Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid (1)

Tartu Ülikool
Pärnu Kolledž
Turismi- ja hotelliettevõtlus
Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid
Uurimustöö
Juhendaja :
Liina Käär
Pärnu 2008
Sisukord
Sissejuhatus.......................................................................................................................4
1 Probleemi püstitamine 5
2 Hüpotees 5
3 Õpetajate palgad Eestis. 5
3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus 6
4 Reaalainete ja humanitaarainete osakaal Eestis. 6
5 Küsitlusankeedi näidis. 11
6 Küsitluse tulemused 16
Sissejuhatus
Ajakirjanduses ilmunud materjalidest nähtub, et gümnaasiumide lõpetajad eelistavad edasi õppida kõrgkoolides erialadel , mis annavad humanitaarse, ühiskonnateadusliku, sotsiaalse või mõne muu mittetehnoloogilise hariduse. Alates 90-ndate algusest on tehnoloogilisi distsipliine õppivate tudengite arv ca 10%. need on peamiselt TTÜ ja Maaülikooli mõnede erialadade (energeetika, mehhanika , veterinaaria jt) tudengid . Suhteliselt vähe on ka tudengite üldarvuga võrreldes meditsiinierialade ja loodusteaduslike distsipliinide üliõpilasi (peamiselt TÜs).
Miks läheb niivõrd vähe keskharidusega noori õppima tehnoloogilistele erialadele, kuigi majandus, eriti tootev- töötlev tööstus ja ehitus vajavad just selliste erialade inimesi ning palgad pole inseneridel ja tehnoloogidel halvad. Reaalainete spetsialistidel on keskmiselt suurem võimalus teha karjääri ettevõtete tippjuhtkonda või saada suurte korporatsioonide omanike ringi. Samuti on reaalteadusi õppinutel hea läbiöögivõime avalikus halduses ja poliitikas.
Tehnoloogiliste erialade populaarsuse kasv nende noorte hulgas, kes on soovivad omandada kõrgharidust ning on samas huvitatud kõrget kvalifikatsiooni nõudvast hästitasustatud tööst, on meie majanduse arengule väga oluline. Eesti mahajäämus tootlikkuse ning lisandväärtuse osas on Euroopa Liidu edukamate liikmesriikidega võrreldes veel liiga suur. Rahvusvaheline majandusstatistika kinnitab, et tööstussektoris ühe töötaja kohta loodav lisandväärtus on Eestis ainult 22,4% Euroopa Liidu keskmisest lisandväärtusest tööstussektori ühe töötaja kohta. Kõrge elatustaseme saavutamine ei ole võimalik, kui tööviljakus on madal, mis omakorda aga sõltub sellest, kui palju on meil tublisid insenereja tehnolooge ning tööstussektorisse tehtavate investeeringute mahust.

Probleemi püstitamine

Meil on vaja teada, miks on tehnoloogilised erialad noorte hulgas nii vähe populaarsed , kuigi nende omandamine looks noortele hea perspektiivi olla elus edukas. Millega ühiskonna ja humanitaarsete erialade populaarses väga selgelt ületab tehnoloogilisi ja loodusteaduslikke. Samas, kui on teada, et tööjõuturul on humanitaarse kvalifikatsiooniga inimeste ülejääk? Kas põhjused on isiklikku laadi või on probleemid meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid.

Hüpotees

Koolides on matemaatika , füüsika ja keemia – kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid . Kolmandaks levitab massimeedia noortes illusiooni , et suhteliselt väikese vaevaga on võimalik teha kiiresti karjääri ja teenida head palka. Seega peame võimalikuks, et tehnoloogiliste erialade vähene populaarsus on tingitud mitte noorte andetusest võin tõrksusest vaid ühiskonnas väljakujundatud hoiakutest, mis väljendub eelkõige haridussüsteemi mahajäämuses ja uute ideede puudumises.

Õpetajate palgad Eestis.

Positiivse arenguna on Eestis suudetud üldhariduskoolide õpetajate palgad hoida Eesti keskmise palga kasvuga tasakaalus. 22. detsembril 2006. aastal allkirjastasid valitsus ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) 2007. aasta palgatingimuste ja palgaalammäärade kokkuleppe, millega tõuseb õpetajate palkade alammäär 18 protsenti.
2002. aasta keskmise palga ning 2007.aasta prognoosi võrdluses on Eesti keskmine palk tõusnud ligikaudu 67%. 2008.a keskmise palga prognoos näitab ligi 10%-list kasvu jätkumist võrreldes 2007. aastaga. OECD riikides moodustasid töötajate palgakulud 2003. aastal keskmiselt 65,5% haridusasutuste tegevuskuludest (v.a investeeringud ). Ülikooliseaduse paragrahv 2 punkti 14 kohaselt moodustab personalikulu õppekoha arvestuslikust maksumusest vähemalt 60%.

Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus

 
2001
2002
2003
2004
2005
2006 prognoos
2007 prognoos
2008 prognoos
Õpetaja ametikoha keskm. palk RM andmetel*
5238
6177
6687
7754
8632
9081
Õpetajate keskmise palga kasv, %
15
18
8
12
11
11
 
Eesti keskmine palk**
5510
6144
6723
7287
8073
9170
10261
11265
Eesti keskmise palga kasv, %
12
12
9
8
11
14
12
10
 
Õpetaja keskmise palga osakaal Eesti keskmisest palgast
95%
101%
99%
106%
107%
99%
* 2005 - RM esialgsed andmed
** 1999-2005 - Statistikaameti andmed, alates 2006 Rahandusministeeriumi prognoos (Eesti kõrgharidusstrateegia... 2008).

Reaalainete ja humanitaarainete osakaal Eestis.

Lühiülevaade peamistest hõive näitajatest õppevaldkonniti, 1997-2004
ISCED 97 ala
Tööjõus osalemise määr, (%)
Tööhõive määr, (%)
Töötuse määr, (%)
Haridus
78.7%
74.7%
5.1%
Humanitaaria ja kunstid
80.9%
78.3%
3.2%
Sotsiaalteadused , ärindus ja õigus
73.9%
68.4%
7.5%
Loodus- ja täppisteadused
83.1%
78.3%
5.7%
Tehnika, tootmine ja ehitus
78%
70.5%
9.7%
Põllumajandus
67.6%
62.3%
7.8%
Tervis ja heaolu
76.1%
73.5%
3.4%
Teenindus
77.7%
68.8%
11.5%
Allikas: „Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes”, Praxis 2005
Eelpool toodud info põhjal võib välja tuua neli õppevaldkonda, kus omandatud haridus annab tööturul mõnevõrra nõrgema positsiooni: sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus ning teenindus. Uuring ei anna vastust küsimusele, miks väljatoodud õppevaldkondades hariduse omandanutel on läinud tööturul mõnevõrra halvemini, see vajab eraldi uurimist . Arvestama aga peab, et põhjuseid võib olla mitmesuguseid ning üheselt ei ole võimalik seostada lõpetajate ettevalmistuse kvaliteeti ning tööturu vajadusi, nii näiteks mõjutas põllumajanduse õppevaldkonna lõpetajate edu/ ebaedu tööturul 90-ndatel aastatel toimunud majanduse ümberstruktureerimise protsess, kus üksikindiviidil ei pruukinud olla palju valikuvõimalusi muutunud olukorraga hakkamasaamiseks.
Tehnikavaldkonna lõpetajate rakendumise kvalifikatsioonile madalamale töökohal on ilmselt aidanud kaasa eesti keele vähene oskus töötajate rühma hulgas, kes on omandanud tehnilise keskerihariduse endise Nõukogude Liidu erinevates osades. Lõplike järelduste tegemiseks on vaja vastavateemalisi uuringuuid teha rohkem.
Uuringus vaadeldi ka erinevate õppevaldkondade lõpetajate hajuvust ISCO -88 ametirühmade lõikes sooviga saada ülevaade, kui suur osa hõivatutest töötab väljaspool ametikohti, mis eeldavad teatud tasemel kvalifikatsiooni kasutades selleks ametite pearühmade ning haridustasemete teoreetilisest seost.
Haridusele vastavates pearühmades töötamine kolmanda haridustaseme järgi, – 2-3. pearühm, 2002-2004
Allikas: Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2005
Ka ametirühmade järgi jaotust vaadates on probleemsemad teeninduse, põllumajanduse, tehnika, tootmise ja ehituse ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkondade lõpetajad, kel on olnud probleeme, formaalseid klassifikatsiooni järgides, oma kvalifikatsioonile vastava rakenduse leidmisega.
Seega võib öelda, et Eestis on sarnaselt teiste riikidega kõrghariduse massiliseks muutumine toimunud kiiremini kui vastavat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade loomine tööturul. Disproportsiooni ulatus ei ole viidatud uuringutele tuginedes suur, kuid tagasiside tööandjatelt läbiviidud värbamiste osas on 2005.a. läbivalt hoiatav – spetsiifilisi kutseoskusi nõudvate ametikohtade täitmise keerukuse kõrval laekub kõrghariduslikku kvalifikatsiooni mitte-eeldavatele töökohtadele arvestataval hulgal kõrgkoolidiplomiga noorte avaldusi . Kvalifikatsiooni ja töö mittevastavus võib aga pikaajalises perspektiivis viia rahulolematuseni, mis võib nõuda avaliku sektori poolset täiendavat sekkumist täiend- ja ümberõppe koolituste rahastamise näol. Samas tuleb tunnistada, et vaadeldava õppevaldkonna kõrge populaarsus õppijate hulgas pole Eesti spetsiifiline fenomen , sama arengu on läbi teinud kõik Kesk- ja Ida-Euroopa ning mitmed OECD riigid.
Kokkuvõttes ei saa 2005.a. üheselt väita, et pehmete erialade väga kõrge populaarsus noorte hulgas võib tähendada neile hiljem probleeme töö leidmisel. Pakutav palgatase sotsiaal- ja käitumisteaduste valdkonna lõpetajatele on 2005.a. täiesti konkurentsivõimeline. Samas tuleb arvestada, et oma õpinguid ei ole lõpetanud noored, kes on astunud tasulisse õppesse viimastel aastatel, kus tasulise õppe maht on oluliselt tõusnud – kui 1998.a. alustas õpinguid sotsiaal- ja käitumisteaduste valdkonnas 4681 inimest, siis 2004.a. oli vastav arv tõusnud ligi 7000-ni.
Kehtiva Haridusseaduse kohaselt on laste ja noorte kutsealast informeerimise ja neile vastavate soovituste andmine kohalike omavalitsuste ülesanne. Noorsootööseaduse alusel vastutab noorte teavitamise ja nõustamisega seotud koordinatsioonitöö eest Haridus- ja Teadusministeerium, kelle eelarve kaudu on alates 1999. aastast eraldatud toetusi kõikidele maakondadele noorte teavitustööks. Maakondade tasandil on sõlmitud lepingud valitud partneritega, kes vastavat tööd korraldavad. 2001.a. kinnitati karjäärinõustaja IV kutsestandard. HTM rahastab igal aastal projektipõhiselt maakondlike nõustamiskeskuste töötajate vastavat täiendkoolitust. SA Innove allüksusena tegutseb Karjäärinõustamise Teabekeskus, mis annab välja metoodilisi infomaterjale, levitab valdkonna alast teavet, korraldab erinevaid koolitusi ja seminare. Ellu on viidud mitmeid karjäärinõustamist edendavaid rahvusvahelisi programme – Avatud Eesti Fondi Karjäärikeskus, Leonardo da Vinci täiskasvanute nõustamis- ning lähetusprojektid, PHARE programm Karjäärinõustamise Teabekeskus.
Riikliku õppekava üheks horisontaalseks kõiki õppeaineid läbivaks teemaks üldhariduskoolides (alates 1.09.04) on kutsesuunitlus, et toetada noori elukutsevalikuga seotud teadlike otsuste tegemisel. Mitmetes kutseõppeasutustes pakutakse karjäärinõustamisalaseid teenuseid. Kõrgkoolides tegutsevad karjäärikeskused, kus on keskendutud üliõpilaste ja vilistlaste töövahendusele.
Reaalselt ei ole selline korraldus piisavalt hästi töötanud – süsteem on killustatud ning funktsioneerib olulises ulatuses projektipõhiselt, tagatud pole teenuste ühtlaselt kõrge kvaliteet, puudub koordineeritult edastatav struktureeritud karjääriinfo (seosed hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste seoste kohta), seetõttu pole vajalik info kõigile noortele kättesaadav. Kaudselt viitab rahulolematusele praeguse süsteemi toimimisele noorte valikute suunad põhikooli ja keskharidusejärgselt – piisavalt pole väärtustatud tööstuse ja tootmisega seotud elukutsed , liialt suur on noorte tung õpingute alustamiseks nn pehmetel erialadel. Töörühma aruteludes toodi mitmeid kordi esile vajadus aidata noortel teha teadlikumaid otsuseid – analüüsides testide abil oma tugevaid ja nõrku külgi, saada infot erinevate erialade kohta kuni konkreetsete soovitusteni, millises koolis seda teha on võimalik, vajalik oleks anda tagasisidet erinevate haridusliikide ja koolitusvaldkondade tööturu perspektiivide kohta (oodatav palgatase, majandussektor ja ametirühm peale lõpetamist). Mööda ei saa vaadata sellest, et vajalik on elukutsevalikuid kaudselt mõjutava huvihariduse ja innovatiivsete projektide toetamine loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkondades ning nende valdkondade õpetajakoolituse edendamine, sest seekaudu mõjutatakse kõige tõhusamalt tulevasi karjäärivalikuid.
Probleemidele on viidanud mitmed partnerid , mistõttu analüüsiti kujunenud olukorda 2004.a. HTM noorteoskonna juures tegutsenud töörühmas. Kokkulepete kohaselt töötatakse noorteoskonna juhtimisel 2006. aastaks välja uus integreeritud nõustamismudel koos tegevuskavaga, lisaks käivitatakse tegevus, mille alusel parandatakse karjäärinõustamisteenuse kvaliteeti üldharidus- ja kutsekoolides (õpetajate täiendkoolitus, metoodika ja õppevahendid). Karjäärinõustamise valdkonna keskseks koordinaatoriks ja sisuliseks arendajaks jääb Karjäärinõustamise Teabekeskus (Haridus ja ... 2008).
Tööturualase informatsiooni tõhustamiseks tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil iga-aastaselt monitoorida kõrgkooli lõpetajate rakendumist tööturul (palk, ametirühm, majandussektor, töötus). Pikemaajalise tööjõuvajaduse hindamise kohustus jääb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kus üldise töötajate vajaduse hindamise kõrval analüüsitakse konkreetsete majandussektorite vajadusi võtmeerialade lõikes. Lühiajaliste tööjõuvajaduste prognoosi (kuni 2.a.) koostamise kohustus lasub Sotsiaalministeeriumil.

