Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium. (1)

Rakvere Gümnaasium
RAGNAR VIIKOJA
11A
ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM
Kooliajalooalane uurimistöö
Juhendaja : õp. K. Tormilind
SISUKORD

Sissejuhatus 3
1Elu ja looming 5
1.1Lapsepõlv ja koolitee 5
1.2Muusikaõpingud ja tunnustus 5
1.3Arvo Pärt tänapäeval 6
2Õpingud Rakvere Gümnaasiumis 8
2.1Koolielu 8
2.2Pärt koolimuusikuna 9
2.3Huvitavaid juhtumisi 10
3Inimeste arvamused Arvo Pärdist 12
4Arvo Pärt ja meedia 14
Kokkuvõte 15
KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 16
LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a
LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios
LISA 4 7. klassi lõpupilt
LISA 5 Elukoht Laada 17 I
LISA 6 Elukoht Laada 17 II
LISA 7 Puhkpilliorkester
LISA 8 Arvo kooliajal
LISA 9 Arvo akordioniga
LISA 10 Arvo Pärdi teosed
LISA 11 Näide küsitlusest
LISA 12 Pisike poiss jalgrattal
LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves
LISA 14 Arvo klaveri taga
LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal

Sissejuhatus

Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja , kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres .
Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta. Antud teema valisin sellepärast, et tulemas on kooli 100-s juubel ning oleks sobilik koostada uurimistöö ühest kuulsaimast Rakvere Gümnaasiumi vilistlasest. Rakvere Gümnaasiumist on sirgunud ka palju teisi tähtsaid muusikuid ning enamus neist on õppinud legendaarse Jaan Paku käe all, nii ka Arvo Pärt. Eesmärgiks on tutvustada Arvo Pärti kui Rakvere Gümnaasiumi vilistlast, sest materjali ja informatsiooni Pärdi eluaastate kohta Rakveres on üsna vähe ning tahtsin teda saada, et kui palju inimesed teavad, et Arvo on Rakveres elanud ning siin ka koolis käinud. Samas avalikustan ka palju sellist mida varem pole avalikustatud, nimelt mälestused Arvo Pärdist, tema klassivendade, -õdede ning lapsepõlve mängukaaslaste silme läbi. Mängus oli ka mu enda huvi Arvo Pärdi kohta rohkem teada saada ning välja uurida mida on Rakvere Gümnaasium Arvo Pärdile andnud.
Töö jaotasin nelja peatükki. Esimeses peatükis räägin üldiselt tema elust ja loomingust, kuidas ta Rakverre kolis ning kuidas tegi esimesed katsetused muusikavallas. Teises peatükis süvenen tema õpinguaastatesse Rakvere Gümnaasiumis, seda tema koolikaaslaste mälestuste põhjal, sest Arvo Pärdi enda mälestusi ei olnud võimalik hankida tänu tema hõivatuse tõttu tihedale töö graafikule. Kolmandas peatükis teen kokkuvõtte inimeste arvamustest ja sellest kuidas on Arvo Pärt neid ning Eestit nende arvates mõjutanud, selleks viisin läbi suulise küsitluse. Viimases, neljandas peatükis toon ülevaate selle kohta kuidas on Arvo Pärti erinevates meediaväljaannetes esindatud .
Lisades uurimistöö lõpus on toodud pildid Arvo Pärdi nooruspõlvest, inimestest ning kohtadest , mis on temaga seotud. Loomulikult ka erinevad artiklid Arvo Pärdi kohta.
Töö panin kokku Arvo Pärdi koolikaaslaste mälestuste ning raamatute ja ajaleheartiklite põhjal. Lisaks koostasin küsitluse.
Suurim raskus oli see, et puudus materjal Rakveres elatud aastate kohta.

Elu ja looming

Lapsepõlv ja koolitee

Arvo Pärt on sündinud 11. Novembril 1935. Aastal Paides . „Paide on üks väike linn, mis asub Eesti keskosas ning mis ei ole väga palju muutunud sellest ajast, kui mina seda mäletan. Elu kulges seal rahulikult ja lihtsalt,“ on Arvo Pärt Paide kohta öelnud.[9,lk 19] 3-aastaselt kolis Pärt Rakverre, kus ta 1945. Aastal Rakvere Muusikakooli astus, Arvo oli sel ajal 7-aastane. Muusikakoolis õppis ta klaverit Ille Martini käe all, tihti toimusid õpingud Ille Martini kodus(Koidula 16), sest muusikakoolis oli ruumipuudus .[5] Seal toimusid ka esimesed kompositsioonikatsetused. Algkooliaastad möödusid Rakvere Linna I Algkoolis. 1950. aastal asus Arvo Pärt õppima Rakvere Gümnaasiumis, millest täpsemalt 2. Peatükis.

Muusikaõpingud ja tunnustus

Rakverre tulles, 1938. Aastal, kolis Arvo elama korterisse Laada tänaval[LISA 6], Kuhlbergide peresse. Arvo elas tänava nurgal olevas korteris.[LISA 5] Seal oli kaks tuba ja köök. Arvo magas ahju taga olevas nurgas, millel oli kardin ees. Seal majas oli ka suur tiibklaver „ Sankt Peterburg“. See ei olnud hea klaver , kuid Pärt tegi sellega oma esimesed katsetused muusikas. Majas elasid kolm venda, kellest üks oli andekas muusik . Tal oli väga hea muusikaalane raamatukogu, millest oli ,Arvole, tulevasele suurele heliloojale, palju abi. Kui Rakveres avati muusikakool , otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks oli tal temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis . 1963. Aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Pärast konservatooriumit oli Pärt juba tuntud ka väljaspool Eestit ning enamus tema kooliaegseid kontserdeid jõudsid ka kohe kontserdilavadele. 1962 saavutas tema lasetkantaat „Meie aed“ ja oratoorium „Maailma samm“ esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Kuulus oli ka tema esimene orkestriteos „Nekroloog“. Esimest korda Eesti muusikas kasutas Pärt dodekafoonilist tehnikat , mille pärast teda ka tol ajal palju kritiseeriti.1963. Aastal käis Pärt esimese eestlasena festivalil „Varssavi sügis“. Peagi oli Pärt heliloojate noore põlvkonna liider, kuni 1968. Aastani mil valmis teos „ Credo “ mis keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Algas otsinguperiood, mil ta süvenes keskaja muusikasse. 1976.
aastal tuli ta välja uues helikeeles kirjutatud teostega. Ta leiutas tintinnabuli stiili ning kirjutab selles stiilis praegugi.
Tintinnabulli stiili iseloomustab see, et kõik muusikalised väljendusvahendid(rütma, meeloodia, jne.) on väga lihtsa struktuuriga. Muusika kõlab lihtsalt ja on seesmiselt hästi korrastatud. Kõla on valdavalt kolmkõlaline ning minoorne. Eemaldatud on kõik üleliigne, ehk emotsioonid . Teosed algavad ja lõppevad vaikuses. Muusika on siiras ja vahetu, see puudutab hingekeeli, mis inimese poolt tihti unarusse jäetud, mida ei tunta või pole julgetud uurida.[12]
1980. aastal emigreerus Pärt Viini, 1892. Aastal kolis Berliini. Nõukogude Liidus keelati Pärdi muusika ettekanded. Saksamaal said aga tema teosed uues stiilis peagi tuntuks . Pärdi esimesed tintinabulli stiilis teosed said kuulsaks tänu mitmele Nõukogude Liidust pärit tippinterpreeridele(Viiuldajad Gigon Kremer, Tatjana Gridenko, dirigent Gennadi Roždestvenski jt.) Tõelise läbimurde tegi Pärt tänu plaadifirma ECM omanikule Menfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi salvestisi . Oluline on olnud ka Pärdi koostöö vokaalansmbliga The Hilliard Ensemble. Eesti dirigentidest on Pärdi asitajana tuntuim Tõnu Kaljuste . Ta on jõudnud elu jooksul kirjutada väga palju menukaid teoseid.[LISA 10]Pärdi muusikaga plaatide kuulsus on võrreldav popmuusika omadega. Tema plaadid on olnud Grammy- auhinna nominentide seas. USA-s on Arvo Pärt üks mängitavaid nüüdisheliloojaid. Esimese eestlasena on ta pälvinud Ameerika Kunstide Akadeemia auliikme nimetuse. Ta on samuti Eesti Muusikaakdeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige.[2]

Arvo Pärt tänapäeval

Ta on ääretult elujanune ja elurõõmus inimene. Ta armastab sõpruskonda, ka nendel hetketel, kui tal on mingi suur töö plaanis. Ta ei ole kerge ei ütleja. Inimesed kipuvad Arvot ikoniseerima ja püüavad teha temast mingit Püha Isa. Nad arvavad , et ta mingi ebamaine olevus, nii oma mõttemaailmalt, mõistuselt ja ellusuhtumiselt, siis selline ikoniseerimine on täiesti vale. Temasse tuleb suhtuda mõnikord nagu väiksesse lapsesse, kes on oma tujudega. Kui Arvo on sellises seisus, et ta ei taha suhelda siis ta tõmbub karpi. Talle on vaja alati ette helistada, et teada saada missugune on tema meeleolu. Ta võib öelda jaa, kuid häälest saab aru, et ta ei taha, et teda segataks. Arvo on öelnud: „Muusika algab vaikusest“. Ning sellistel perioodidel kui on telefonijutust aru saada, et ta ei taha, et teda segatakse, suure tõenäosusega see muusika sünnibki. Kui teos on juba kirjutamise ja ettekandmise faasis, siis on ta lõbus ja pole mingit pinget. Oma muusika suhtes on ta väga nõudlik, kui tuleb aeg see ettekanda mõne orkestri poolt.[12]

Õpingud Rakvere Gümnaasiumis

Koolielu

Arvo Pärt asus õppima Rakvere Gümnaasiumisse 1950. Aastal 7. Klassi.[LISA4] Klasse oli 11, Arvo Pärt lõpetas 11.c klassi 1954. Aastal. Sel ajal oli kombeks liikuda koolimajas iga järgneva klassiga korrus kõrgemale. Nii alustas ka Arvo esimeselt korrusselt ning lõpuklassi õpingud toimusid juba viimasel, kolmandal korrusel. Kooli direktor oli tol ajal Albert Baumverk. Ta oli Kaukaasia eestlane. Baumverk oli missioonitundega koolimees ning osav diplomaat . Tema korraldatud koolielu oli väga kodune ja loomulik. Õpilased võisid võisid kooli siseneda nii kooli peauksest, kui ka riietehoiu uksest. Õpilased tohtisid kasutada aulat ja võimlat ilma luba küsimata. Arvo kasutas aulat enne ja isegi peale tunde , et klaverit mängida. Arvo klassijuhataja oli Alvine Grossthal, kes oli väga hea saksa keeleõpetaja, kes pidas ennast ka heaks psühholoogiks.[4,lk 142-143] Arvo Pärt juhtus õppima õnnelikul ajal, 1950-1954, kui Rakvere I. Keskoolis õpetasid Eesti Vabariigis tugeva hariduse saanud õpetajad ning kõik 11.c klassi lõpetnud läksid edasi õppima, enamasti kõrgkoolidesse. Õpetajatest olid neil väga legendaarsed õpetajad nagu füüsikaõpetaja L. Jansen ning matemaatikaõpetaja A. Pajo ja Linda Golubev , muusikat andis Jaan Pakk. Seoses õpetaja Golubeviga meenutab Vaike Kalda, et kord kui nad koju kõndisid teiste klassikaaslatega oli seal ka Arvo, kes ümises üht laulu ning nende ees kõndis ka õpetaja Golubev ning kui parajasti kui Arvo laulis“Pakun rändamise hoos väsinu sõbrale kätt,“ õpetaja libastus ning kukkus. Kõik hakkasid naerma , kuid õnneks ei tulnud kellelgi pahandust, kuigi nad oli naeruga õpetajat solvanud, sest klassijuhataj Grossthal lahendas asja huumoriga. Ka teised õpetajad oli tasemel. Keemia tunde andis Elmar Roger, kes suutis oma raske ainega õpilastele läheneda ja oli väga heatahtlik . Õpetaja Alvine Grossthal armastas öelda: „Kui te sõnu ei tea, ei tea te midagi,“ ning tegi igal tunnil sõnade töid. Kuid kõige silmapaistvam oli ta klassijuhatajana. Ta suutis liita erinevate huvide ja iseloomudega klassi väga ühtseks. Ajalooõpetaja V.Kelu, kes oskas oma aine väga huvitavaks teha. Kirjandust ning eesti keelt andis noor ja sarmikas Linda Kinks(Lään).[4, lk145-147]
Arvo oli sümpaatse välimusega- tihedad tumedad juuksed, hingestatud silmad ning meeldiv naeratus. Ta oli viisakas ja tagasihoidlik .[LISA 8] Klassi igapäevaelus võis ta isegi tahaplaanile jääda, sest esile kerkisid spordipoisid. Arvo ei tegelenud spordiga, sest tal oli tervisega probleeme, millest ta eelistas mitte rääkida. Kuid kehalise tunnis käis siiski. Arvo oli väga kiire ja ilus jooksja ning teda huvitas jalgpall ning korvpall . Ta osales ka kõigis klassis ühistes üritustes- klassiekskursioonid, peod, laagrid ja muud. Arvo muusikaoskusest räägiti klassis aukartuse ja imetlusega. Koolipidudel Arvot tantsuplatsilt väga tihti ei leidnud, tema oli enamasti laval ning mängis orkestris või saatis mõnda lauljat klaveril. Ta oli väga abivalmis ning aitas kui vähegi oskas.[8] Koolivormi sel ajal koolis ei olnud ning poisid käisid koolis enamasti ülikonnaga. Õpiedukuselt oli ta keskpärane, ei olnud puht viieline , sest väga tähtsal kohal tema elust oli muusika ning sinna läks aega nii õpingute kõrvalt kui ka õpingute ajast. Ka suhted direktsiooniga oli head, käskirju Arvo ei saanud. Keskkooli lõpuklassi jõudes ei olnud kõik muu peale muusika enam oluline. Arvo portvell võis mitu päeva kinni olla ning enne tunde mängis ta koolis klaverit. Kooli töödes aitasid teda tihti teised klassi poisid. Selleks ajaks oli Arvo tulevane elukutse selge- see oli muusika, seda nägid ka teised nii tema klaveriõpetaja Ille Martin kui ka teised õpetajad. Arvo tegi tol ajal lihtsaid lastelaulukesi ja lühipalu. Ta aitas emal läbi viia Tõrma Hõberebase Kasvanduse lasteaia pidusid, kus laulud olid tema muusikaga. Ta oli emal abis ka praeguses Kauri koolis ning veetis seal päris palju aega.[13] Peale kooli armastas Arvo käia turuplatsil muusikat kuulamas, sest muusikakuulamise vahendeid sellel aja eriti ei olnud ning Arvo võttis ratta ning läks turuplatsile. Seal oli praeguse SEB panga maja küljes valjuhääldi kust lasti terve päeva muusikat. Arvo tiirutas rattaga turuplatsil ning nautis muusikat.

Pärt koolimuusikuna

Koolis teisel korrusel trepi vastas oli nn. „Punanurk“. See oli ruum, mille uksed olid kogu aeg lahti ning taga seinas oli midagi punast valgete tähtedega. Ruumis oli ka pianiino ning igal vahetunnil istus selle pianiino taga üks kõhn tumeda peaga poiss-Arvo Pärt.[4, lk 143] Arvole meeldis muusika väga ning ta harjutas klaverit igal vabal hetkel, tihti unustas ta ennast peale tundegi kooli aulasse klaverit mängima, kuni siis lõpuks avastas, et väljas juba pime ning öö läheneb.[LISA 14] Kooli tuli ta samuti varem, kuid mitte sellepärast, et õppetööga varem peale hakata, vaid jällegi klaveri mängu pärast. Seda seetõttu, et kodus olev klaver oli viletsavõitu. Koolis oli kolm orkestrit. Arvo mängis sümfooniaorkestris, mida juhendas Jaan Pakk. Ta mängis seal klaverit, hiljem oboed. Oboe õppis ta ära seetõttu, et Jaan Pakul oli põhimõte, et kõik poisid peavad oskama mingit puhkpilli mängida ning Arvole surutigi oboe kätte. Arvo mängis ka Ants Meritso juhendatud tantsuorkestris trummi ja puhkpilliorkestris[LISA 7] löökriistu, sest põhiliselt mängiti marsse ja seal ei olnud oboed tarvis. Arvo, Olev Sööt (õppis klaverit) ning Tiit Varts(klaver) tahtsid midagi koos mängida ning Arvo kirjutas neile vahel lugusid.[11] Arvo mängis ka akordionit.[LISA 9] Arvo muusikalist annet nägid ka õpetajad ning oli juhus , kus kus ühel kooli peoõhtul oli kaduma läinud tüdrukute võimlemisrühma klaverisaatja. Õpetaja Pakk otsis kiiruga asendajat ning leidis Arvo, kes ka klaveritaha saadeti. Arvol ei olnud sellega mingeid raskusi.[7]

Huvitavaid juhtumisi

Arvo oli väga sõbralik ja abivalmis. Kui tema korterisse tuli elama väike tüdruk nimega Vaike Toming, läks Arvo tema juurde pakkus ennast temale sõbraks. Kodus olid neil ka hüüdnimed; Arvo oli Varvaara ja Vaike Karpumpula. Koos tegid nad palju põnevat. Kuna oli sõjaaeg ja Arvol ning Vaikel ei olnud paljusid asju mis on tänapäeva lastel. Näiteks olid uisud suureks luksuseks, kuid uisutada tahtsid nad väga. Niisis võttis Arvo ühe plekiriba, painutas sellel ühe otsa üles ning pani ühe saapa alla ja ta lohistas ennast mööda tänavat üles, Vaike jälle mööda tänavat alla. Nii kulus mõlemal ühe saapa tald ja vanemad ei osanud seda kuidagi seletada.[13] Lapsepõlves oli Arvol ka sõber nimega Tiit Varts, kes elas Lasteaja tänaval. Nad veetsid koos palju aega. Nad käisd koos teiste poistega suvel ujulas , mängisid palli ja tegid muid poiste tegusid . Arvo oli nagu iga teinegi poiss. Ta ei erinenud teistest omavanustest poistest. Tiiduga käidi ka koos keskkoolis.[11] Lasteaia käis Arvo samuti ning rühmakaaslaseks ol tal seal Vaike Kalda ja Käsu Vello, kellega tehti lasteaias palju tempe. Nimelt olid nad ühed kõlavamad kisajad terves rühmas ning nende kasvataja Linda, kes oli ühtlasi ka Arvo ema, pidi neid tihti karistama.[3]
Kooliajal tegeles Arvo ka igasuguste muude tegevustega, peale muusika loomise, nimelt oli üks juhtum kus Arvo kõndis peale tundi klassi ette ning hakkas pallidega žonglöörima nagu mõni tsirkuse artist. Ühes õp. Kelu tunnis kutsus õpetaja Arvo klassi ette, et temalt kodust tööd küsida. Arvol ei tulnud, aga sõnagi suust ning ta seisis klassi ees, mõtted millegi muu peal. Õpetaja püüdis teda suunata ja aidata, et sõnagi antud teema kohta saaks. Lõpuks küsis, et mida ta tegema peab, sest veerandi lõpp läheneb ja hinne vaja välja panna. Arvo vastab selle peale: „Aga õpetaja ma ju lugesin selle peatüki viis korda läbi!“ Sellepeale vastas õp. Kelu kurvalt oma kokkuvõtva lause: “Panin teile kolme, sest olete Arvo Pärt.“ Teistele klassikaaslastele valmistas see palju nalja.[6] Kuigi Arvo oli juba kooliajal andekas muusik, oli ta eelkõige tavaline koolipoiss, kes avastab ja uurib maailma, et siis leida see mis talle kõige enam sobib.

Inimeste arvamused Arvo Pärdist

Uurisin teadmisi Arvo Pärdist seosest Rakvere linna ja Rakvere Gümnaasiumiga. Viisin läbi suulise küsitluse Rakvere linna tänavatel.[LISA 11] Uurisin inimestelt, kas nad teavad kes, on Arvo Pärt ning Mida nad temast teavad ja kuidas on ta neid mõjutanud.
Küsitluses osales 35 inimest. Vastanutest 19 olid naised ning ülejäänud mehed. Küsitluses osalejad olid 19 kuni 62 aastased inimesed erinevatest linnaosadest ja erineva taustaga. 57 % inimestest olid alla 35 aastased.
35-st inimesest 33, ehk 94% teadsid kes on Arvo Pärt ning 2 inimest olid tema nime kuulnud , kuid ei osanud öelda mis põhjusel. 33-st inimesest üks oli Arvo Pärdiga ka isiklikult kohtunud. 35-st inimesest 16 arvasid, et Pärt on sündinud Tallinnas, kuid neist 8 teadis, et ta on Rakveres elanud. Nii arvasid enamasti nooremapoolsed inimesed, ehk alla 35 aastased inimesed. 12 vastanut arvas , et Arvo Pärt on sündinud Rakveres ning vaid 7 inimest oskas öelda, et ta on sündinud Paides, kuid siin üles kasvanud. Seda saab seletada sellega, et Arvo veetis enamuse oma noorpõlvest Rakveres ning inimesed on kuulnud Arvost enamasti Rakvere või Tallinnaga seoses. Kui küsisin, et kus õppis Arvo Pärt 1950-1954 aastal ehk keskooliajal, vastasid 31 % ehk 11 inimest, et Arvo Pärt õppis Rakvere Gümnaasiumis. Nii vastasid enamasti üle 35 aastased inimesed. 65,7 % ehk 23 inimest ei osanud öelda kus Pärt õppis keskoolis. 1 inimene arvas, et Arvo õppis Rakvere Reaalgümnaasiumis. [LISA 15]
Arvo Pärdi teoseid oskas nimetada vaid 5 inimest. 4 inimest nimetas filmi jaoks kirjutaud „ Ukuaru valsi“ , üks inimene oskas nimetada Pärdi I ja II sümfooniat.
Küsisin, et kuidas on Arvo Pärt mõjutanud Rakveret. Enamasti räägiti, et Arvo Pärt on Rakverele toonud palju kuulsust ning teinud Rakvere linna elanikud uhkeks, et oma muusikalist teekonda just siit alustas. Mõned inimesed ei teadnud, et Arvo Pärt Rakveres on elanud ning ei osanud sellel küsimusele vastata. Eesti kohta olid arvamused suuremalt jaolt samad. Enamus mainis ära, et Arvo Pärt on Eesti maailmas kuulsaks teinud. Öeldi ka, et Pärt on andnud Eestile palju hea muusikat ning, et nende arust on Pärt üks edukamaid eestlasi. Kui küsisin, et kuidas on Arvo Pärt neid ennast mõjutaud, ei osatud esialgu eriti midagi öelda, kuid väikese mõttepausi järel öeldi, et nad on tänu Pärdile väga uhked, et on eestlased, sest Pärt on näidanud maailmale, millised on eestlased ning milleks nad võimelised on ja see, et oleme väike rahvas ei takista meil suures ilmas suuri tegusid tegemast.
Kindlasti ei näita see küsitlus terve Rakvere linna inimeste teadlikust Arvo Pärdis, kuid annab kindlasti mingi ülevaate.
Selle põhjal võin öelda, et vanemapoolsed inimesed teadsid ja tundsid Arvo Pärdi loomingut ja eluteed. Samas pean nentima , et nooremapoolsed inimesd ka minu koolikaaslased, teavad vähe Arvo Pärdist. Tema loomingust ja kooliteest. See on mõtteaineks meile kõigile.

Arvo Pärt ja meedia

Arvo Pärt on üks tuntumaid eestlasi maailmas. Järgnevalt teen väikese ülevaate sellest kuidas erinevad meediaallikad on Arvot läbi aegade kajastanud.
Kui sisestada internetis otsingumootorisse nimi Arvo Pärt, saab sealt tuhandeid vasteid nii eesti kui inglise keeles. Sealt leiab Arvo kohta palju erinevaid uudiseid. Põhiliselt räägivad need tema loomingust ja muusikast ning auhindadest mida ta on saavutanud. Näiteks on ta esimese eestlasena pälvinud Ameerika Kunstide Akadeemia auliikme nimetuse jpm.
Arvo Pärdile on pühendatud ka palju üritusi ning festivalegi. Näiteks korraldati 21.augustist kuni 11. Septembrini 1995. Aastal temanimeline muusikafestival ning samalaadne festival korraldati ka 2005.Aastal Arvo Pärdi 70. Juubeliks.[LISA] Lisaks korraldati ka festival ainult Rakveres.[LISA2] Juubelipidustuste ajal kajastasid ka mitmed ajalehed Arvot ning trükiti isegi eriväljaandeid. Juubeli auks korraldas 2005. Aasta septembris „Klassikaraadio“ saatesarja „Arvo Pärdi kuu“.[10][LISA3] Nendes anti ülevaade helilooja elust ja loomingust. Näiteks ilmus 17. Septembril 2005. Aastal „ Postimees Extra“ kus oli artikkel: “Rakvere poiss, maailma helilooja,“ Selles räägiti kuidas Arvo Pärt on mõjutanud nii Eestit kui ka tervet maailma. Arvost on artikkleid ka muudes väljaannete. Väga palju on teda kajastunud ajakiri Muusika ning peaaegu kõik Eesti ajalehed.
Arvo Pärti on tunnustatud mitmeti ka Eestis. Ta on kuulutatud Rakvere linna aukodanikuks(2005) ning Paide linna Aukodanikuks[2009]. Ta on saanud Riigivapi I klassi teenetemärgi(2006), ja ta on Tartu Ülikooli audoktor.[14] Arvan, et üheks meeleolukamaks ja südantsoojendavamaks mälestusmärgiks saab olema “Pisike poiss jalgrattal“, mille on kavandanud Seaküla Simson . Mälestusmärk kavatsetakse 2010 aasta jooksul rajada ja ka püstitada. [1] [LISA 12] Nendele lisanduvad ka tunnustused välismaal, mida olen ka eelnevalt maininud.

