10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
moodle
Õppematerjali autor
Tallinna Saksa Gümnaasium 11. B klass Silva Urm Saksa firmad Eestis Juhendaja: õpetaja Küllike Kütt Tallinn 2012 Sisukord · Eesmärk · Hüpotees · Meetod · Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Firmade areng · Hinnang Eesti majanduskliimale · Eestlaste ja sakslaste töökultuur · Tulemus Eesmärk · Saksa ettevõtete hinnangud Eesti majanduskliimale · Saksa ettevõtetes toimunud muutused · Saksa ja Eesti töökultuuri erinevus Hüpotees · Teistsuguses äri- ka kultuurikeskkonnas firma majanduslik toimimine on küllaltki keeruline · Eestlaste ja sakslaste töökultuur on sarnane Hüpotees Meetod · Google Docsis koostatud ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus
Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993) Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999) Kokkulepe vastastikusest viisakohustusest loobumise kohta (jõustunud 01.03.1999) Sõjandusalase koostöö üldine kokkulepe ja vastastikkuste töövisiitide tagamise tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994) Kokkulepe Saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis (jõustunud 26.10.1996) Salastatud teabe vastastikkuse kaitse kokkulepe (jõustunud 08.02.2001) Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustunud 12.02.1997) Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 29.12.1998). Leping on tagasiulatuva mõjuga aastani 1994 Kaubandusliku meresõidu alane kokkulepe (jõustunud 06.6.1996)
koostatakse SWOT analüüs ning turundusstrateegia. Koostatakse kindel tegevuskava ning pannakse paika ekspordiplaani detailne eelarve. Nimetatakse ka projekti elluviiv meeskond ning projekti juht.3 Eksportimisele on kehtestatud ranged eeskirjad, mida on hädavajalik jälgida. Igaüks ei saa olla eksportija. Eksportija saab olla üksnes EL isik, kes on kauba omanik või kellel on kauba omanikuga võrdne õigus kaupa käsutada. Eesti eksportija peab olema Eestis registreeritud isik, juriidilised isikud peavad olema registreeritud EORI andmebaasis.4 1 Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html 2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php
kehtestavatest kohalikest maksudest. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) Riiklikud maksud on: Tulumaks Sotsiaalmaks Maamaks Hasartmängumaks Käibemaks Tollimaks Aktsiisid Raskeveokimaks 1.1.1 Käibemaks Eestis on käibemaksu standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis on kõik igapäeva kaup maksustatud 20%-ga ja 9% maksustamist võib kasutada majutusasutused. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) 5 Saksamaal on peamiselt 19% ja siis veel 7% (vähendatud) käibemaksu määrad. Saksamaal alandatud maksumäära kasutatakse kaupadele, mis on eluliselt vajaliku näiteks: puuviljad, köögiviljad, liha, juust jne. (Online Umsatzsteuer Rechner für Deutschland und weitere Länder) 1.1
......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis ....................................................................................... 5 1.3 Ettevõttest ................
keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine
Võrreldes 2009. aasta sama perioodiga on Eesti tõusnud 2 kohta ning kogunud koguekspordi osakaalus 0,2%. Eesti osakaal Rootsi koguimpordist moodustas 2011. aastal (jaanuar kuni aprill) 2,1% (7,7 miljardit SEK-i), millega Eesti hoiab Rootsi impordipartnerite seas 14. kohta. Seega on Eesti teinud läbi suure hüppe Rootsi impordipartnerite seas ja tõusnud eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 7 kohta ülespoole, kuna impordi kasv ulatus 162%ni. 3.3 Investeeringud Rootsi on Eestis suurim välisinvestor, kelle otseinvesteeringute maht 31. märtsi 2011.a seisuga ulatus Eesti Panga andmetel ca 4,3 mld euroni (34,7% investeeringute kogumahust). Suurem osa investeeringutest on läinud pangandus- ja kinnisvarasektorisse. Rootsi investorid peavad Eestit atraktiivseks eelkõige kvalifitseeritud, motiveeritud ja tootliku tööjõu ning paindliku ja uuendustele ning muudatustele avatud majanduskliima tõttu. Peale Euroopa Liiduga liitumist on
Meie eesmärk on jõuda koostöölepeteni kõigi põhivaldkondade suurte ettevõtetega. Praeguseks oleme koostöölepped sõlminud AS G4S-iga, AS ISS Eestiga, Rakvere Lihakombinaat/Tallegg/EKSEKO-ga, AS EE Narva Elektrijaamadega, AS Hoolekandeteenustega, AS Sanatoorium Tervisega ja OÜ Kontaktikeskusega. Suurprojektide toetus (Swedbank) Toetame tugevate ja elujõuliste organisatsioonide algatusi. Toetame organisatsioone, kes on oma ala tipptegijad Eestis ning kelle tegevus on laiapõhjaline ja üle-eestiline ning ettevõtmised pakuvad paljudele huvi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toetus on suunatud väga konkreetsele algatusele, mis langevad kokku meie väärtustega. Nii toetame näiteks Eesti Suusaliitu, Toidupanka, terviseradu ning SA Junior Achievement. Projektipõhine väiketoetus Toetame kindlale sihtrühmale suunatud väiksemaid projekte. Toetame projekte, mille taga on mittetulundusühingud, sihtasutused või organisatsioonid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid