Alkoholism- kõige enam levinud sõltuvushaigus (2)

• vajadus eakaaslaste poolt tunnustatud olla (tunnustusvajadus on selles vanuses suurem kui kunagi varem)
  
• lubatu ja lubamatu piiri järelproovimine (teiste inimestega manipuleerimine )
  
• äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine
  
• sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest)
  
• identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana)
  
• avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast) (6)
  

• Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus )
  
• Interpersonaalsed (halvad peresuhted, vanemate lahutus; eemaletõukamine sõprade poolt, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi)
  
• Psühhosotsiaalsed (käitumis- ja õppimisprobleemid, halvad suhted kooliga , enese vastandamine normidele)
  
• Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid , psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes)
  

• alkoholijaemüüki võivad Eestis teostada kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad;
  
• alkoholijaemüügi õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele;
  
• alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate asutuste ja organisatsioonide ruumides/territooriumil ning juhtudel: koolieelne lasteasutus , lasteaed- algkool , algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager, tervishoiuasutus, hoolekandeasutus, kiosk , kinnipidamisasutus, kaitseväeosa, aktsiisiladu, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis, kandekaubandusena, lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal;
  
• kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega
  
• kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil kehtestada alkohoolse joogi jaemüügi sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused (2)
  

• reklaam on keelatud TV-s ja raadios kell 7-21;
  
• lasteaia, kooli või mõne teise haridusasutuse , laste- või noortekeskuse hoones, hoonel või nende vahetus läheduses;
  
• välireklaamina, välja arvatud hoonel, milles asub kange alkohoolse joogi müügikoht; (ibid)
  

• reklaam on keelatud TV-s ja raadios kell 7-20
  

• lasteaia, kooli või mõne teise haridusasutuse, laste- või noortekeskuse hoones, hoonel või nende vahetus läheduses ( kusjuures vahetu läheduse määratlemise õigus on kohaliku omavalitsuse volikogul);
  
• kino -, muuseumi-, teatri-, või kontserdihoones, välja arvatud nendes asuvas alkohoolse joogi müügikohas. (2)
  

• kasutatakse psühhofarmakone
  
• korrigeeritakse dehüdratsiooni ja elektrolüütide nivood
  
• parandatakse ainevahetust
  
• tagasilanguse (relapsi) vältimiseks kasutatakse spetsiifilisi ravimeid (nt. aversiivsed ehk alkoholisuhtes vastikust tekitava toimega ravimid ja alkoholihimu vähendavad ravimid) (1)
  

• Ravi peab haarama võimalikult laia probleemide valdkonda nooruki elus,sealhulgas võimalikud kaasnevad häired,kooliga seotud probleemid,vaba aja veetmine ja hobid ,suhted sõpradega,suhted perekonnas,informatsiooni jagamine jne.
  
• Ravis peab arvestama ka nooruki perekondliku ja sotsiaalset tausta .
  
• Võimaluse korral kaasata raviprotsessi perekond.
  
• Ravi peab olema intensiivne ja piisava kestusega,et toimuksid muutused hoiakutes ja käitumises.
  
• Oluline on ravijärgne jälgimine ja toetus.(1)
  

• Õpilast tuleb õpetada toime tulema oma sisemiste pingetega, arendama oma individuaalseid-, sotsiaalseid- ja ei-ütlemisoskusi lahendamaks pingeid ja vastu seismaks survetele.
  
• Peab kujunema hoiak, et uimastid, suitsetamine ja alkohol ei ole norm, kuigi paljud mõtlevad, et “kõik teevad seda”.
  
• Õppematerjalide ja tegevuste olemasolu, mis sisaldavad teavet nii lühiajalise kui pikaajaliste mõjude olemasolu kohta.
  
• Interaktiivsete õppimistehnikate kasutamine
  
• Preventsiooni elemente sisaldavate sessioonide pidev olemasolu. Vanemate ja ühiskonna kaasamine.
  
• Õpetajate koolitus
  
• Õpetajatele kergesti kasutavate ja õpilaste väärtushinnanguid arvestavate materjalide olemasolu. (5)
  
• Omavalitsuse võimuses on kasutada seadusandlikke hoobasid. Näiteks Ameerika Ühendriikides, Suurbritannia ja Iirimaal on kohalikud võimud rakendanud mitmeid tulemuslikke meetmeid, mis aitasid piirata alkoholi tarbimist:
  Alkoholi müügipunktide sulgemine hilistel õhtutundidel ja öösel. Kui alkoholipoed olid laupäeviti suletud, langes 10% politseisse viidud joobes inimeste arv.
  Alkoholimüügi vanusepiiride tõstmine. Kui Ameerikas mõned osariigid tõstsid alkoholiostu vanusepiiri ühe aasta võrra, vähenes kuni 28% võrra surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv alla 21- aastaste seas.
  Kesklinna väljakutel ja tänavatel joomise keeld. Mõnede Euroopa linnade kogemused näitavad, et sellel abinõul on alkoholitarbimist vähendav mõju.
  Alkohoolsete jookide reklaami keelustamine. Viimane abinõu vähendab alkoholi tarbimist ja mis eriti tähtis - surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu. Nii oli alkoholitarbimine maades, kus on keelatud õlle- ja veinireklaamid, 11% madalam kui maades, kus on keelatud ainult kangete alkohoolsete jookide reklaamid. (8)
  

6. Uuringu korraldus

• Klass
  
• Alkoholi tarbimise sagedus
  
• Millist alkoholi enim juuakse
  
• Kus alkoholi tarbitakse
  
• Kas sõbrad tarvitavad alkoholi
  
• Kas alkoholi pidev tarbimine lõppeb enamasti alkoholismiga?
  

7. Vastused küsimustele

• Alkoholi tarbimise sagedus
  

• Millist alkoholi enim juuakse
  

• Kus alkoholi tarbitakse
  

• Kas sõbrad tarvitavad alkoholi
  

• Kas alkoholi pidev tarbimine lõppeb enamasti alkoholismiga?
  

Kasutatud kirjandus