Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

5. Küsimustiku analüüs.

Küsimustik läks edukalt, küsitletud sai 51 noort inimest kellest 31 olid meessoost ja 20 naissoost . Päevas ei mängi arvutiga üldse 20 tütarlast, kes vastasid küsimustikule, aga 25 noormeest mängib päevas arvutimänge pool tundi kuni tund, 12 poissi mängib 1-3 tundi ning 4 poissi mängib arvutiga päevas rohkem kui 3 tundi. Kõige rohkem eelistatakse mängida rallimänge (53% vastanudest), millele järgevad " Action " ehk märulimängud ja spordimängud, millele järgnevad (õiges järejestikkuses): Fps-, RPG, RTS- ja seiklusmängud. Kõikidest mängudest oldi kuuldud, mis oli nimekirjas antud, millest kõige populaarsemad olid "Need for Speed ", " Super Mario " ja "NBA 2K12". Esimesed arvutimängud Kunda noorte elus olid enamasti kõikidel erinevad, ainukesed mängud, mille nimed kordusid olid "Colin McRae Rally" ja "Super Mario". Küsimusele, mida mängite praegu kordus tüdrukute poolt vastus, et ei mängigi, kuid poiste populaarseim vastus oli "NBA 2K12" ja "Age of Empires 2". Meeldejäävaimateks mängudeks on nimetatud " Grand Theft Auto"-t ja "Super Mario".
Ei olda kursis sellega, mis mängud on pannud arvutimängude valmistamise õitsele, vaid 2 noort on pakkunud "Doom"-i, mis on tõesti üks mängudest, mis pani arvutimängude turu õitsele. Õppeedukust pole arvutimängude mängimine mõjutanud kellgi, aga neli õpilast tõi välja selle, et mängimine on parandanud inglise keele oskust. Arvutimängudes peetakse kõige olulisemaks süžeed ja actionit, millele järgnevad graafika ja heli ning viimasena mõistatused. Sadade arvutimängude läbimängimist peetakse nii ajaraiskamiseks, kui ka arenguvõimaluseks, kuid pigem siiski ajaraiskamiseks, kuna ainult kolmandik vastanudest peab seda arendavaks tegevuseks ja ülejäänud ajaraiskamiseks. 76% vastanudest usub, et arvutimängurid on sportlike elukommetega, 24% seda ei arva . Kolmandikul vastanudest ei ole sõpra, kes oleks kirglik arvutimängur aga kahel kolmandikul vastanudest on selline sõber, kes on ka heas füüsilises vormis. Kõik noored eelistaksid vaba päeva pigem pühendada pidutsemisele, kui mängida päev läbi arvutimänge. Mitte keegi ei pea inimest, kes mängib palju arvutimänge, teistest kehvemaks. Vastanutest ei ole inimesi, kelle esimesena mängitud videomäng või arvutimäng klapiks, kuid oli oodata, et tuleb massiline vastus "Super Mario“, siis see jäi ainult ootusteks. Lemmik arvutimänguks nimetati kõige rohkem "Nba 2K12"-st ning ära oli mainitud ka "Grand Theft Auto".
Kui valikute vahel on jääda koju arvutimänge mängima või veeta aega sõpradega siis kõik vastanudest oleks pigem koos sõpradega, kui mängiks arvutimänge. Uute mängude väljalaske aegadega ei hoia. 53 % vastanudest end kursis , 24% on sellega hästi kursis, ning ülejäänud 23% on vahepeal . Arvutimängude mängimist, kui peamisesse hobisse ei suhtuta hästi 47% peab seda halvaks, 47% arvab , et see võib olla peamine hobi ning samal ajal ka mitte olla, ning ainult 6 % vastanudest arvab, et selline hobi oleks väga hea. 76% ei ole kursis headest arvutimängude mõjust inimesele, ning 24% on sellega väidetavalt kursis, samas halbade mõjudega on väidedavalt kursis 63 % vastanudest, 29 %-l on teadmised nii ja naa, ning 8% ei ole halbade mõjudega üldse kursis. Mitte keegi vastanudest ei mängi arvutimänge väga tihti 14% mängib tihti, 39% vahetevahel ja 45% ei mängi kas üldse arvutimänge või mängivad väga harva. Online mängudest arvab 76% hästi ning 24% halvasti.
Salakoodide kasutamist arvutimängus peavad halvaks kõik vastajad. Inglise keele oskus on väga vähe arenenud 24%, 31% on see keskmiselt arenenud ja 46% vastanudest tundis et see on nende inglise keele oskust arendanud väga palju arvutimängude pelamisega. Reaktsiooni kiirus on paranenud 68% vastanudest tänu arvutimängudele, ning 32% vastanudest pole mängude mängimine tema reaktsioonikiirust arendanud. Arvutimängude mängimine ei ole kahjustanud mitte kellegi hindeid koolis. Loogiline mõtlemine on tänu arvutimängudele arenenud 43-l inimesel ning 8-l vastanul ei ole loogiline mõtlemine tänu sellele arenenud. Stratreegiline mõtlemine on arenenud tänu arvutimängude mängimisele 60%-l, 32%-l on see arenenud väga vähe, ning 8%-l puudub selle kohta arvamus. Õppeedukus pole kellelgi langenud arvutimängude mängimise pärast. Pühendunud arvutimängureid kujutatakse ette enamasti(45%) nagu tavalist keskpärast inimest, 16% leiab, et pühendunud arvutimängurid on millegi poolest kehvemad, kui teised ning 39% arvab,et nad isegi paremad kui keskpärased inimesed. Vaid 14%mängib arvutimänge tihedamini sõpradega kui üksi, ülejäänud 86% mängib enamus ajast arvutimänge üksinda.
Mängimine maandab närve 47%-l juhtudest, 32%-l oleneb see sellest, mis mängu mängida ning 22% mängude mängimine pingestab nende närve. Mõistatustesse suhtutakse 19-l juhul erapooletult, 12-l juhul suhtutakse nendesse pigem halvasti, ning 20 juhul väga hästi. Mõtlemismägude arengust mõistusele saavad aru 35 vastajat , 12 vastajat ei tea, kuidas see mõtlemist mõjutab ning 4 vastajat leiab, et see ei arenda mõistust. Sõpradega ei pea lõbusaks koos mängida 4 vastajat, 27 vastanut peavad seda lõbusaks, ning 20 arvavad . et see oleneb mängust. Mitte ükski vastanutest ei eelista konsoolimänge arvutimängudele, 16% eelistab pigem konsoolimänge, 31%-le meeldivad mõlemad võrdselt, ning 53% eelistab kas täielikult või osaliselt arvutimänge. Sõpradega arvutimängude mängimist peavad paremaks 35 vastanudest, 16 arvab, et see oleneb mimedest teistest asjaoludest. Teadmisi ajaloo kohta mängudest on saanud 20 vastanut, 11 ei ole üldse saanud teadmisi juurde ning ülejäänud 20 on saanud väheseid teamdmisi ajaloo kohta mängudest.
Keegi vastanudest ei tunne et arvutimängude mängimine võtaks liiga suure aja tema päevast, ning 16-l juhul ei võta see päevast üldse aega. Kõikidel vastanudest on mingi osa sõpru, kes tegelevad arvutimängude mängimisega. Arvutimängudest teab ise 20 vastanut ja muretseb omale ise mänge, mida soovib, 15-l vastanust soovitab mänge sõber, ning 16-l soovitab mänge nii sõber, kuid samas on ka ise asjadega kursis. Täielikult tänu sõbrale mängib arvutiga vaid 1 õpilane, ülejäänud 50-l vastanudest suurem osa sõbra osakaalust puudub. Tänapäeva arvutimänge peab väga huvitavaks 38% vastanudest, 47% on arvamusel, et arvutmängude vanusest ei sõltu see kui hea on mäng ning 15% vastanudest peab uusi arvutimänge pigem igavadeks. Vanu rohkem kui kümne aasta vanuseid arvutimänge peetakse pigem huvitavateks (39%), pigem halvaks ning keskpäraseks peavad seda 48% vastanudest ( 24% pigem halb, 24% keskpärane), väga igavadeks peab neid 8% ning väga huvitavadeks 6%. Pigem ollakse arvamusel, et pühendunud arvutimänguri tervis on halb, kui hea, kuigi tegelikult teevad ka mängurid jooksmas ning teevad regulaarselt trenni , sest isegi tipptasemel arvutimängude mängimiseks läheb vaja head füüsilist vormi. Ollakse arvamusel, et arvutimängud on pigem harivad(47%), 6% arvab et arvutimängud on vägagi harivad, 8% arvab et arvutimängud ei õpeta midagi, 16% et pigem ei arenda, enda mõistust arvutiga mängides ning 24% on vahepealsel arvamusel.
Täiskasvanutesse, kes mängivad arvutimänge suhtuks 24% halvasti, 30% oleks ükskõiksel arvamusel sellest, ning 46% suhtuks sellesse inimesse hästi. Leidub ka arvamusi et sõjamängude mängimine teeb inimest vägivaldsemaks, ning sellesse usub 32% vastanudest, 45% ei usu sellesse ja 23% on arvamusel, et see oleneb inimesest, kes neid mänge mängib. Arvutimänguriga mängudest kaasa ei oskaks rääkida 19 vastanudest, 20 oskaks kaasa rääkida ning 12 vastanut oskaks kaasa rääkida mingil väiksel määäral. Vanemat inimest, kes omab juba pere ja mängib endiselt arvutimänge peab täiesti tavaliseks 45% vastanudest, 32% arvab, et see pigem halb, ning ülejäänud 15 arvab, see on vahepealne. Halbu arvutimänge mängiks läbi vaid 8 vastanut ning ei ole ka eelnevalt ühtegi arvutimängu pooleli jätnud, 43 jätavad mängu pigem pooleli ja on seda ka enne juba teinud. Arvutimängude mängimine võtab liiga suure osa ajast 35 noorel ning 16 noorel see liiga palju aega ei võta. Vastanud eelistavad uusi arvutimänge vanadele. Kõik küsimustele vastajad on arvamusel, et mängu heli ja muusika suudab teha mängu paremaks. Interneti (facebooki) mänge peab sama huvitavaks teiste mängdega 8 inimest ning 43 inimest peab seda lolluseks. Vastanudest oleks 39 noort valmis veetma terve päeva arvutitega mängides, aga 12 selliseks teoks võimelised ei oleks. Kõige muljetavaldavam mäng vastanute seas om "Sniper: Ghost Warrior", mis on väga huvitav kuna see mäng pole just kõige populaarsemaid ja kiidetumaid mänge.
KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS #1 KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS #2 KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gdjgdg gdjdg Õppematerjali autor
Uurimistöö \"ARVUTIMÄNGUDE MÄNGIMISE MÕJU ÕPILASTELE\" 5. peatükk

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö  ARVUTIMÄNGUDE MÄNGIMISE MÕJU ÕPILASTELE-kaitsekõne
3
docx

Uurimistöö "ARVUTIMÄNGUDE MÄNGIMISE MÕJU ÕPILASTELE" kaitsekõne.

warfare 3, Crysis 2, Battlefield 3 ja Call Of Duty Black Ops-i on alla laetud koguni 4.28 korda see mäng on poolteist aastat vana kuid juba allalaetud üle 4 miljoni korra, Battlefield 3-e on ka allalaetud üle 4 miljoni, kuid samas müüdud üle 5 miljoni koopia korra kuid see on ainult pool aastat vana mäng. Kõige müüduimadeks arvutimängudeks on The Sims, StarCraft ja Myst. The Sims-i on müüdud üle 7 miljoni koopia. K Küsimustiku analüüsiga selgus nii mõndagi, tähtsamad punktid on välja toodud. Arvutimänge mängis küsimustikule vastanudest 61%, 39% vastanudest arvutimänge ei mängi. Arvutimängudes peetakse kõige olulisemaks süzeed ja actionit mõlemat 69%, millele järgnevad graafika 63 protsendiga ja heli 53 protsendiga ning viimasena mõistatused peetakse mängu puhul tähtsaks mõistatusi mida arvab 8% vastanudest. Kõik vastajad arvavad et mängu muusika suudavad teha arvutimängu paremaks

Uurimistöö
Uurimustöö üsimustik
8
docx

Uurimustöö üsimustik

Sugu: M N * · M · N · Other: 1. Kui palju päevas veedate aega arvutiga mängimise peale ? * · a) Vähem kui pool tundi · b) Pool tundi kuni tund · c) 1-3 tundi · d) Rohkem kui 3 tundi · e) Ei mängi üldse arvutiga 2. Mis zanri arvutimänge eelistate ?( nimetage kuni 3 ) * · a) Action (märul) · b) Fps (first person shooter) (tulistamine inimese silmade vaatest) · c) RPG (rollikas, sisaldab tegelase arendamist mängu jooksul) · d) RTS (strategy) (käigupõhine stratreegia) · e) Spordimängud · f) Rallimängud · g) seiklusmängud (point and klick) · Other: 3. Millised mängude nimed allolevast nimekirjast on teile tuttavad ? * · a) Call of Duty · b) Darkisiders · c) Star Wa

