Eesti institutsioonid (0)

Lähte Ühisgümnaasium
Euroopa institutsioonid
Lühiuuring
Koostaja : Elise Sule
LÄHTE 2009
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab.
Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht. Viimased parlamendivalimised toimusid 2004. aasta juunis. Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist.
Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse üle-euroopalisse poliitilisse fraktsiooni.
Eestist on praegu Euroopa Parlamendi esindajateks sotsiaaldemokraadid Katrin Saks, Marianne Mikko ja Andres Tarand, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam , reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir .
Hans- Gert Pöttering valiti Euroopa Parlamendi presidendiks 2007. aastal ning jääb sellele ametikohale kuni 2009. aasta valimisteni.
Parlamendil on kolmeks põhiliseks ülesandeks on jagada nõukoguga seadusandlikku võimu, teostada demokraatlikku järelvalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle ning jagada nõukoguga pädevust Euroopa Liidu eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu
Nõukogu on Euroopa Liidus põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusest.
See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu peab näiteks arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu.
ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Ent sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa ükskõik missugune minister või riigisekretär, kelle valitsus välja valib.
Nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused, justiits- ja siseküsimused, tööhõive, sotsiaalpoliitika , tervishoid ja tarbijakaitse , konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika , põllumajandus ja kalandus , keskkond, haridus , noorsugu ja kultuur.
Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse.
Liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ja Euroopa Komisjoni president kohtuvad kuni neli korda aastas kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme.
Nõukogu kuueks põhiülesandeks on Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Euroopa Liidu ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, Euroopa Liidu eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga, Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika tagamine, siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine.
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Euroopa Komisjon on ka Euroopa Liidu täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest.
Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega.
Terminit „komisjon” kasutatakse kahes tähenduses, esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali.
Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks. Nad on kõik olnud oma päritoluriigis poliitikud ja paljud on olnud valitsusse kuuluvad ministrid, kuid komisjoniliikmetena on nad kohustatud tegutsema liidu kui terviku huvides ega tohi järgida oma riigi valitsuse juhtnööre.
Uus komisjoni koosseis nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant, kuue kuu jooksul alates Euroopa Parlamendi valimistest.
Praeguse komisjoni ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2009. Komisjoni presidendiks on José Manuel Barroso, kes on pärit Portugalist .
Komisjon on poliitiliselt vastutav parlamendi ees, kellel on õigus see umbusaldushääletusega laiali saata. Komisjoni liikmel tuleb tagasi astuda siis, kui president seda palub teha, ning tingimusel, et teised komisjoni liikmed on tema tagasiastumisega nõus.
Komisjon võtab osa kõikidest parlamendi istungjärkudest, kus ta peab selgitama ja põhjendama oma poliitikasuundi. Ta vastab ka regulaarselt parlamendiliikmete suulistele ja kirjalikele küsimustele. 
Komisjoni igapäevast tööd teevad selle haldusametnikud, eksperdid , tõlkijad, tõlgid ja sekretariaat . Niisuguseid Euroopa Liidu ametnikke on umbes 23 000. Võib tunduda, et seda on palju, aga tegelikult on see arv väiksem enamiku Euroopa keskmise suurusega linnanõukogude personali arvust
Euroopa Komisjonil neljaks põhiülesandeks on õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule, Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine, Euroopa Liidu õigusaktide täitmise järele valvamine ja Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle
Euroopa Kohus
Euroopa Ühenduste Kohus, mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks, loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal.
Euroopa Kohtu ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust.
Samuti peab kohus tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel.
Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva. Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Eestist kuulub Euroopa Kohtusse Uno Lõhmus.
Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult .
Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid , kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
Selleks et aidata Euroopa Ühenduste Kohtul toime tulla selles kohtus algatatud tuhandete kohtuasjadega ning pakkuda kodanikele paremat õiguskaitset, loodi 1988. aastal Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus, selle Euroopa Ühenduste Kohtu juurde kuuluva kohtu ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide esitatud kaebused ning juhtumid, mis on seotud ettevõtetevahelise ebaõiglase konkurentsiga. Ka kõnealuse kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist.
Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus on loodud Euroopa Liidu ja selle institutsioonide ametnike vaheliste vaidluste lahendamiseks. Nimetatud kohus koosneb seitsmest kohtunikust, kes töötavad esimese astme kohtu alluvuses.
Euroopa Kohtul, esimese astme kohtul ja avaliku teenistuse kohtul on kõigil president, kelle kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks ja keda võib ametisse tagasi nimetada. 2003. aastal valiti Euroopa Kohtu presidendiks Vassilios Skouris Kreekast . Esimese astme kohtu presidendiks on Marc Jaeger ning Avaliku teenistuse kohtu presidendiks on alates 2005. aastast Paul J. Mahoney.
Euroopa Kontrollkoda
Kontrollikoda asutati 1975. aasta ning mille põhiülesanne on kontrollida, kas Euroopa Liidu tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt. Kontrollikoja eesmärk on tagada, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi ning seepärast on kontrollikojal õigus kontrollida iga isikut või organisatsiooni, kes tegeleb Euroopa Liidu rahaliste vahenditega.
Kontrollikojas on igast liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks, kusjuures teda võib pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. 2008. aasta jaanuaris valiti presidendiks Vítor Manuel da Silva Caldeira Portugalist.
Küsimustik
Küsisin viis küsimust ja viielt inimeselt vanuses 16-20.

Millise Euroopa Liidu Institutsiooni valimised toimuvad 2009.aasta 4.-7. juunil?
Vastanutest neli inimest vastas õigesti, et Euroopa Parlamendi valimised. Kuid üks vastanu vastas, et ei oska öelda.

Nimetage Euroopa institutsioone?
Kõik vastanud nimetasid Euroopa Parlamenti, Euroopa Kohust ja Euroopa Komisjoni. Neli vastanut nimetas Euroopa Nõukogu ning kaks vastanut nimetas ka Euroopa kontrollkoda.

Missugune on Teie arvamus Euroopa Liidu institutsioonidest?
Enamik vastanutest arvas, et Euroopa institutsioonide tegevus on kasulik üleüldiselt Euroopa Liidule, näiteks eelarve koostamine ning vastuvõtmine. Ülejäänud vastanud ei oskanud seisukohta võtta Euroopa Institutsioonide kohta.

Nimetage vähemalt üks Euroopa Liidu institutsioon ja tema ülesanne.
Kaks vastanut nimetas Euroopa Parlamendi ning ülesandeks nimetati eelarve üle otsustamine. Üks vastanu nimetas Euroopa Kohtu ning ülesandeks nimetas, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmes riigid järgiksid õigusakte. Kaks vastanut nimetas ainult inistitutsioonid, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, kuid ei osanud nimetada nende ülesandeid.

Kust olete saanud informatsiooni Euroopa institutsioonide kohta?
Enamiks vastanutest vastast, et peamise informatsiooni on nad saanud koolist, kuid ise uurinud ka internetist. Ülejäänud vastanud on saanud informatsiooni reklaamidest ja ka internetist
Kokkuvõtvalt võib öelda, et teadmised Euroopa institutsioonide kohta olid head, kuna peaaegu kõikidele küsimustele osati vastata, ning kohati oli kujunenud ka oma arvamus sel teemal.