Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas (0)

Türi Ühisgümnaasium
Uurimustöö

Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas

Autor: Kerttu Lumi
Juhendaja : Juhan Pakane
Türi 2014

SISUKORD

Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas 1
SISUKORD 2
2
1. SISSEJUHATUS 3
2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST 3
Organisatsiooni olemus 3
Organisatsiooni tekkimine Eestis 4
Organisatsiooni sümboolika 4
Organisatsiooni eesmärgid 4
3. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOON JÄRVAMAAL 5
Organisatsiooni tekkimine Järvamaal 5
Organisatsioon tänapäeval 6
4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 7
5. INTERVJUUDE ANALÜÜS 10
6. KOKKUVÕTE 11
7.KASUTATUD ALLIKAD 12

1. SISSEJUHATUS

Teemaks valiti „Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas“, põhjusel , et on oldud 8 aastat kodutütar ning autorit huvitab selles valdkonnas edasi tegelemine. Töö eesmärgiks on leida põhjuseid, kas ja kuidas organisatsioon noorte arengule mõjub. Soovitakse teada, kas organisatsiooni sihid täidavad oma eesmärgid ning kuivõrd tegevustes osalemine noortele juurde annab.
Uuritavaks obektiks on Järvamaa kodutütred ning maakonnas tegutsevad Kodutütarde organisatsiooni rühmad.

2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST

Organisatsiooni olemus

Noorteorganisatsioon Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud üle-eestiline vabatahtlik organisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Organisatsioon on Kaitseliidu struktuuriüksus (Kaitseliidu Keskkogu).
Kodutütardele omisdatakse järke, mille saamiseks tuleb sooritada järgukatsed. Järgukatsed hõlmavad endast kodutütarde teadmisi väga erinevatel aladel ja jagunevad kuude ossa . Järgukatsed on vanuseliselt jaotatud järgmiselt: VI järk sooritatakse enne vastuvõtmist, V järk 8-10 aastased, IV järk 11-12 aastased, III järk 12-15 aastased, II järk 15-16 aastased, I järk 17-18 aastased kodutütred. Järkude tegemiseks peavad kodutütred omama teadmisi ja oskusi järgmistel aladel: Eesti loodus, Eesti ajalugu, Kodutütarde teadmised ja oskused, käitumine, loovus , matkatarkused ning skaudioskused, turvalisus. Mida kõrgem on järk seda rohkem peab järgu sooritaja teadma. Selleks, et saada I järku, peab kodutütar kaitsma noortemagistritöö, mille järel omistatakse talle noortemagistri tiitel . Järgukatsed on kirjas kodutütre isiklikus järgutunnistuses, vaata Lisa 1.

Organisatsiooni tekkimine Eestis

Samaaegselt Kaitseliiduga hakkas Naiskodukaitse looma enda juurde tütarlaste organisatsiooni. Põhimääruse väljatöötamisega asus tegelema Mari Raamot. Esimesed rühmad tekkisid juba 1931 . aastal. 19. jaanuaril 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa) esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks (Evald Uustalu 1962).

Organisatsiooni sümboolika

Kodutütarde sümboliteks on kotkamärk ja lipud, mille üleval vasakus nurgas on antud maakonna vapp . Sümbolite hulka kuuluvad ka liikme- ja juhikaardid, pitsatid , vimplid, tunnus- ja tunnustusmärgid. Sümbolite kasutuselevõtu otsustab vastavalt Kodutütarde põhikirjale Kaitseliidu Keskkogu, Kaitseliidu Keskjuhatus või Kodutütarde Vanematekogu .
Kodutütarde põhisümbol on kotkamärk. Kotka hõlmas asetseb rahvusvaheline skautlike oranisatsioonide sümbol – kolmeharuline liiliaõis, mille keskel on Eesti riigivapp . Liiliaõie harud on omavahel seotud. Märgi all asetseb ülespööratud otstega lint kirjaga ALATI VALMIS.
Kodutütarde organisatsioonis on kasutusel erinevad tunnus- ja tunnustusmärgid. Tunnusmärkideks on metallist kotkamärk vormimütsil, ümmargune ringkonnatunnusega embleem vormipluusi vasakul käisel, järguastet näitavad järgutäpid vasakul varrukal, embleemi all. Tunnustusmärkideks on hoolsuspael vormipluusi paremal varrukal, hoolsusmärk, pikliku kujuga rinnanõel paremal kraenurgal, teeneterist tsiviilriietel kandmiseks. (Kaitseliidu Keskjuhatus).

