DEPRESSIOONI TUVASTAMINE (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
TRO 1
Katrin Pääsuke
DEPRESSIOONI TUVASTAMINE
Iseseisev töö
Juhendaja : Pirge Toms
Tallinn 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS 4
2. UURIMUSE EESMÄRK 4
3. MEETOD JA ANDMED 5
3.1. Protseduur 5
3.2. Valim 5
3.3. Uurimise protsess 5
4. TULEMUSED 7
4.1. Depressiooni äratundmine 7
4.2. Probleemi tõsiduse tajumine 7
4.3. Hinnangute enesekindlus 7
4.4. Mure noore vaimsest tervisest 7
5. DISKUSSIOON 8
6. JÄRELDUSED 8
7. PIIRANGUD 8
8. KOKKUVÕTE 9

SISSEJUHATUS

Uurimuse teoreetiline taust
Lapsed, kes on võetud ära nende vanematelt, kellel on vaimseid häireid või sõltuvusprobleemisid, on oluliselt suuremas vaimsete häirete riskis kui ülejäänud lapsed. Samuti on suurem vaimsete hädade risk sellistel lastel, kelledel hooldajad tihti vahetuvad.
Kui enamik vanematelt ära võetud lapsi kasvab kasuperedes, siis väike osa kasvab rühmakodudes ( residential group care). Austraalias on sellised lapsed need, kelledel on olnud probleemid kasuperedes. Rühmakodud ei paku haridust, vaid tagavad üksnes lapse elukeskkonna. See toimub väikestes majades , kus elavad 4-12 last. Rühmakodudes on kvalifitseeritud hoidjad, kes tagavad igapäevaseks eluks vajalikud tugiteenused, kuid pole teada, kui palju nemad suudavad pakkuda lastele emotsionaalse tuge.
Samas on sellistel lastel paljud probleemid vaimse tervisega, nad võivad olla ärritunud, seksualiseeritud või depressioonis palju rohkem kui kasuperes elavad lapsed või  tavalised lapsed. Samuti on neil palju keerulisem pääseda kvalifitseeritud arsti diagnoosimisele.
Sellises olukorras on eriti oluline rühmakodude hooldajate roll, kes võivad olla teatud mõttes ‘uksehoidjaks’ kes võivad varakult märgata probleemid ja suunata laps arsti juurde.

1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS

Varasemad uuringud on näidanud, et kergem on ära tunda eksternaliseeritud vaimseid häireid kui internaliseeritud häireid. Eksternaliseeritud häired on need, kus laps reageerib aktiivselt ja märatseb või rikub korda. Internaliseeitud häired on need, kus laps muutub vähesuhtlevaks. Sellepärast et eksternaliseeritud häirete tõttu saavad kannatada lapse kaaslased, samas kui internaliseeritud häire tõttu kannatab laps ise. Seda küsimust pole varem uuritud rühmahoius olevate laste näitel.
Enamik Austraalia rühmakodudes elavatest lastest on noored mehed. Noorte meeste puhul on iseäranis keeruline tuvastada depressiooni, samas kui eksternaliseeritud häired on meeste puhul sagedasemad ja kergemini tuvastatavad. Seetõttu võivad depressiooni tundemärgid märkamatuks jääda. Seetõttu on oluline uurida, kuidas hooldajad depressiooni tunnuseid äratunnevad.

2. UURIMUSE EESMÄRK

Käesoleva uurimuse eesmärk on uurida kuidas hooldajad äratunnevad depressiooni ilmnemist rühmakodus elavatel noortel. Vaimsete häirete kirjaoskuse uuringud keskenduvad sellele, kuidas inimeste hoiakud vaimsete häirete osas mõjutavad kannataja suunamist arsti vastuvõtule. Selle valdkonna uuringud kasutavad sageli hüpoteetilisi stsenaariume (vinjettisid), et tuvastada vaimsete häirete osas eksisteerivad hoiakuid. Nagu varasemates uuringutes, nii ka selle uuringu autorid esitasid hüpoteesi, et noored mehed, kelledel on depressioon , käituvad erinevalt kui neil on väliselt (eksternaalselt) või sisemiselt (internaalselt) avalduv häire. Eeldasime, et hooldajad tunnevad paremini ära eksternaalselt avalduva häire ja on oma otsuses rohkem kindlad ja rohkem valmis noort suunama eriarsti juurde.

