AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM Kristel Kiisler Kodutütred ja Noored Kotkad Referaat Juhendaja: Harri Mäesalu Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe
1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele. Otsustati läbi viia sundmobilisatsiooni ellu viis selle EKL
..159 Keemiarelv ........................................................................................................160 Kaitsevahendid ................................................................................................162 Massihävitusrelvakaitse .................................................................................164 11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes ....................................................... 175 Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale ............................................. 175 Harjutusväljakute mõju keskkonnale ......................................................... 176 Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud ....................................... 177 Tuleohutuse tagamine õppuste ajal .............................................................178 Keskkonnavastutus kaitsejõududes ............................................................179
Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ..............................................................................12 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad ....................................................................
katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik kuna: - erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus - kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond - piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias,
kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted tegutsevad internetis turundades üsna huupi (Kirst 2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010). Mõtlema paneb ka rohkem kui 80 riigis internetiturundusega tegeleva WSI esindaja väide Kommunikatsiooni Aastakonverentsil, et Eesti on Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist internetiturunduse arengus 2-3 aastat maas (Tüll 2010). Selle õppematerjali eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades õppivatele tudengitele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta – vastused küsimustele, millised kanalid valida, mida, kuidas ja kellele seal teha ning kuidas aru saada, kas alltöövõtjad (veebiagentuur, reklaamiagentuur, kommunikatsioonibüroo, IT-firma jt) teevad head tööd
Kõik kommentaarid