Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia , kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon. Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv-käitumuslikul raviviisil. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv-käitumuslik raviprogramm kõrvaldab sümptomid umbes 70-80%-l inimestest ja paranenud seisund jääb püsima pikaks ajaks umbes pooltel ravitutest
Sündroom on seotud mitmete haigusprotsessidega (aneemia, ureemia, kroonilised kopsuhaigused jne.) ja ravimitega. Ravis on oluline vähendada öist kohvijoomist. Liikumine paar tundi enne und aitab rahuneda. Väike annus bensodiatsepiinrea preparaati aitab uinuda. Võtta tuleb seda enne magamaminekut. Uneapnoe puhul ebasoovitav. Masendus Vanuritel peegeldab unetus tihti masendust. Unetuse ravi eeldab oskust diagnoosida psüühilist häiret ja vastavalt sellele ravida. Patsient ei kaeba depressiooni korral alati meeleolu langust vaid väsimust, valusid, ärritatavust. Väga palju kaebusi esitab vanur, kes ei ole rahul ravimiga. Masendusega liituv unehäire on tavaliselt seotud magamisaja vähenemisega. Patsiendi muutub katkendlikuks, ta ärkab väga vara ja on rahulolematu. Kui unehäire põhjuseks loetakse masendust, ei ole mõtet määrata ainult unerohtu. Tabel Vanuri unehäirete põhjused · Vananemisega seotud unehäired: une pinnalisus, katkendlik uni.
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid
vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms. Ängistus võib tekkida mitte üksnes miski konfliktist reaalsusega, vaid ka konfliktist üliminaga, siis on see spetsiifiline ängistus ja seda nimetetakse süütundeks. Mina võib sedagi kasutada signaalina ja olukorraga toime tulla. Kui minal ei jätku energiat, võib süütunnegi kõik üle ujutada ja on käes teistliiki neuroos - melanhooliahoog e. depressioon. Konflikt on tegelikult alati mina ja miski vahel. Alateadlik tung püüdleb vallandumisele, tema vastu astub ängistus, mis on kokkupõrkest reaalsuse või üliminaga tekkinud, aga mis kuulub mina sisse. Seega võime öelda, et kõik teised konflikti liigid - miski ja reaalsuse vahel, miski ja ülimina vahel, miski vastandlike tungide vahel, on alati mina kaudu vahendatud, s.t. konflikt on mina ja miski vahel. Seetõttu on ka loomulik psühhoanalüüsi
Kõik kommentaarid