Organisatsiooni eesmärgid

Kodutütarde organisatsiooni eesmärkideks on:
1. Kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja Eesti meelt;
2. Kasvatada kõrge moraaliga isiksusi, kes on ausad, ettevõtlikud, otsustamis- ja vastutusvõimelised, tähelepanelikud, südamlikud, austavad oma vanemaid, kaasinimesi ja loodust;
3. Arendada mitmekülgselt ja harmooniliselt noorte vaimseid ja kehalisi võimeid;
4. Harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja suurendama suutlikkust abistada hädasolijaid;
5. Valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks;
6. Kasvatada noortes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik.
Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse koonduseid, loenguid, kursuseid, praktilisi töid, näitusi, koosolekuid, pidusid, ekskursioone, matku, mänge ja muud kultuurilist ning majanduslikku tegevust. (Kaitseliidu Keskkogu 2013).

3. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOON JÄRVAMAAL

Organisatsiooni tekkimine Järvamaal

Noorkotkaste ja Kodutütarde tegevusest on kahjuks Järvamaal vähe andmeid, kuna arhiiv hävis tulekahjus. Siiski on teada, et esimene Kodutütarde rühm Järvamaal moodustati 20. märtsil 1932 Lehtse jaoskonnas Pruuna algkoolis. Ringkonnavanemaks sai Tapa kooliõpetaja Marie Reitkam. 1937. aastal oli ringkonnas 52 rühma 1140 kodutütrega.
Kodutütarde Järva ringkond taasloodi 11.novembril 1999, kui Kaitseliidu aastapäeva pidulikul tähistamisel andsid maleva staabis pühaliku tõotuse esimesed kaks kodutütart – Anu Veitmaa ja Ele Juhanson Türilt. Nad hakkasid oma sõpruskonnas agaralt selgitustööd tegema ning 29.aprillil 2000 võeti Väätsa kultuurimajas vastu 33 uut liiget (loodi Väätsa ja Türi rühm) ja 14.mail Lehtse kultuurimajas 23 liiget (Jäneda, Lehtse ja Ambla rühm). 1. juunil 2000 (lastekaitsepäeval) andis tõotuse 14 tüdrukut Paidest (Paide Gümnaasiumi rühm) ning 2002. aasta lõpuks oli Järvamaal juba 200 kodutütart. 2008.aasta algul oli ringkonnas 259 kodutütart ja 10 rühma – Türi Gümnaasiumi, Türi Majandusgümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Paide Ühisgümnaasiumi, Roosna -Alliku, Lehtse, Sargvere, Koeru , Väätsa ja Ambla rühm.
Ringkonnavanemana on organisatsiooni juhtinud M. Laanemägi (2000-2004) ja S. Sitska (2004-). 2001.aastal loodi palgaline noorteinstruktori koht, millel on töötanud algusest saadik M. Hendrikson. Ringkonnajuhatus alustas tööd 2002.aastal. (T. Pae, H. Sokk ,2009)

Organisatsioon tänapäeval

Tänapäeval on kodutütarde tegevusvaldkond väga lai, sest tegeldakse kõigega, mis noortele huvi pakub. Matkatakse, sporditakse, harrastatakse kauneid kunste, tehakse käsitööd ja õpitakse perenaisetarkusi.
Järva ringkonna kodutütardele on traditsiooniliseks saanud Kodutütarde sünnipäeva tähistamine, matk Albusse A. H. Tammsaare sünnikohta, Eesti Vabariigi tähtpäevade ja emakeelepäeva tähistamine, kevadine ja sügisene väljaõppelaager, luureretk vanematele kodutütardele ja noorkotkastele, suvelaager , orienteerumise õppepäevad, matkamäng noorematele ning jõuluüritus. (T. Pae, H. Sokk,2009)
Täna on Järvamaal kokku 14 rühma. Rühmad on Retlas, Koerus, Väätsal, Türil, Roosna-Allikul, Kabalas, Säreveres, Peetris, Järva-Jaanis, Koigis, Albus, Aravetel ning Paides kaks rühma. Ainsana pole rühma Imavere vallas. Kodutütreid on Järvamaa rühmades kokku 277. Kõige rohkem tüdrukuid on Väätsal; järgnevad Paide Paepiigad ning Paide Väiksed Päiksed.
Tegevliikmeteks on täiskasvanud noortejuhid, kel on pedagoogiline või noorsootööalane kogemus, kes tunnistavad Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele . Igal rühmal on vähemalt üks täiskasvanud juhendaja. Järvamaal on neid kokku 19.
Kodutütarde ringkonna tegevliikmeks saab olla vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa Kaitseliidu ja Kodutütarde eesmärkide saavutamisele ning kes vastab Kaitseliidu seaduses toodud nõuetele. Toetajaliikme võtab isiku avalduse alusel vastu ringkonnavanem käskkirjaga, kus märgitakse ära tema kohustused organisatsioonis. Järvamaal on 7 toetajaliiget.
Kodutütarde ringkonna auliikmeks võib tema nõusolekul valida Eesti või välisriigi kodaniku, kellel on Kodutütarde ringkonna ees silmapaistvaid teeneid, Auliikme valib Kaitseliidu kodukorra alusel ringkonna juhatus ringkonnavanema ettepanekul. Ringkonna auliige võib nõuandva häälega osaleda ringkonna üksuste koosolekutel ja ettevõtmistel. Järvamaal on üks auliige – Järva maavanem proua Tiina Oraste. Juhatuse koosolekul 10. septembril 2012 tehti ettepanek, kuna ta on läbi aastate Kodutütarde organisatsiooni tegemisi, noorte isamaalist kasvatust ja vabatahtliku juhi rolli väga kõrgelt hinnanud ja kodanikuühiskonnas oluliseks pidanud. Sellega tehti maavanemale ettepanek. Auliikmeks sai ta 16. jaanuaril 2013. (Kaitseliidu Keskkogu 2013).

4. KÜSITLUSE ANALÜÜS

Küsitluses osales 26 Järva maleva vanemat kodutütart. Küsitlus viidi läbi interneti teel. Küsitletavateks valiti 15-18-aastased kodutütred, kuna nemad suudavad teha kokkuvõtte liikmeks olemise aastatest, mida nooremad teha ei saa.
Küsimuste koostamisel lähtuti vastajate võimalikust ajanappusest, seega küsimused koostati võimalikult lihtsad ja kiiresti vastatavad. Küsitlusele vastati 9 erinevast rühmast (vt Joonis 1).
Joonis 1
Liikmeksolemise kestus oli varieeruv – neljast kuni üheksa aastani. Kõige rohkem vastajaid oli olnud kodutütar 5 aastat (11 vastanut), populaarsuselt teine 8 aastat (7 vastanut).
Järgnevalt küsiti põhjust, miks liituti organisatsiooniga (vt Joonis 2).
Joonis 2
Enimlevinumaks põhjuseks sai sõprade või tuttavate soovitus, järgnevaks huvi Kaitseliidu vastu.
Järgnevalt toodi loetelu valdkondadest, mida Kodutütarde põhikirja järgi peab iga kodutütar omama teatud taset, vastavalt järgu astmele . Valida paluti 2-3 valdkonda, kus tüdrukud enda arvates kõige rohkem uusi teadmisi saanud on (vt Joonis 3).
Joonis 3
25 kodutütart 26-st arvas , et enim uusi teadmisi on saadud matkatarkuste ja skaudioskuste vallas. 17 tüdrukut arvas, et arenenud on ka turvalisuse tundmine (mille all mõistetakse meditsiini ning hädaolukorras hädalise aitamist). Järgnesid Eesti loodus, käitumine ja loovus ning Eesti ajalugu.
Seejärel küsiti, kas peale organisatsioonis osalemise tegeletakse veel mõne hobi või huvialaga. 26st vaid 2 vastas ei. Eelmise küsimusega seotud järgnev küsimus küsiti, et teada millega Järvamaa noored veel tegelevad. Välja toodi kõik vastanute hobid (vt Joonis 4).
Hobid
Vastanuid
Laulmine
10
Tantsimine
9
Kergejõustik
6
Näitlemine
5
Õpilasesindus
4
Jalgpall
3
Saalihoki
3
Noortekogu
2
Pillimäng /muusikakool
2
Ratsasport
2
Vabatahtlik töö
2
Lauatennis
1
Taipoks
1
Jooga
1
Jooksmine
1
Ujumine
1
Teised noorteorganisatsioonid
1
Võrkpall
1
Joonis 4
Seejärel küsiti, kas organisatsioon korraldab tegevusi piisavalt tihti. Kogu vastanute seast vastas 4 „ei“, kes tegelesid veel lisaks millegi muuga .
Viimasena küsiti, kas tüdrukutel on plaanis jätkata Kaitseliidus (kaitseliitlase või naiskodukaitsjana) ning „ei“ vastanutel paluti põhjendada. 9 kodutütart vastasid „ei“. Põhjused välja toodud joonisel (vt Joonis 5)
Joonis 5

5. INTERVJUUDE ANALÜÜS

Intervjuus osalesid 2 praegust kodutütart – Ly Lipp ja Ellis Rootsma, ning endine kodutütar Ilona Pärnpuu. Intervjuude küsimused olid kõigil samad (mõningaste muudatustega endise kodutütre küsimustes). Intervjueeritavaks valiti praegused kodutütred, et saada täpsemat ning põhjendatumat infot organisatsiooni populaarsuse ning meeldivuse kohta. Kolmandaks intervjueeritavaks valiti endine kodutütar, et oleks võimalus võrrelda praegust organisatsiooni tolleaegsega.
Organisatsiooniga liituti nooremas eas, sõprade/tuttavate soovitusel ja huvitava juhi pärast. Nagu ka küsitlusest selgus, oli see üks suurematest mõjutajatest organisatsiooniga liitumisel.
Praegused kodutütred arvasid, et organisatsioon on hetkel populaarne just seetõttu, et Järvamaal on kodutütreks olemine levinud. Tol ajal organisatsioon nii populaarne polnud.
Organisatsiooni menu põhjuseks peeti selle õpetlikkust ning huvitavaid tegevusi. Liikmete arvu suurendamiseks soovitati teha rohkem reklaamimistööd, oma sõprade ning suurte lasteürituste seas.
Kodutütreid on organisatsioon mõjutanud eluliste valdkondade seas. Suhtlemisoskuse arendamine, matkatarkused, kodumaa-armastus ning pikemas perspektiivis eluliste oskuste omandamine.
Kodutütardele praegu ning varem meeldisid enim laagrid ja matkad. Negatiivse poolena toodi vaid välja vähest tegevust vanematele kodutütardele, mida saaks parandada korraldades rohkem üritusi vanematele tüdrukutele mõeldes.
Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kohta informeeritus oli vastakas – arvati, et teavitatakse üha enam ning et üldse mitte. Aastaid tagasi kodutütreid selles rühmas ei informeeritudki kuidagi. Ka organisatsioonidega ühineda tahtmine sõltus teavitustööst – kodutütar, kes leidis, et teavitatakse aina rohkem soovib Kaitseliiduga liituda. Neiu , kes organisatsioonidest rohkemat ei tea, ei plaani nendega liituda, lisades, et veedab vähe aega Järvamaal. Endine kodutütar tol ajal ei liitunud elukoha muutuse tõttu, kuid pärast teavitustööd tema pojale lasteaias, pani teda mõtlema organisatsiooniga liituda.

6. KOKKUVÕTE

Sissejuhatuses tõstatatud küsimusele, kas ja kuidas noortele organisatsioon mõjub, leiti vastused sellised, nagu eeldati. Organisatsiooni mõju noortele on suur, eelkõige väljendudes patriootlikuses, kohusetundes ja matkatarkustes. Mõjutusi on tunda ka noorte väljendumisoskuses, teistega arvestamises, tulevase naise ja ema rollis, täiskasvanuks saamises , juhtimisoskustes, koostöö tegemises ning huvis isamaa ajaloo ja looduse vastu.
Minu arvates on organisatsioon hea eluks ettevalmistaja. Noori suunatakse tegelema spordi, kunstide ning isamaalisusega mängude ja lõbusate tegemiste läbi. Samuti mõjutab see noorte edasisi valikuid . Näiteks erinevatel võistlustel ja konkursidel osalemine toob välja noore tugevused. Kodutütreeast välja kasvades lihtsustatakse Naiskodukaitse või Kaitseliiduga liitumist, mis omakorda suurendab isamaa-armastust ning tahtmist end sellega siduda.
Organisatsiooni eesmärke suudetakse täita. Noorte isamaalisustunnet ja valmisolekut Eestit kaitsta suurendab organisatsioon oluliselt ning paneb põhirõhku. Õpetab väärtustama eesti keelt ja meelt erinevate emakeele ürituste ning võistlustega ja paraadidega.

KASUTATUD ALLIKAD

Järgud ja erialad. Kaitseliit . 2014. [ http://www.kodutytar.ee/kasulikku/jargud-ja-erialad/ .] [7.04.2014]

Eesti skautlus viiskümmend aastat: Koguteos. Estonian Scouting 1912-1962. (1962). Evald Uustalu. Eesti Skautide Liit. 287 lehekülge

Kodutütarde põhikiri . (2013). Kaitseliidu Keskkogu. 8 lehekülge

Kodutütarde põhikiri ja kodukord. Kaitseliidu Keskjuhatus. (2007). Tallinn. 62 lehekülge.

Järvamaa: Loodus. Aeg. Inimene. III osa. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Taavi Pae, Henn Sokk. (2009). 606 lehekülge