Täisealiste suhted vanematega (0)

Tartu Descartes ´i Lütseum
Täisealiste suhted vanematega
uurimistöö
Teele Sarapuu
juhendaja: Elle Reisenbuk
Tartu 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Rahalised suhted 5
2. Probleemid ja nende lahendamine 7
3. Moraalne tugi 9
4. Ametialased mõjutused 11
5. Väljakujunenud traditsioonid 12
6. Vanematega arvestamine 14
Kokkuvõte 17
Lisad 19
Lisa 1. Küsimustik 19

Sissejuhatus

Valisin oma uurimistöö teemaks “täisealiste suhted vanematega”, kuna tahtsin teada, kuidas erinevad vanematega koos ning neist eraldi elavate täiskasvanud laste ja vanemate suhted. Tänapäeval on aktuaalseks teemaks alaealised ja nende suhted vanematega, kuid arvan, et tähelepanu peaks rohkem pöörama ka täisealistele. Seega otsustasingi uurida justnimelt seda teemat.
Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on täisealiste suhted vanematega ning kas ja kuidas mõjutab täisealisi nende iseseisva elu alustamine vanemate juurest ära kolides. Minu poolt püstitatud hüpoteesiks oli, et täisealiste iseseisva elu alustamine ei muuda oluliselt nende suhteid vanematega, kuid vanemad ei ole niivõrd kursis oma laste igapäevase eluga. Veel püstitasin hüpoteesi, et vanematest saadakse paremini läbi emaga ning teda ka usaldatakse rohkem. Arvasin ka seda, et iseseisvalt elavad täisealised vanematelt rahalist abi ei vaja.
Oma uurimuse läbiviimiseks koostasin küsimustiku, mille täitsid 75 täisealist. Lasksin neid täita oma vanematel, õel ja vennal. Samuti vanemate töökaaslastel ning õe ja venna koolikaaslastel. Täitmisel abistasid mind ka mu sugulased, kes omakorda lasksid oma sõpradel-tuttavatel küsimustikke täita. Ka mõned mu sõpradest on täisealised ja olid hea meelega valmis mind töö koostamisel aitama . Algselt jagasin küsimustikud kolme vanusegruppi, et analüüsida suhete muutumist vanemate ja nende täisealiste laste vahel viimaste vanemaks saades . Grupid jagunesid: 18-25, 26-40 ja alates 41-st eluaastast. Sain igasse gruppi võrdse arvu vastanuid. Hiljem arvasime koos juhendajaga, et täpsema tulemuse saamiseks tuleks küsitlus analüüsides jagada esmalt kaheks: koos vanematega ja iseseisvalt elavad täiealised, ja seejärel kasutada mõnes peatükis täpsustamiseks vanusegruppe. Koos vanematega elavaid vastanuid oli 26, iseseisvalt elavaid aga 49.
Uurimistöö koosneb kuuest peatükist. Peatükkidesse on koondatud sarnase teemaga küsimused. Esimeseks peatükiks on rahalised suhted, milles selgub , kui palju sõltuvad täisealised oma vanematest rahaliselt. Teises peatükis on ülevaade probleemidest ja nende lahendamisest. Selgub, millised on probleemid vanemate ja nende laste vahel ning kuidas neid lahendatakse. Kolmandas peatükis saab teada vanemate ja nende laste vahelisest usaldusest ja läbisaamisest. Neljas peatükk ehk ametialased suhted räägib ametivalikutest ning vanemate mõjust töökoha valimisel. Viiendas peatükis on ära toodud väljakujunenud traditsioonid. Kuues ehk ühtlasi ka viimane peatükk räägib vanemate kontrollist oma täisealiste laste üle. Samuti ka sellest, millele peavad täisealised vanemate puhul tähelepanu pöörama.

1. Rahalised suhted

Minu poolt esitatud hüpoteesiks oli, et need, kes elavad iseseisvalt, ei ole oma vanematest rahaliselt sõltuvad. Kuid selgus, et vanematest rahaliselt sõltuvaid täisealisi on siiski nii vanematega koos kui ka iseseisvalt elavate vastanute seas.
Nagu on näha ka allpoololevas diagrammis, on koos vanematega elavate täisealiste vanemate poolse toetuse protsent suurem. 58% neist sõltuvad vanematest kas täielikult või osaliselt. See on ka loogiline, kuna vastanute seas oli palju noori, kes on lõpetamas keskharidust ning alustamas õpingutega ülikoolis. Nii mõnigi kirjutas, et seni kuni elatakse vanematega koos ja käiakse koolis, ei olegi vaja muretseda raha pärast, kuna vanemad katavad materiaalsed kulud. Paljud teenivad endale suurema osa raha ise, kuid lasevad oma vanematel nende endi meelerahuks oma lapsi siiski toetada.
Diagramm 1. Rahalised suhted (%).
Täisealisi, kes vanematega koos ei ela, kuid siiski rahalist toetust saavad, on oluliselt vähem, kuid minu üllatuseks siiski 14%. Nii mõnigi neist võtab vanematelt lihtsalt laenu ja maksab selle hiljem tagasi. See on eriti populaarne nende seas, kes on alles alustanud iseseisvat elu või käivad lisaks koolile ka tööl.
Mitmed vastanuist, peamiselt vanusegrupist 18-26 eluaastat , toetavad hoopis ise oma vanemaid rahaliselt. Sellesse gruppi kuuluvad eelkõige need, kes on enda elule nii öelda jalad alla saanud. Neil on olemas korralik ja tasuv töökoht ning nende tulevik on kindlustatud. Sel juhul ei nähta probleemi selles, kui vanemad vajavad rahalist toetust ning aidatakse hea meelega.

2. Probleemid ja nende lahendamine

On loomulik, et igas peres tuleb aeg-ajalt ette erimeelsusi ja muid probleeme. Uurisin täisealiste käest, millised on üldiselt probleemid seoses vanematega ning kuidas need lahendatud saavad. Olin kindel, et probleeme on rohkem neil, kes elavad koos vanematega. Selgus, et mul oli õigus, kuid tuli välja ka see, et probleemid on üsna sarnased nii neil, kes elavad koos vanematega kui ka neil, kes on vanematest eraldi elama asunud .
Sarnasteks probleemideks on kujunenud erinevused maailmavaadetes ning üldistes põlvkondadevahelistes arusaamades. Samuti toodi välja mõlemas grupis vastanute seas see, et vanemad kipuvad ikka veel neid õpetama, olenemata nende vanusest . Vanemad ei tule selle pealegi, et nende täisealised lapsed saavad oma elukorraldusega ise hakkama.
Vanematest eraldi elavatest vastanutest 63% (31 inimest) kirjutas, et mingisuguseid probleeme suhtlemisel ei eksisteeri. Ülejäänud 37%-i seas oli minu jaoks üks huvitavamatest probleemidest välja toodud keelebarjäär. Tuli välja, et vastanu ei saa tihtipeale vanematest aru, kuna need räägivad omavahel teist keelt kui vastanu oma pereringis. Veel oli välja toodud ajanappuse tõttu vanemate liiga harv külastamine. Samas tunnistas nii mõnigi, et mida vähem vanematega suhelda, seda vähem tekib probleeme.
Koos vanematega elavatest täisealistest tõi vaid 23% (6 inimest) välja selle, et neil puuduvad vanematega suhtlemisel takistused. Vastati, et üldiselt on probleemid seotud rahaga või muude igapäevaste muredega. Kahel inimesel on probleemsemaks kohaks suhtlemine isaga, kuna vanemad on lahutatud. Mõlemal juhul märgiti juurde, et need on lahendamatud mured. Üks vastanu kirjutas ainsaks eksisteerivaks probleemiks vanemate ajapuuduse.
Iseseisvalt ja vanemate juures elavatel täisealistel olid probleemide tekkepõhjusteks:

• erinevad harjumused;
  
• erinevad arusaamad ja arvamised;
  
• tegemata jäänud tegevused;
  
• pisiprobleemid igapäevaelus;
  
• laiskus ;
  
• pingeline elu (töö- ja koolimured);
  
• ei kuulata üksteist;
  
• vanemate arvamine , et noored on rumalamad kui nemad.
  

