini kui need, kelle harjumuste hulka saunas käimine ei kuulu. Saun mõjub hästi pärast pingelisi eksameid, väsitavat tööpäeva või sportimist. Sõltumata sellest, kas kogetud raskused on füüsilist või psüühilist laadi, aitab saunaskäik end maha laadida ning seejärel uuenenuna patareid täis laadida. Saunaravi on soovitatud ka reumaatiliste ja neuralgiliste valude puhul kaelas ja seljas ning õlanärvipõimiku põletiku korral. Saunatamine on andnud häid tulemusi ka närvivalude puhul kätes ja istmikunärvivalude ravis. Hästi mõjub saun ka radikuliidile ning erinevatele lihase-, liigese- ja närviprobleemidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid