Eesti majandus ja rahandus lühiuuring (1)

Lähte Ühisgümnaasium
Eesti majandus ja rahandus
Lühiuuring
Koostaja : Elise Sule
LÄHTE 2009
Majandussüsteemid
Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus.
Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused , lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt.
Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada – mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi oleks konkurents, mis hinnainformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas.
Segamajandus – Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor , riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid ; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine.
- Eestis on välja kujunenud segamajandussüsteem.
Eesti maksusüsteem
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla-või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest.
Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev
või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti.
Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks .
Kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.
Eesti maksusüsteem on valdavalt propotsionaalne, maksumäärad ei sõltu maksustavast summast.
Riigieelarve
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile , sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks, seega on see üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks.
Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks.
Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires.
Välimuselt on riigieelarve lihtne 40 leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud, puudujääk ja ülejääk.
Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus – kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks.
Järgmise aasta eelarve koostamist alustavad valitsusasutused juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. Rahandusministeeriumi rolliks on aidata teistel ministeeriumidel jõuda eelarvesummade jagamisel kokkuleppele. Tavaliselt juuli lõpus või augusti alguses esitab Rahandusministeerium valitsusele läbirääkimiste tulemusel sündinud esialgse nägemuse riigieelarve jaotumisest. Valitsus arutab välja käidud piirsummasid ning võib neid muuta vastavalt oma poliitilistele eelistustele ja kokkulepetele. Septembri lõpus või oktoobri alguses esitab valitsus riigieelarve Riigikogule. Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised.
Majanduse kokkuvõte
(märtsi kuu seisuga)
Joonis 1. Eesti majandus
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet.
Väliskeskkonnas nii USA, Euroopa Liidu kui ka Eurotsooni majandusolukord 2008. aasta neljandas kvartalis halvenes. Nafta hind püsis veebruaris vahemikus 40-50 dollarit barreli kohta. Majanduse kindlustunde indikaator Euroopas langes oma madalaima tasemeni alates 1985. aasta jaanuarist, mil näitaja kasutusele võeti.
SKP-Eesti sisemajanduse koguprodukt vähenes 2008. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,7%. 2008. aasta kokkuvõttes vähenes SKP eelneva aastaga võrreldes 3,6%. Eelkõige mõjutas seda sisemajanduse nõudluse kiire vähenemine 7,4%. Samuti vähenes kaupade ja teenuste eksport välisnõudluse kahanemise tõttu.
Majandussektorite töötleva tööstuse toodang vähenes veebruaris võrreldes 2008. aasta veebruariga 33%, mis oli tingitud sise- ja välisnõudluse vähenemisest. Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes veebruaris püsivhindades 18%. Enim mõjutasid kaupade jaemüügi langust tööstuskaubad, mille jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes 27%. Veosekäive raudteel oli IV kvartalis eelmise aasta sama perioodi tasemest madalam 4,5%, kaubavood sadamate kaudu samuti vähenesid 4,2%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2008. aasta IV kvartalis Eestis 21% vähem kui aasta tagasi, turu langus oli tingitud eelkõige elamuehitusmahtude vähenemisest.
Kaupade ekspordi maht oli jaanuaris 29% ja impordi maht 36% väiksem kui möödunud aasta jaanuaris. Üleilmne majanduskriis on vähendanud kaubanduspartnerite nõudlust, mistõttu olulisemate kaubagruppide väljavedu on märkimisväärselt vähenenud. Impordi langus on olnud kiirem ekspordist sisenõudluse jätkuva vähenemise tõttu.
2008. aasta IV kvartali jooksevkonto puudujääk vähenes 5,5 protsendini SKP-st. Võrreldes aastataguse sama ajaga on jooksevkonto puudujääk vähenenud kolm korda. Viimaste aastate madalaim tase viitab majanduse välisrahastamise vajaduse vähenemisele. Välistasakaalu jätkuva paranemise peamisteks põhjusteks on sisenõudluse languse süvenemine ning välisinvestorite aktsiakapitalilt teenitud tulu vähenemine.
Tarbijahindade aastane kasv aeglustus märtsis 2%ni. Veebruariga võrreldes odavnesid tarbijahinnad 0,5%. Samuti on euroala inflatsioon kiiresti alanenud, ulatudes aastases võrdluses 0,6%ni (eelhinnang). Konkurentsis püsimiseks on hakanud kaupmehed hindu alandama. Lisaks soodustab hinnatõusu pidurdumist toormehindade langus maailmaturul, millest tulenevalt on tarbijahinnad kuulises võrdluses langenud juba viis kuud järjest.
Eratarbimine vähenes 2008. aastal 4 protsenti, kuigi eratarbimiskulutused kasvasid 6%. Langustempo kiirenes viimases kvartalis järsult ning süveneb selle aasta esimeses pooles ilmselt veelgi. Aasta teises pooles pidurdab eratarbimise vähenemist tarbijahindade oodatav pööre langusele.
Finantssektoris eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude jääk on 2008. aasta lõpust alates hakanud vähenema ning see trend jätkub ilmselt 2009. aastal. Eraisikute hoiuste kogumahus pole kaheksa kuu jooksul muutusi toimunud. Kõrged hoiuseintressid suunavad nõudmiseni deposiidid tähtajalistele arvetele. Baasintresside ja EURIBORi kiire langus toob leevendust vaid vanade laenude intressimaksetesse, kuna uute laenude riskimarginaalid on tõusnud oluliselt.
Tööturg 2008. aasta IV kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 652 600 inimeseni, mis on 1200 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%.
Küsimustik
Küsisin viis küsimust viielt isikult vanuses 16-20.

Kuidas suhtute Eestis olevasse majandussüsteemi?
Neli vastanut ütles, et neile meeldib Eestis olev majandussüsteem, kuna riik osaliselt hoiab silma peal ning kohati oskab ka suunata. Üks vastanu ei osanud kindlalt seisukohta võtta.

Mida Te arvate hetkel olevast majandussurutisest?
Vastanud arvasid, et ükskord oli oodata sellist langust, kuna majandus kasvas viimasel ajal väga hoogsalt. Samuti vastanud ütlesid, et hetkel see majandussurutis pole neid ega nende lähedasi mõjutanud ning nad ei muretse sellepärast. Majandussurutise lõpuks ennustati järgmise aasta algust.

Kuidas Te suhtusite mõttesse tulumaksumäära tõsta 21%-lt 26%-le ning 30%-le neile kelle palk on 40 000 ja enam?
Sellele küsimusele vastates olid vastanud suhteliselt ühel meelel , aravati, et kui see praeguses seisus midagi paremaks muudab, siis oleks see täiesti mõeldav.

Milline on Teie arvamus selle aasta riigieelarvetest ja kas Teie arvates on kulusid kokku tõmmatud õigetest kohtadest ?
Kolm vastanut arvas, et kui oli vaja teha selliseid riigieelarveid ja oli nendest kohtadest võimalik kulusid piirata, siis miks ka mitte. Kaks inimest olid riigieelarvete suhtes samal meelel, kuid osanud kulude kokku tõmbamise kohta midagi muud öelda.

Mida Te arvate praeguse Valitsuse tegevusest, et riigi majanduslikku olukorda parandada?
Arvati, et Valitsus tahab ja üritab seisu parandada, kuid see mida näha saab televisiooni ja ajakirjanduse vahendusel, üksteise maha tegemine ja laimamine, on suhteliselt mõttetu ning ei too mingit kasu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et küsitletud usuvad Eesti majandusliku seisu paranemisse ning on praeguse hetkel veel optimistlikud. Samas Valitsusest ei olnud mingeid eelarvamusi, kuid üksteise maha tegemine ja laimamine tundus absurdsena.