Iseseisvalt elanud tõid veel välja probleemide tekkimise seoses lastekasvatamismeetoditega. Koos vanematega elavad vastanud kirjutasid erinevalt teisest grupist välja vanematepoolse süüdistamise elusse liiga kergemeelse suhtumise ja otsustusvõimetuse pärast.
Küsimusele “Kuidas lahendate oma probleemid?” vastas 42 inimest seitsmekümne viiest (52%), et probleemid lahendatakse alati rahulikult rääkides. Mitmel juhul lahendab probleemid aeg või lahenevad need ise. Mõned probleemid jäävad tihtipeale õhku ning mõned on lahendamatud. Küsitletavate hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks kirjutanud, et ei suhtle oma vanematega üldse.

3. Moraalne tugi

Kõigil meil on vaja kedagi, kellega arutada oma probleeme ning kelle peale saab alati kindel olla. Uurisingi, kui kindlad saavad täisealised nende endi arvates olla vanemate peale. Selgus, et 42 inimest 49-st (82%) iseseisvalt elavast vastanust usaldavad oma vanemaid alati ning on nende peale kindlad. Koos vanematega elavatest usaldavad neid 19 inimest 23-st (73%). 3 inimest tunnistas, et ei saa oma vanemate peale kindel olla.
Oma isiklike probleemidega aga alati vanemate poole ei pöörduta. Vaid 5 vanematega koos elavast vastanust kirjutas kindla „jah“ sõna küsimusele „kas arutad oma probleeme vanematega“. Samapalju vastas samale küsimusele eitavalt, kuna arvatakse, et vanemad ei mõista neid. Ülejäänud räägivad vanematele oma muredest harva ning valikuliselt.
Diagramm 2. Vanematega läbisaamine.
Küsitluses uurisin, kumma vanemaga paremini läbi saadakse ja kummaga on lähedasemad suhted (diagramm 2). 15 inimest 26-st (58%) pidas lähedasemaks ema. Kahel (8%) koos vanematega elavatest inimestest on tihedamad ja usalduslikumad suhted isaga. Ülejäänud 7 inimest (27%) arvas , et neil on lähedased suhted mõlema vanemaga ning üks inimene ei pea lähedaseks kumbagi vanemat. Ühel korral kirjutati, et lähedased suhted on tekkinud hoopis vanaisaga.
Vanematest eraldi elavatest peab isa lähedasemaks 12 inimest 49-st (25%), ema aga 26 inimest (58%). Neid, kes peavad lähedaseks mõlemat vanemat oli 8 ehk 16% ja kummagi vanemaga ei saa läbi kolm inimest (6%).
Loomulik on, et inimesed muutuvad vananedes väetimaks ning nende tervis muutub nõrgemaks. Seega hakatakse vajama kellegi abi, et elus toime tulla. Üsna paljud loodavad esialgu vaid oma laste abile. Niisiis tahtsin välja selgitada, kui paljud täisealised on sellele üldse mõelnud ning kas ollakse valmis vanemaid aitama ja toetama . Selgus, et vanemate aitamisele on mõelnud enamus vastanutest. Vaid kaks inimest seitsmekümne viiest kirjutas, et pole jõudnud sellele eriti mõelda. Mõlemad olid esimesest vanusegrupist ehk 18-26 aastased.
Koos vanematega elavatest täisealistest 4 inimest (15%) aitab ja toetab vanemaid juba praegu nii rahaliselt kui moraalselt. Ülejäänud 22 kavatsevad vanemaid kindlasti aidata, kui nende vanemad abi vajavad. Vanematest eraldi elavatest vastasid kõik, et ollakse valmis aitama ja toeks olema niipalju kui võimalik.
Minu üllatuseks selgus, et iseseisvalt elavad täisealised saavad oma vanematega pareminigi läbi kui koos vanematega elavad täisealised. Mõnes mõttes on see ka loogiline, kuna vanematel ei ole võimalust oma lastel silma peal hoida ning nende eludesse sekkuda, kui ei elata koos. Arvasin, et koos vanematega elavad täisealised suhtlevad nendega ning usaldavad neid rohkem. Uuring näitas, et koos vanematega elavad vastanud peavad oma vanemaid vähem usaldusväärseteks kui iseseisvalt elavad vastanud. Olgugi, et vanemate ja nende laste vahelised suhted ei ole alati kõige paremas korras, tuli välja, et emad on lähedasemad kui isad .

4. Ametialased mõjutused

Vanemad on oma lastele tahes või tahtmata eeskujuks. Lapsena tahetakse tavaliselt ikka vanemate moodi olla. Kuid kuidas on lood täisealistega? Arvasin, et vanemad on suurel määral mõjutanud oma järeltulijaid ka ametialaselt, sest olen ise palju mõelnud õppima minna sama ametit, mis mu emagi on valinud. Uurimuses selgus aga, et vaid mõni üksik vastanutest tunnistab, et on jätkanud sama ametiga nagu üks nende vanematest.
Uurisin, milliseid ameteid on vastanute vanemad üldse pidanud. Erinevaid erialasid oli välja toodud mitmeid. Vastanute emad on pidanud näiteks sekretäri, koka, medõe, raamatupidaja , juuksuri, arsti ja ka bussijuhi ametit. Isad aga näiteks metsavahi, autojuhi, aedniku, kaubavedaja, treeneri, ehitaja ja loomaarsti oma. Populaarseimaks erialaks nii vastanute emade kui ka isade seas oli õpetaja. Teisel kohal oli emadel müüja, isadel aga tisleri amet. Populaarsuselt kolmandale kohale jäi emadel lasteaiakasvataja, isadel autolukksepa amet.
22 inimest 26-st (85%) koos vanematega elavast täisealisest vastas, et vanemad ei ole tema ametivalikut absoluutselt mõjutanud. Vanematest eraldi elavatest täisealistest (49-st) vastas sarnaselt 42 (86%). Seega selgus, et mõlemast grupist on ligikaudu 85% valinud oma vanematest sootuks erineva eriala. Kuid see ei mõjuta eriliselt täisealiste ja nende vanematevahelisi suhteid. Eks üldiselt toetavad vanemad ikka oma lapsi ja lepivad nende poolt valitud otsustega, isegi kui need neile ei meeldi.
Seega ei mõjuta vanemad ametialaselt eriliselt oma lapsi. Õppima minnakse siiski seda, mis huvitavana näib ning mida võimaldab rahakott . Paaril korral vastati, et vanematest erinev töökoht valitakse just lapsepõlve meenutuste põhjal, sest kui lapsed näevad, et nende vanematel ei ole töö tõttu aega pere jaoks, siis püüavad nad tulevikus mõelda rohkem sellele, et nende endi lapsed ei peaks kannatama oma vanemate ametivaliku tõttu.

5. Väljakujunenud traditsioonid

Paratamatult tekivad või kanduvad perest peresse traditsioonid, millest hakatakse kinni hoidma ning mida peetakse tähtsaks. Arvan, et igas peres peaks olema kasvõi üksainus traditsioon, mis toob kokku täiskasvanuks saanud lapsed ja nende vanemad ning teised lähisugulased.
Küsitlusest selgus, et üldiselt tähistatakse koos perega näiteks sünnipäevi, jõule, aastavahetusi, emade- ja isadepäevi, nimepäevi, jaanipäevi, lihavõtteid ja muid tähtpäevi. Minu üllatuseks tuli välja, et on ka selliseid peresid, kus ei peeta eriliselt lugu mitte ühestki tähtpäevast ega tavast . Koos vanematega elavatest täisealistest vastas nii kogunisti 30% (7 vastanut), vanematest eraldi elavatest aga 16% (8 vastanut).
Nii mõnelgi täisealisel on kujunenud oma vanematega välja isiklikud traditsioonid. Näiteks 18-26. aasta vanustest vanemate juures elavatest vastanutest tõi 62% välja, et käivad koos ema või isaga nädalavahetustel sportimas: talviti suusatamas, kevaditi ujumas. Küsitluses selgus veel, et koos vanematega elavate täisealiste isiklikuks tavaks on saanud koos töötamised, näiteks leheriisumine ning kartulipanek ja -võtt. Mõnikord korraldatakse saunaõhtuid või väljasõite. Tavaliselt käiakse väljas söömas või teatrietendusi nautimas, külastatakse ka vanemate sünnikodusid. Minu jaoks oli koos vanematega elavate vastanute seas kõige armsamaks traditsiooniks välja toodud kallistamine kodust lahkudes. Arvan, et see näitab vanemate ja nende laste vahelist armastust ja kindlustunnet .
Vanematest eraldi elavad täisealised tõid traditsioonidena välja vanemate külastamise nädalavahetustel. Paaril korral kirjutati, et igal suvel toimuvad isaga kalalkäigud. Koos vanematega külastatakse lähisugulaste haudu ning käiakse pulmades ja matustel. Heaks väljakujunenud traditsiooniks peetakse ka korrapäraseid helistamisi ning üksteise kursishoidmist toimuvaga.
Niisiis selgus, et vanemate juurest ärakolimine ja iseseisva elu alustamine ei muuda eriliselt väljakujunenud traditsioone. Ikka saadakse kokku kellegi sünnipäeva tähistamisel või nauditakse koos kaunist jõuluaega. Kui traditsioonid on kord tekkinud, peetakse neist ka kinni, olenemata sellest, kas elatakse vanematega koos või mitte.