Küsitlusankeedi näidis.

Kõigepealt mõned küsimused vastaja (respondendi) kohta
Olen .......................aastat vana
Palun joonistage õigele vastusevariandi numbrile ring ümber
Sugu 1 Mees
2 Naine
Elan 1 Tallinnas
2 Tartus, Pärnus
3 Mõnes teises maakoonakeskuses
4 Maal
Lõpetasin keskkooli/gümnaasiumi

Tallinnas

Tartus, Pärnus

Mõnes teises maakonnakeskuses

Maal
Lõpetasin kooli/klassi, millel ...

...oli humanitaarsete ainete kallak

...oli reaalainete kallak

...oli mingi muu kallak

... mingit kallakut ei olnudki
Ma õpin praegu kõrgkoolis
1 ... reaal - või loodusteaduserialal
2 ... sotsiaalsel erialal
3 ... halduse või juura erialal

... kunstialal

... mõnel muul erialal
Sageli on kooliõpilastele matemaatika, füüsika ja keemia osutunud kõige raskemateks ja vastumeelsemateks õppeaineteks.
Palun märkige 3-palli skaalal, miks see nii on
Nõus Nii ja naa Ei ole nõus
Need ongi väga rasked ained 1 2 3
Õpetajad on kurjad 1 2 3
Õpilased on laisad 1 2 3
Mõni muu põhjus ..........................................
Selleks, et olukorda parandada, oleks vaja...
See oleks vajalik Seda võiks ka teha Seda pole vaja
*Tõsta õpetajate palku, et saaks 1 2 3
Valida paremaid õpetajaid
*Muuta ainete õpikud ja 1 2 3
metoodika huvitavamaks
*Lasta igaühel ise valida, mida 1 2 3
Keskkoolis õppida
# Palun märkige oma eriala, mida ülikoolis õpite .....................................................
# Kui te selle valisite, kas kaalusite enne ka mõne teise eriala valmist?
1 Ma teadsin juba ammu , mida tahan ülikoolis õppida
2 Otsustasin eralavaliku gümnaasiumi viimases klassis
3 Tegin oma valiku viimasel hetkel, kui viisin oma dokumendid ülikooli
4 Ei oskagi täpselt öelda
# Kui te ei oleks valinud seda eriala, siis, milline oleks olnud teine valik?
# Milliseid erialad oleksid olnud teie jaoks kõige vähem tõenäolised, mida te mingil juhul ei oleks valinud? Palun tooge mõned näited
# Mis olid teie lemmikõppained gümnaasiumis?
# Mis olid teie lemmikõppeained põhikoolis?
# Kui need vahepeal muutusid, siis palun põhjendage mõne sõnaga, miks?
# Milliseaine õpetaja oli teil gümnaasiumis lemmik?
# Millise aine õpetaja oli teil lemmikuks põhikoolis?
# Millise aine õpetaja oli kõige ebameeldivam?Palun põhjendage mõne sõnaga, miks?
# Palun hinnake gümnaasiumis õpitud aineid 10 palli skaala selle järgi, kui vajalikuks te neid peate enda jaoks edasisel eluteel
eesti keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
kirjandus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
matemaatika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
füüsika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
keemia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
bioloogia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
inglise keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
ajalugu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
# Palun hinnake neid aineid selle järgi, kuivõrd nende edukas omandamine ja valdamine võiks tegelikult aidata kaasa edukale karjäärile ja kõrgepalgaliste töökohtade saamisele
eesti keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
kirjandus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
matemaatika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
füüsika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
keemia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
bioloogia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
inglise keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
ajalugu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
# Palun hinnake neid nüüd selle järgi, kui oluline on nende ainete hea oskus vajalik kogu ühiskonnale ja seal hulga majanduse arengule
Eesti keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Kirjandus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Matemaatika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Füüsika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Keemia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Bioloogia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Inglise keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Ajalugu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
# Paljude jaoks on matemaatika, füüsika ja keemia põhikoolis ja gümnaasiumis väga rasked ained. Palun järjestage põhjused, miks see teie arvates nii on
.... puudulik õpetamise metoodika
.... nõrgad õpetajad
.... suurel osal lastest ja noortest lihtsalt puudub võime neid aineid omandada
.... suur osa lapsi ja noori ei viitsi nende ainetega tegeleda,kuna need nõuavad suuremat tööd
.... ühiskonnas ei teadvustata näiteks massimeedia kaudu,nende ainete tähtsust

