Tallinna Järveotsa Gümnaasium EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS Kalle Takel 11b 2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid
ja kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda. Väljavalituks osutus televisioon. Ajakirjanduse puuduseks loeti seda, et eksisteerib väga palju niinimetatud kollast ajakirjandust, kus poliitikud võtavad igapäevaselt sõna ebaolulistel teemadel. Täpsemalt valiti televisioonist kolm kanalit: alates 2007. aastast Eesti rahvusringhäälingule kuuluv ETV ning kaks erasektorile kuuluvat kanalit: kanal 2 ja TV3. Tähelepanu pöörati saadetele, kus vähegi avaldati poliitilist informatsiooni. Need kolm kanalit said valituks, sest nad on põhikanalid, mis on Eestis elavale valijaskonnale tasuta kättesaadavad. Ajaks valiti 11-15. oktoober . Vaatlejad olid positsioonilt tavalised kodanikud, kes jälgisid nädala jooksul televisioonis poliitilist informatsiooni kajastavaid saateid. Vaadelda võis kõikjal, kus oli võimalik vastavaid
haarata tervikut." (Oja, 2011.) Ka Teeäär on seisukohal, et alla 5-aastane laps ei ole veel võimeline jälgima kahte tegevust korraga ning seega võib tüüpiline soovitus vaadata koos vanemaga olla teatud kontekstis eksitav ja ebapiisav. Koosvaatamine on formaalne, kui vanem samal ajal ei tunneta, kuivõrd laps tema kõnet jälgib ja kas temaga on võimalik dialoogi pidada: ,,Tõepoolest, vanem istus kõrval, vanem rääkis, aga laps ei registreeri. Tal on üks kanal korraga." (Oja, 2011). Küsitletud lapsevanemad on üldjuhul orienteeritud telepildi välistamisele väikelapse meediaruumist, seega võib öelda, et tegemist on piirava vahenduse jõulisema erivormiga, püütakse välistada väikelapse kokkupuude telemeedia sisuga täielikult, mistõttu seda strateegiat võiks nimetada välistavaks vahenduseks (exclusive mediation). Alla kahe aasta vanused lapsed ei tohiks üldse TV saateid vaadata. Hoolimata sellest,
vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on: ¤ saada ülevaade tekstide, lugemise ja autori seosest. ¤ sisendada noorele inimesele, kui tähtis on lugemine. ¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik
„Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda. Ta mõtestab teadlikult argikogemusi klassiruumis ja see mast sai haridusnõustaja ja raamatute autor; ta “kursis olemise“ mõõde ta kirjutistes muudab ta usutavaks ning julgustab tema lugejat omaenda tegevust peab arvukalt loenguid käitumise juhtimisest, täiustama. See uusim teos on kujunemas õpilaste käitumisjuhtimise ja tõhusa õpetamise asendamatuks distsiplineerimisest, tõhusast õpetamisest, käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused. Oma töö suurimad mõtestajad saavad aru, miks nad oma headel päevadel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa. on head õpetajad
Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool, mille avamisest läks Muttika esialgu lugu kirjutama, kuid seal olles tundis, et tahab siiski filmikoolis õppida. (Engelbrecht 2009) 2001. aastal töötas Muttika Kanal 2 saate „Üle mõistuse“ juhina. Ajakirjas Sirp on teda kirjeldatud kui stiilipuhast postmodernset saatejuhti. „Jüri Muttika ujub järelnüüdises mängulaadis nagu kala vees, pidamata kuskil pingutama, lastes kaameral mõnuga 4 moondada enda ilmumist küll ruumis, küll ajas, säilitades samas piisavalt kindlapiirilise pidepunkti meile.“ (Liiv 2001) Ka 2014
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Kõik kommentaarid