6. Vanematega arvestamine

Püstitasin hüpoteesi, et täisealised, kes on alustanud iseseisvat elu, on jäänud vanematega suhtlemisel pisut võõramaks ning langetavad oma otsused ja valikud ise. Tahtsin teada, kui palju üldse küsitakse täisealiste hulgas veel vanematelt nõu. Samuti uurisin, kas vanemad keelavad oma lastele midagi ning kui paljud peavad oma vanemaid keelama.
Koos vanematega elavast 26-st täisealisest arvestab vanemate soovituste ja nõuannetega 24, kellest 14 (58%) kuulus vanusesse 18-26 eluaastat, seega esimesse vanusegruppi. 6 (25%) olid 26-40 ja 4 (17%) 41-… aastased. Vanematest eraldi elavatest täisealistest kuulab vanemate nõuandeid ning arvestab nendega 80% (39 vastanut) 49-st. 10 inimest ei pea oluliseks vanemate soovitusi .
Küsitluses uurisin, kas vanemad keelavad oma täisealistel lastel panna näiteks keeleneet või teha tätoveering ning kas üldse küsitakse veel vanematelt luba. Selgus, et üldiselt enam luba ei küsita, kuid tihtipeale mainitakse või arutatakse vanematega läbi see, mis plaanis on. Palju on ka neid, kes vanematega selliseid teemasid ei arutagi. Koos vanematega elavatest täisealistest lausa 88% (23 inimest) vastas, et vanematega sellistest plaanidest ei räägita. Seega ei saagi vanemad midagi keelata, kuna nad ei tea, mida nende lapsed üldse teha kavatsevad. Nende hulgas on neid, kes sooritavad mässumeelsuse tõttu just midagi risti vastupidist vanemate arvamusele ja soovile, et neid häirida. Muidugi on nende seas ka selliseid täisealisi, kellel ei ole plaaniski midagi niisugust korda saata, mis vanemaid häirida võiks.
Vanematest eraldi elavatest 93% (46 inimest) vastas, et vanemad neid ei keela, kuid vahel “koputavad südametunnistusele” ning annavad omapoolse hinnangu või kommentaari. Oli ka neid, kes ei kavatse teha midagi sellist, mis nende vanemaid häirida võiks. Kuid enamasti vanematega selle üle ei arutata, mis plaanis on, vaid otsustatakse ise, kuna peetakse end piisavalt vanaks . Selgus, et vanematest eraldi elavate vastanute hulgas on kolme inimese vanemad need, kes siiski keelavad oma lapsi. Kõik kolm kuuluvad vanusegruppi 18-26 eluaastat, seega võib järeldada, et vanemad peavad oma täisealisi lapsi veel liiga noorteks, et ise otsustada.
Paljud vanemad on sisemas ka ise veel lapsemeelsed või vajavad lihtsalt seda, et keegi neil aeg-ajalt silma peal hoiaks. Mind huvitas, kas küsimustiku täitnud täisealised peavad mõnikord ka oma vanemaid keelama. Selgus, et koos vanematega elavatest täisealistest vastas 50% jaatavalt, 50% eitavalt. Jaatavalt vastanud kirjutasid, et autoga sõites tuleb tähelepanu juhtida vanemate sõidukiirusele, sest tihtipeale on see lubatust kiirem. Vanemaid süüdistatakse liigses kokkuhoius, aga samas keelatakse neil ka kergekäeliselt raha laristada. Ühel korral vastati, et vanematele tuleb pigem anda soovitusi, mitte jagada keelde.
Vanematest eraldi elavatest täisealistest vastas 37% (18), et vanemaid on vaja keelata. Enamasti küll harva, kuid seda tuleb siiski ette. Näiteks ei lubata vanematel suitsetada ning oma tervisesse hoolimatult suhtuda . Veel keelatakse neil oma lapselapsi üleliia magusaga hellitada. Paaril korral vastati, et vanemad teevad avalikes kohtadas amoraalseid nalju, mille tõttu tuleb neile märkusi teha. Ülejäänud 63%-l vastanutest ei meenu ühtki intsidenti, mil vanemaid tulnuks keelata.
Arvan, et vanemad peaksid kursis olema sellega, kus seltskonnas liiguvad nende alaealised lapsed ning kellega nad läbi käivad. Mind huvitas, kui paljud täisealiste vanemad oma laste sõpru ja tuttavaid teavad. Tuli välja, et koos vanematega elavate täisealiste seast tunnevad 70%-i (18) vastanute vanemad kõiki lähedasemaid sõpru. 23% (6) vastanutest arvavad , et nende vanemad teavad sõpruskonda kuuluvaid osaliselt. Kaks inimest vastas, et nende vanemad ei tea üldse, kellega nad suhtlevad.
Iseseisvalt elavatest kirjutas 49-st vastanust 31 (37%), et vanemad tunnevad oma täisealiste laste sõpruskonda. Kaheteistkümnel korral vastati, et sõpru ja tuttavaid tuntakse osaliselt ning kuuel juhul iseseisvalt elavate vastanute vanemad ei tunne ühtki lapse sõpra.
Üldiselt selgus, et vanemad tunnevad paremini oma lapsi, kes elavad nendega koos. See on ka loogiline, sest koos elades puututakse üksteisega ikka rohkem kokku. Vanemate juures elavad täisealised arutavad oma plaane vanematega rohkem läbi kui eraldi elavad täisealised. See tuleneb ka sellest, et vanematega koos elavate seas on rohkem nooremaid vastanuid. Kuid näiteks vanemate kursisolekuk laste tuttavatega on mõlemas grupis üsna sarnane. Seega ei saa väita, et iseseisvat elu alustanud täisealised on vanematest võõraks jäänud.

Kokkuvõte

Küsitluse põhjal tehtud analüüsist selgus, et on täisealisi, kes saavad oma vanematega suurepäraselt läbi. Vanemaid usaldatakse ning nendega suheldakse, olenemata sellest, kas elatakse koos või mitte. Kuid ei puudu ka need täisealised, kes ei saa vanematega üldse läbi ning kes ei võta suhete parandamiseks midagi ette. Tihtipeale ei muutu suhted ka vanemate juurest ära kolides. Kes on vanematega lähedased, jäävad lähedaseks isegi siis, kui nad koos ei ela. Ning kes vanematega läbi ei saa, ei ava end neile ka iseseisvalt elama asudes.
Püstitasin hüpoteesi, et täisealiste iseseisva elu alustamine ei muuda oluliselt nende suhteid vanematega, kuid vanemad ei ole lihtsalt kursis oma laste igapäevase eluga. Selgus, et mul oli õigus osaliselt. Vanemad teavad koos nendega elavate laste igapäevastest tegevustest rohkem kui iseseisvalt elavate omadest . See on ka loogiline, sest koos elades puututakse üksteisega tavaliselt kokku iga päev. Kuid samas ei jää nad võõraks oma iseseisvalt elavate lastega, kuna toimuvaga hoitakse üksteist kursis näiteks telefoni teel või saavad jutud räägitud nädalavahetustel.
Veel üheks minu poolt püstitatud hüpoteesiks oli, et vanematest saadakse paremini läbi emaga ning teda ka usaldatakse rohkem. Hüpotees sai õigustatud. Selgus, et 58% vastanutest peab ema lähedasemaks kui isa. Kuid peaaegu 1/3 vastanuist on lähedased mõlema vanemaga ning usalduväärseks peetakse ka vanaisa.
Iseseisvat elu alustades tahetakse ikka ise hakkama saada ning vanematest rahaliselt võimalikult vähe sõltuda. Minu hüpoteesiks oli, et iseseisvalt elavad täisealised vanematelt rahalist abi ei vaja. Tihtipeale ei ole aga võimalik endale ise kohe “ jalgu alla saada” ning vajatakse siiski vanematepoolset rahalist toetust.
Uurimistöö läbi sain ma vastused paljudele küsimustele, mis mind selle teema juures huvitasid. Selgus ka palju huvitavat. Näiteks sain teada, et mõnikord tuleb täiskasvanud lastel hoopis ise vanemaid silmas pidada, et need rumalusi ei teeks . Eriti üllatas mind see, et mõnes peres ei peeta populaarsematestki traditsioonidest nagu sünnipäevade ja jõulude tähistamisest kinni. Veel tuli välja, et ametialaselt ei käida tavaliselt vanemate jälgedes, vaid õpitakse hoopis mõnd sootuks teistsugust ametit.
Uurimistööga saavutasin oma eesmärgid ning sain teada, kas minu poolt esitatud hüpoteesid pidasid paika või mitte.