Küsitluse tulemused

Küsitletuid oli kokku 52, kõik need isikud olid uuringu läbiviimise ajal erinevate kõrgemate koolide üliõpilased. Keskmine vastajate vanus on 20,8 aastat, nendest 24 olid mehed ja 28 naissoost . Palusime vastajatel anda ka infot, millise gümnaasiumi nad lõpetasid ning kus nad edasi õpivad. Saime teada, et 54% küsitletutest käivad Tallinna ülikoolides, 39% on otsustanud Tartu ülikoolide kasuks ja ülejäänud, 7% mõnes teises maakonna keskuses .
Tallinnas lõpetas keskkooli 42 vastanut, Tartus 4 ning 6 lõpetas gümnaasiumi mõnes teises maakonnakeskuses.
Klassi kallak keskkoolis
Teaduskonnad, kus kõrgkoolis õpitakse.
Küsisime tudengitelt, mida nemad arvavad matemaatika, füüsika ja keemia õppeainete raskusest ja miks on nad õpilaste jaoks ebameeldivad. 24 vastanutest arvasid, et reaalained ongi väga keerulised ained, ainult 7 arvasid vastupidist. 22 vastanutest ei olnud nõus sellega, et õpilased ise on laisad ja 15 tudengit arvasid, et õpetajad on kurjad, ebameeldivad.
Nõus
Nii ja naa
Ei ole nõus
Need ongi väga rasked ained
24
21
7
Õpetajad on kurjad
15
29
8
Õpilased on laisad
11
19
22
Uurijad soovisid teada saada, mis oleks vaja ette võtta olukorra parandamiseks. Tuleb välja, et enamus ehk 79% küsitletutest pooldab õpetajate palkade tõstmist, ainult 2 vastanutest olid sellele vastu. 28 arvasid ka, et õpikud pole piisavalt huvitavad. Siiski ei pooldanud 30 respondenti ideed, et õpilased ise valiksid kõik ained, mida keskkoolis õppida.
See oleks vajalik
Seda võiks teha
Seda pole vaja
Tõsta õpetajate palku, et saaks valida paremaid õpetajaid.
41
9
2
Muuta ainete õpikud ja metoodika huvitavamaks.
28
23
1
Lasta igaühel ise valida, mida keskkoolis õppida.
6
18
30
Erialad, mida küsitletud ülikoolis hetkel õpivad.
Erialad, mida tudengid kindlasti õppima ei läheks.
Lemmikud õppeained gümnaasiumis
Lemmikud õppeained keskkoolis
Füüsika
3
2
Inglise keel
8
7
Ajalugu
8
7
Geograafia
6
6
Vene keel
4
5
Matemaatika
3
2
Kirjandus
7
6
Eesti keel
3
8
Bioloogia
4
7
Keemia
2
2
Filosoofia
4
0
Kõige meeldivamad aineõpetajad
Kõige ebameeldivamad aineõpetajad
Eesti keel
9
3
Vene keel
7
3
Inglise keel
9
2
Matemaatika
3
10
Füüsika
2
6
Keemia
0
7
Bioloogia
4
5
Filosoofia
0
4
Ühiskonnaõpetus
3
4
Geograafia
6
6
Ajalugu
9
2
Meid huvitas, mida arvavad tudengid koolis õpitavate põhiainete tähtsusest. Palusime hinnata aineid 10-palli süsteemis.
Nende ainete vajalikkus eduka karjääri saamisele (keskmine 10-palli skaalal)
Nende ainete vajalikkus ühiskonnale ja majandusele (keskmine10-palli skaalal)
Eesti keel
8.33
9
Kirjandus
6.83
7.6
Matemaatika
5.5
5.83
Füüsika
4.36
5
Keemia
5.16
4.33
Bioloogia
7
6
Inglise keel
9.16
9.23
Ajalugu
7.5
5.83
Järeldused ja lõppsõna
Küsitluse tulemused kinnitavad hüpoteesi, et tehnoloogiliste erialade vähese populaarsuse põhjuseid tuleb otsida eelkõige põhi- ja kesharidussüsteemist. Üle Eesti on õpilased raskustes reaalainete – matemaatika, füüsika ja keemiaga. Seda ei saa seletada eesti laste andetusega selles vallas, vaid nagu me küsitlustulemustest näeme, on nende ainete õpetamine ja õppimine koolides vähe motiveeritud.
Ühelt poolt on õpetajatel suur vastutus suhteliselt keeruliste ainete õpetamisel, kuid madal töötasu ei ole suutnud sellele tööle meelitada häid õpetajaisiksusi – seda näeme, kui vähestel koolilõpetanutel on olnud reaalainete õpetajad lemmikuteks.
Teiselt poolt ei ole õpilastel kerge kaasa minna ainetega, mille õpetamismetoodika ei ole ajaga kaasas käinud. Tänapäeva kooliõpilased suhtlevad palju nii omavahel, kui elektrooniliste vahendite kaudu, mis eeldab aga kaasaegsemaid lähenemisi nende ainete õpetamisel, mille omandamine ja populaarsus on ühiskonna arengule ülimalt olulised.
Seega peavad need, kes riigi arengu ja tuleviku eest otsuseid langetavad, poliitikud ja riigiametnikud, tegema palju rohkem selleks, et koolides oleks hea nii õpilastel kui õpetajatel. Väga palju on vaja teha noorte huvide suunamiseks aladele, mida on ühiskonna edukaks arenguks kõige vajalikumad.
Käesolev uuring võiks olla üheks sammuks sellel teel, et meie haridussüsteem pöörduks rohkem reaalainete poole, kuid nii et selle tõttu ei kannataks muude õppealade tase.
Viidatud allikad

Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015 rakendusplaan aastateks 2008-2010. [www.valitsus.ee/failid/Korgharidusstrateegia_2006_2015_rakendusplaan_2008_20102.pdf]. 12.12. 2008.

Haridus ja teadus Eestis.[www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6035]. 15.12.2008.

Poliitikauuringute keskus Praxis. [ http://www.praxis.ee/ ]. 15.12.2008.
23