Kokkuvõte

Seda uurimistööd koostada oli väga huvitav ja loodan, et teil ka huvitav lugeda. Sain teada palju uut Arvo Pärdi kohta, eelkõige tema kui tavalise koolipoisi kohta. Kuigi teda peeti imelapseks ei olnud ta siiski ideaalne, nagu meenutavad paljud tema klassikaaslased. Arvo oli kooliajal andekas muusik, kuid selle kõrvalt tegeles ta ka palju muuga ning ei erinenud oma eakaaslastest . Tänaseks on Arvo Pärt maailmakuulus helilooja, kes on jäänud oma tohutu kuulsuse juures ääretult tagasihoidlikuks .
Uurimistöö eesmärk oli tutvustada Arvo Pärdi elu, loomingut ning eelkõige tema nooruspõlve ja õpinguid Rakvere Gümnaasiumis. Kuna kirjanduses ja veebikeskonnas on suhteliselt vähe informatsiooni Pärdi elu kohta Rakveres ja tema õpingutest Rakvere Gümnaasiumis, siis tahtsin just seda ka uurida ning, et lugejal oleks allikas kust selle kohta marterjali saada. Tahtsin näidata inimestele, kes arvavad, et ta oli juba noorena teiststest erinev ja tegi muusikat, et tegelikult oli ta lihtne koolipoiss koos enda murede ja rõõmudega. Ta tegeles kõige sellega millega tegelesid teised tema vanused lapsed. Muidugi oli ka muusika sel ajal väga tähtis. Muusika muutus tema eluks pärast Rakverest lahkumist ning Tallinnasse õppima asumist. Ning arvan, et suutsin oma töö põhieesmärgid täita ning tegin põhjaliku ülevaate Arvo kooliaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema klassikaaslastelt ning põimisin neid teksti. Uurisin ka Rakvere linna inimeste teadmisi Arvo Pärdist ning sain teada, et Arvo Pärti tunnevad väga paljud ning suurem osa inimestest on teadlikud ka tema elust Rakveres. Ka meedia kajastab tema tegemisi küllalt paljun ning korraldatakse Arvo Pärdi nimelisi festivale. Teda on premeeritud paljude autasudega.
Töö koostamisel olid mulle abiks palju inimesed. Eelkõige tahaksin tänada enda juhendajat Kira Tormilindu ning Rakvere Muuseumit ja Odette Kirssi, kes aitasid mind seoses uurimistööga väga palju.
Selle tööga sain teada, milline oli Arvo kooliajal ning milline on ta praegu ja seda kõike kui tavaline inimene mitte kui maailmakuulus helilooja. Selle tööga suurenes ka silmaring ning kindlasti võtan nendest teadmistes edasisesse ellu palju kaasa.

KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS

JAADLA, A. Virumaa Teataja : “Pisike poiss Jalgrattal.“ http:// www.virumaateataja.ee/ ?id=98304 (14.04.2010)

Joamets, V. Siitan , T. Eesti heliloojad . Arvo Pärt. http:// www. koolielu. edu. ee/ eesti_muusika/ composers/ part/ elu2 . Html (23.03.2010)

Vaike Kalda(Huik) kiri O.Kirsile 27. Jaanuarist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis .

KIRSI ,H. KIRSS , O.MUIK,M. Rakvere Gümnaasium. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997.

Odette Kirss (elukoht Rakvere), suulised mälestused.(09.04.210)

Klassikaalaste mälestused, Kirja pandud 1994. Aastal Odette Kirsi poolt(leheküljed nummerdamata). Käsikiri O. Kirsi valduses.

Laine Kriis(Elore) kiri O.Kirsile 30.aprillist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis.

Malle Kundla(Nõmmeots), mälestused kirja pandud 1994. A. Malle Kundla poolt.(leheküljed nummerdamata). Käsikiri O. Kirsi valduses.

RESTAGNO , E. Arvo Pärt peeglis. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.

TEDER, T. Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios.- Muusika. 2005 nr. 8-9, lk 47.

Tiit Vartsi kiri O.Kirsile 30. Jaanuarist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis

TÕNSAU, KAIRI. Arvo Pärt. Rakvere Gümnaasium. Rakvere, 2008.[Õpilasuurimus, säilitatakse Rakvere Gümnaasiumi raamatukogus]

Vaike Toming( Vaus ), mälestused kirja pandud 1994. A. Odette Kirsi poolt (leheküljed nummerdamata). Käsikiri O.Kirsi valduses.

Vikipeedia, Arvo Pärt. http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt (04.04.2010)
LISA 1
Sünnipäevakontsertite plakat
Foto: Ragnar Viikoja
LISA 2
Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a
Foto: Ragnar Viikoja
LISA 3
Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios
Foto:Ragar Viikoja
LISA 4
7. klassi lõpupilt
Foto: Rakvere Muuseum
LISA 5
Elukoht: Laada 17 I
Foto: Rakvere Muuseum
LISA 6
Elukoht: Laada 17 II
Foto: Rakvere Muuseum
LISA 7
Puhkpilliorkester
Foto: Rakvere muuseum
LISA 8
Arvo kooliajal
Foto: Rakvere Muuseum
LISA 9
Arvo akordioniga
Foto: Rakvere Muuseum
LISA 10
Arvo Pärdi teosed
Perpetum mobile (1963)
Esimene sümfoonia(1964)
Teine sümfoonia(1966)
Kontsert tšellole ja orkestrile Pro et Contra (1966)
Kolmas sümfoonia( 1971 )
Aliinale(1976)
Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerkontserdile(1977)
Peegel peeglis(1978)
Passio(1982)
Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile
Stabat Mater(1985)
Festina lente (1988)
Magnificat(1989)
Berliini missa (1990)
Misere(1990)
Siluani laul(1991)
Litaania(1994)
I am the true vine(1996)
Dopo la vittoria(1996)
Kanon pokajanen koorile(1996)
Missa syllabica koorile ja orelile(1996)
Tribodon(1998)
Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile(1999)
...which was the Son of...(2000)
My heart ’s in the Highlands(2000)
Nunc dimitris(2001)
Littlemore Tractus(2001)
Salve Regina(2002)
„la Sindone“(2006)- Esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista)
Neljas sümfoonia(2008)
LISA 11
Näide küsitlusest
Olen Ragnar Viikoja ja viin läbi küsitluse Arvo Pärdi ja tema kooliaastate kohte Rakveres. Soovin, et vastaksite mõnele küsimusele.
Te olete.
Mees Naine
Teie vanus on?
......
Kas te teate kes on Arvo Pärt?
.......
Kus on Arvo Pärt sündinud?
Kas: a) Rakveres
b) Tallinnas
c) Paides
Kus koolis õppis Arvo Pärt aastatel 1950-1954?
.........................................................................
Kas oskate nimetada mõne Arvo Pärdi teose? Nimetage.
.........................................................................
Kuidas on Arvo Pärt teie arvates mõjutanud:

Rakveret

Eestit

Teid
LISA 12
Pisike poiss jalgrattal
Foto: Rakvere Linnavalitsus
LISA 13
Arvo Pärt lapsepõlves
Foto: Rakvere Muuseum
LISA 14
Arvo klaveri taga
Foto: Rakvere Muuseum
LISA 15
Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal
Rakvere 2010