Lisad

Lisa 1. Küsimustik

Palun täitke küsimustik, et aidata mul läbi viia uurimistöö.
Küsimustik
Märgi sobiv variant:
Sugu: M N
Vanus: 18-25 26-40 41-...
Kas elad koos vanematega? .............................................................................................................................................
Kui ei, siis miks? Kui jah, siis kas sooviksid pigem elada omaette , miks? ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................
Kui vanalt alustasid või kavatsed alustada iseseisvat elu (elad omaette korteris , teenid endale ise raha)? .............................................................................................................................................
Kui kaugele oled kolinud või kavatsed kolida oma vanematest? .............................................................................................................................................
Kui tihti kohtud oma vanematega? .............................................................................................................................................
Kas ja kui palju sõltud rahaliselt vanematest? Kas küsid neilt vahel rahalist toetust või laenu? ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... Kas vajad vanemate abi? Kui jah, siis millist (mitte rahalist)? .......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Kas tunned seetõttu piinlikust? .............................................................................................................................................
Millised on teievahelised probleemid? ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................
Mis on nende tekkepõhjused? ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................
Kuidas lahendate oma probleemid? .............................................................................................................................................
Kas arutad oma probleeme koos vanematega? .............................................................................................................................................
Kui palju sõltud sa neist moraalselt? .............................................................................................................................................
Kas usaldad neid? Kas sa saad olla nende peale kindel? .............................................................................................................................................
Kumma vanemaga on või on olnud lähedasemad suhted? .............................................................................................................................................
Kui palju oled mõelnud sellele, et tulevikus võivad su vanemad ka sinu abi vajada nii rahaliselt kui moraalselt? Kas oleksid valmis neid aitama? .............................................................................................................................................
Mis ameteid su vanemad peavad või on pidanud? .............................................................................................................................................
Kas nende ametid on mõjutanud sinu erialaseid valikuid ? .............................................................................................................................................
Kuidas suhtuvad vanemad sinu eesmärkidesse? .............................................................................................................................................
Millised traditsioonid on isiklikult sinu ja su vanemate vahel välja kujunenud? .............................................................................................................................................
Kas su perel (ema, isa, õed-vennad) on välja kujunenud kindlad traditsioonid, millest proovite alati kinni pidada? Millised need on? .............................................................................................................................................
Kas arvestad oma vanemate soovituste, nõuannetega? .............................................................................................................................................
Kas su vanemad keelavad sulle midagi (nt. lasta endale teha tätoveering või neet , mootorratta juhiload )? Kas üldse arutad selliseid teemasid oma vanematega? .............................................................................................................................................
Kas mõnikord pead millegipärast ka neid keelama? .............................................................................................................................................
Kas nad teavad, kellega sa suhtled, kes on su sõbrad? .............................................................................................................................................
Kas su pere on usklik? ............................................................................................................................................. Kui jah, siis kas see on sulle midagi juurde andnud või hoopis milleski vastumeelsust tekitanud? Kui ei, mida arvad usklikest? Kas kavatsed ka ise usklikuks hakata? .............................................................................................................................................
Aitäh, et leidsite aega vastata mu küsimustele!
Teele Sarapuu
21