3. MEETOD JA ANDMED

3.1. Protseduur

Austraalia uurimiseetika nõukogult saadi luba mainitud uurimistööks. Pärast võeti kontakti 14 rühmakodu juhatajaga ja küsiti nende nõusolekut nende töötajate küsitlemiseks. Siis juba võeti kontakt rühmakodu hooldajatega, kes täitsid küsimustiku anonüümselt internetis. Et küsimus oli anonüümne , siis pole teada, millistest rühmakodudest vastati rohkem, millistest mitte nii palju.

3.2. Valim

Valimisse kuulusid niihästi riiklike kui eraomandis rühmakodude hooldajad. Kõigepealt küsiti neilt , kas nad on olnud sellel tööl kauem kui pool aastad. Analüüsiti ainult need vastused, kes olid olnud tööl kauem kui pool aastad.
Kokku analüüsiti 142 hooldajat, kes olid töötanud kauem kui 6 kuud. Nendest 124 küsimustikku olid täiesti lõpuni täidetud. Vastasid 43 meest ja 81 naist, keskmine vanus 38.6 aastad, noorim 21 ja vanim 65 a. Täisajaga töötas 66,1% ja osaajaga 21.8%, ajutiselt 8,9% vastanutest. 22 vastanut (32,3%) olid töötanud 6 kuud kuni kaks aastad, 15 vastajat (10,5%) olid töötanud rohkem kui 10 aastat. Umbes 40% olid ülikooli haridusega, 36% tehnilise haridusega, 15% olid õppimas ülikoolis, 6,5% oli keskharidusega või vähem.

3.3. Uurimise protsess

Uurimiseks kasutati interneti küsimustikku, mis esitas hüpoteetilisi stsenaariume (vinjettisid), et tuvastada vaimsete häirete äratundmist hooldajate poolest. Uuringus oli ka kontrolltingimus, mis esitas tavapärase hoidjarutiini vinjetti. Kokku kasutati kolme vinjetti mida oli juba varem kasutatud kasuperedes läbi viidud sarnases uurimistöös.
Küsimused  olid sellised:
 Kuivõrd Te arvate et Daniel /Joshua/John on probleemne?
[nimi] ei ole probleemi
[nimi] on kerge probleem
[nimi] on keskmine probleem
[nimi] on tõsine probleem
Kui enesekindel te olete Daniel/Joshua/Johni probleemi suhtes?
Üldse mitte enesekindel
Natuke enesekindel
Enesekindel
Väga enesekindel
 Kui mures te olete Daniel/Joshua/Johni probleemi pärast?
Üldse mitte
Natukene
Keskmiselt
Päris palju
Väga
Vinjettid olid tehtud nii, et need kirjeldasid lapsi kliinilise deprsessiooniga. Üks oli internaliseeritud depressioon , teine eksternaliseeritud depressioon, kolmas oli kontrollrühm. Kõiki vinjettisid kontrolliti ja lasti ekspertidel hinnata, et need oleksid tõepärased. Seda tehti ka kontrollrühma vinjettiga.
Kui Vinjettid esitati uuritavatele, siis nad pidid neid hindama ülaltoodud küsimuste põhjal.

4. TULEMUSED

4.1. Depressiooni äratundmine

124 vastanut väitis, et mõningased depressiooni tunnused on kõigil kolmel juhtumil. Probleemi raskusele antud hinnangud olid erinevad: “raske probleemina” märgiti kõige sagedamini eksternaalset depressiooni (78%), järgmisena mainiti internaliseeritud depressiooni (54%) ja kõige vähem normaalset olukorda (11%).
“Keskmise probleemina” kõige rohkem tüüpilise käitumisega vinjetti (73%), seejärel internaliseeritud depressiooni (42%) ja siis eksternaliseeritud depressiooni (20%).
“Väikse probleemina” tuvastati kõige rohkem tüüpilist käitumist (14%), seejärel internaliseeritud depressiooni (2%). Keegi ei märkinud eksternaliseeritud depressiooni “väikese probleemina”.

4.2. Probleemi tõsiduse tajumine

Iga vinjeti võis hinnata kas tõsiseks, keskmiseks või kergekujuliseks. Analüüs näitas, et hinnangud eksternaliseeritud depressioonile erinesid oluliselt teistest konditsioonidest. Ka internaliseeritud probleemiga vinjett hinnati erinevaks normaalsest käitumisest.

4.3. Hinnangute enesekindlus

Katseisikutel paluti hinnata, kui enesekindlad nad on oma otsustustes noorte vaimse tervise osas. Variandid: täiesti enesekindel, mõnevõrra enesekindel või üldse mitte enesekindel. Selgus et vastanud olid enam enesekindad eksternaliseeritud häire tuvastamisel, kuigi erinevused ei olnud väga suured.

4.4. Mure noore vaimsest tervisest

Uuritavatelt küsiti, kuidas nad hindavad igas vinjetis kajastatud noore vaimset tervist. Uuring näitas, et suurem osa kasvatajatest pöörab oma kasulaste probleemidele tähelepanu.

5. DISKUSSIOON

Uuring näitas, et kergemini tuntakse ära eksternaalset depressiooni, seda peeti ka tõsisemaks ja selle üle tunti muret. Need tulemused kordavad varasemaid uuringuid . Mõnevõrra üllatav oli, et hooldajad suutsid ära tunda ka need, kellel esines depressioon (internaliseeritud või eksternaliseeritud ja eristada neid probleemideta vastanutest.
Eksternaliseeritud juhtumit peeti kõige tõsisemaks. Internaliseeritud juhtumi puhul näitasid katseisikud mõningast ebamäärasust. Üllatav oli tulemus, et paljud vastanud pidasid ka kontolljuhtumit probleemiks, st arvasid, et sellel oleval karakteril on depressiooni tunnuseid.
Piirangutena tuleks mainida, et vastused võisid olla mõnevõrra kallutatud, sest uuritavad teadsid, et nad peavad leidma vaimse tervise hädasid. Teiseks võis see olla tingitud sellest, et kontrollvinjetil ei olnud kujutatud probleemivaba noort, vaid tüüpilist noort.
Mis puutub vastanute enesekindlusesse oma hinnangu andmisel, siis see vajab edasist uurimist . Varasemad uuringud on näidanud, et vastajad ei ole tuvastamisel kuigi enesekindlad. Käesoleva juhtumi puhul see ei kehti, sest vastused olid head, mis võib olla tingitud sellest, et nad kõik käisid samal ajal vastavasisulisel täiendkoolitusel. Siiski on vaja parandada internaliseeritud depressiooni äratundmist.

6. JÄRELDUSED

Eksternaliseeritud depressiooni tunti ära hästi, ja seda peeti ka oluliseks, mis võib olla tingitud sellest, et selline käitumine hooldekodus halvendab oluliselt teiste laste keskkonda ja peab seetõttu raporti kirjutama. Internaliseeritud depressioon kipub jääma märkamatuks, mis tähendab, et selle valdkonnaga tuleb tegeleda rohkem.

7. PIIRANGUD

Uuringu tulemusi võis mõjutada fakt, et sellest võis vabalt keelduda, mistõttu osa võtsid need, kes olid psühholoogiast huvitatud. Aga teised, kes ei olnud, need ei võtnud osa. Teiseks piiranguks on see, et vinjetid olid tehtud väga lihtsaks, et oleks hea vastata, aga päris elus on olukorrad palju raskemad . Kolmandaks piiranguks on see, et uuriti vaid poisse ja uuriti vaid ühte kindlat vaimset häiritust.
Uuringule annab kaalu ja piiranguid kompenseerib see, et kasutati hästi välja töötatud metoodikat, ja eesmärk oli samuti lihtne ka.

8. KOKKUVÕTE

Tegemist on esimese uuringuga, mis uuris vaimset tervist rühmakodudes. Selgus, et eksternaalset depressiooni tuntakse ära, kuid probleeme on internaalsega. Töö laiendab meie ettekujutust rühmakodu hooldajate vaimse tervise teadmistest ja diagnoosimise oskustest. Eeskätt ilmnes et vaimse tervise probleemid ja nende raskust hinnatakse sellest, kas nendele kaasneb minki konkreetne probleemne käitumine. Hooldajate koolitamine, et ära tunda varjatud depressiooni oleks vajalik teha. Muidu võivad internaalse depressiooniga noored jääda hooldajatel kahe silma vahele. Kindlasti oleks vaja uuringut saata kordamisele, et tulemustega kontrollida selle mõju.