Uurimistöö
Arvutimängude populaarsus-uurimistöö
25
docx

Arvutimängude populaarsus, uurimistöö

arvutimängudest. · Kolmandas peatükis tutvustatakse Võrgupidu. · Neljandas peatükis antakse ülevaade uurimistulemustest. · Viiendas peatükis esitatakse järeldused ja tähelepanekud arvutimängude mängimise kohta Vastseliina Gümnaasiumis. Minu töö valmimisel aitasid kaasa meie kooli 6-.9- klassi õpilased, kes vastasid minu poolt koostatud küsitlusele, mille tulemuste analüüs on minu töö aluseks. Tänan oma uurimistöö juhendajat Külli Lendsaart. 1. ARVUTIMÄNGUDEST 1.1 Arvutimängude ajalugu Esimene arvutimäng ,,Tic-tac-toe" ehk ,,Trips-traps-trull" loodi 1952. aastal. Mängu loojaks oli William Higinbotham, kes ise oli tuumafüüsik ning oli töötanud ka Manhattani projekti juures. Higinbotham arvas, et teaduslikud väljanäitused muutusid väga igavateks ning tüütudeks ning selle elavdamiseks lõigi ta arvutimängu

Arvutiõpetus
Kübersport - Uurimistöö
36
pdf

Kübersport - Uurimistöö

Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................................................

Arvutid
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
HASARTMÄNGUD JA NENDE LEVIK NOORTE SEAS
27
doc

HASARTMÄNGUD JA NENDE LEVIK NOORTE SEAS

klassidele ja 12.b klassi õpilastele ankeetküsitlused, kus nad pidid märgistama sobivad vastusevariandid. Käesolevas uurimistöös on 4 peatükki. Esimeses peatükis on kirjas hasartmängude kohta üldiselt, näiteks mida üldse peetakse hasartmängudeks jne. Teises peatükis on kirjutatud hasartmängude ajaloo kohta üldiselt ja kolme populaarse hasartmängu kohta veel pikemalt. Kolmandas peatükis on kirjutatud patoloogilise hasartmängurluse kohta. Neljandas peatükis on küsitluse analüüs, kus analüüsisin seitsmele küsimuse antuid vastuseid. Töö lõpus on lisana antud ankeetküsitlus, mille koopiad uurimuse jaoks laiali jagasin. Uurimistöö koostamisel tuginesin põhiliselt kolmele raamatule: Juri Sepeli raamatule ,,Mäng, hasart, sõltuvus...", Federmani, Drebingi ja Krebsi raamatule ,,Võitlus probleemse mänguhasardiga" ja Blaszczynski raamatule ,,Võit hasartmängusõltuvuste üle". Internetiallikatest oli suureks abiks Entsüklopeedia Britannica

Ühiskond
Uurimistöö-Curling
37
docx

Uurimistöö: Curling

Kava on välja töötatud niimodi, et vastupidavus võistlustel oleks parem, kuna mängud on pikad ja kurnavad. Mängude ajal soovitatakse süüa kiiresti energiat andvaid ning ka mälu tööd tõstvaid toiduaineid, näiteks banaan ning sokolaad. Joogina soovitatakse kestvusalade jaoks välja töötatud spordijooke. 3 MATERJALI JA METOODIKA TUTVUSTUS Uurimuse esimene pool on läbi viidud veebipõhiselt Google Drive-s, kus koostasin lihtsa ja üheselt arusaadava küsimustiku, ning saatsin info selle kohta gümnaasiumi meili listi oktoobri alguses. Kokku vastati mu küsitlusele gümnaasiumi osas 103 korda, kuid kuna 3 küsitlusele vastanud olid täitnud ankeedi vigaselt, ei kasutanud neid 3 vastaja andmeid ning sain lõppkokkuvõttes 100 vastajat. Küsimusi kokku oli 12 millest pooled olid valikvastustega küsimused, 4 olid lühivastustega küsimused ning 2 avatud vastustega küsimused.

Atleetvõimlemine
Homoabielude seadustamine Eestis
21
docx

Homoabielude seadustamine Eestis

adopt. 5. There are also those young people who are too childish to the issue, because somerespondents did not know what they are talking about. 6. Most young people have gay friends and they get along with them very well, despite being a bit defferent. Sisukord: Sissejuhatus: Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused ­ see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida

Uurimistöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun