LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED (0)

Lähte Ühisgümnaasium
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED
Uurimistöö
Autor: Kristiina Anton
Juhendaja : Gerli Lokk
Lähte 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1. TELEMEEDIA OLEMUS 4
1.1. Telejaamade jagunemine 5
1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus 7
2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS 8
3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA 9
3.1. Peamised televaatajate tüübid 10
4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12
5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED 17
5.1. Küsitluse tulemused 18
5.2. Järeldused 23
5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega 24
KOKKUVÕTE 25
KASUTATUD KIRJANDUS 26
LISAD 28
Lisa 1. Küsitlusankeet 28

SISSEJUHATUS

Käesolev uurimistöö kannab pealkirja „Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused”. Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon .
Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina.
Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor saada informatsiooni selle kohta, kui palju aega veedab Lähte kooli õpilane televiisorit vaadates ning milliseid telekanaleid ja telesaadete žanre ta eelistab. Lisaks sellele analüüsis autor TNS Emori teleauditooriumi ülevaate andmete põhjal eestlaste tüüpilisi televaatamise harjumusi ning võrdles saadud tulemusi Lähte kooli õpilaste vastustega .
Uurimistöö koosneb viiest suuremast peatükist. Esimeses teooriapeatükis „Telemeedia olemus” kirjeldab autor telemeedia iseloomulikke jooni ning eesmärke. Alapeatükkidena on välja toodud telejaamade jagunemine Eestis ning kolme uuritava telekanali üldiseloomustus.
Teises peatükis antakse ülevaade Eesti telemeedia ajaloost aastatel 1955–1990. Kolmas peatükk kirjeldab peamisi Eesti televaatajate tüpoloogiaid. Neljandas peatükis on välja toodud TNS Emori andmete põhjal eestlaste poolt enim jälgitud saated ning seriaalid ning televiisori vaatamisele kuluv aeg ajavahemikus september 2014–detsember 2014. Samu andmeid on kasutatud ka Lähte kooli õpilaste eelistuste võrdlemisel keskmise eestlase eelistustega.
Uurimistöö empiiriline osa annab ülevaate Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste televisiooni tarbimise harjumustest. Viiendas peatükis on kirjeldatud autori koostatud ja 2014. aasta novembris Lähte koolis läbiviidud küsitluse tulemusi ning andmeid on võrreldud ka TNS Emori andmetega. Antud peatükk sisaldab erinevaid illustreerivaid diagramme. Tulemuste põhjal on uurimistöö autor sõnastanud järeldused.
Autor tänab juhendajat õpetaja Gerli Lokki, kes oli suureks toeks ning aitas töö teostamisele kaasa. Samuti soovib autor tänada kõiki küsitluses osalenuid, kelle andmeteta poleks olnud empiirilise osa kirjutamine võimalik.

1. TELEMEEDIA OLEMUS

Televisioon on enamiku inimeste jaoks tähtsaim infoallikas. Seda peetakse kõige mõjutavamaks avalikku arvamust kujundavaks meediumiks. Televisioon on säilitanud vaatamata kiirele kommunikatsioonitehnoloogia arengule oma olulisuse. ( Kask , 2013)
Teleprogramm koosneb omatoodangust ja sisseostetud saadetest. Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.00–23.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama - ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013)
Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus , et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda . Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga. Lisaks on kindlaks tehtud, et mida dramaatilisem on tegevus, seda rohkem mõjutab see inimesi ning seda vähem on vaja jagada lisainformatsiooni. (Kask, 2013)
Pildiline kommunikatsioon toimub küll kiiremini kui sõnaline, aga antud juhul on massimeediumil raske edastada keerukaid seoseid ja detaile. Televisioon sobib visuaalse ja konkreetse tegevuse näitamiseks ning toote reklaamimiseks. (Thorsen & MØller, 1992)
Parimal juhul võivad teleuudised ja dokumentaalsaated tekitada inimeses huvi, mis paneb teda trükimeediast lisainfot otsima . Seetõttu peavad nii ajakirjanikud kui ka vaatajad arvestama, et televisioon pole kogu tegelikkus, vaid tegelikkusest valitud osa. (Thorsen & MØller, 1992)

1.1. Telejaamade jagunemine

Telejaamad jagunevad kaheks: avalik-õiguslikeks ning eraõiguslikeks. Avalik-õiguslik kanal on Eesti riigis ETV, mida iseloomustab sotsiaalne ja kultuuriline missioon ning patriootlik lähenemine . Avalik-õiguslikule televisioonile on väljakutseteks poliitilised ja majanduslikud huvid, uued meediaplatvormid ja kommertsringhäälingu kasvav konkurents . Avalik-õiguslikku kanalit peetakse Eestis kultuurihüveks, mida tuleb säilitada. (Hunt, 2006)
Olles riigi kontrolli all, sekkub riik paljudel puhkudel avalik-õigusliku telekanali tegevusse. Kehtestatud on rida kohustusi, mis tuginevad kolmele põhimõttele: avaliku teenusega sobiva programmi tegemine, erapooletu ja täpse informatsiooni edastamine ning universaalne suunitlus . (Televisioon..., 2005) Avalik-õiguslikud ringhäälingud peavad enamikus riikides vastutama järgmiste aspektide eest:
– edastama sõltumatut, täpset, erapooletut, tasakaalustatud ja objektiivset uudismaterjali ning informatsiooni;
– tagama mitmekülgsuse saadetele ja kajastatavatele vaadetele;
– edastama kindla mahu uudiseid, kultuuri-, kunsti-, haridus -, vähemuste-, usu-, laste- ja meelelahutussaateid;
– propageerima asukohamaa kultuuri ja väärtusi;
– tootma ja edastama riigi kõikide piirkondade jaoks olulisi saateid;
– eraldama tasuta eetriaega avalikes huvides edastatavatele teadaannetele, näiteks tervishoiu- ja liiklusohutusalased teated ning riigiorganite erakorralised teadaanded. (Hunt, 2006)
Tuntuimad eraõiguslikud ehk kommertstelekanalid Eesti Vabariigis on TV3 ja Kanal 2. Nende telejaamade eesmärk on saada kasumit ning suuri vaatajanumbreid. Kuna programm on üles ehitatud meelelahutuse pakkumisele, siis ei ole need telekanalid patriootlikud. Sageli ohverdatakse üldine kvaliteet vaatajanumbritele ning reklaamiraha teenimisele. Lisaks saavad eraõiguslikud kanalid peale reklaami oma tulu ka muudest ärilaekumistest, nagu sponsorlus ning võib-olla ka oma telepoest. Kui alguses pakkusid erakanalid dünaamilisi uudiseid ja harrastasid uurivat ajakirjandust, siis nüüdseks on need loobunud olemast uuriva ajakirjanduse ja kvaliteetuudistesaadete etalontegijad. Vaatajanumbrite tõstmiseks on kasutusel madalakvaliteediline meelelahutus ja sensatsioonilised uudistesaated. (Televisioon..., 2005)
Nii avalik-õigusliku kui ka kommertsringhäälingu suhtes kehtivad teatud üldised nõuded (Hunt, 2006). Näiteks on alaealiste kaitse eesmärgil vägivalda sisaldavate saadete ja filmide, samuti erootika demonstreerimine keelatud enne kella 21.00. Samuti on kehtestatud rahvusliku või religioosse viha õhutamise keeld. (Televisioon..., 2005)

1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus

ETV eesmärk on kaasa aidata põhiseadusega sätestatud ülesannete täitmisele Eesti riigis. Selleks loob Eesti Rahvusringhääling (alates aastast 2007 on ühendatud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon) programme , toodab ja vahendab saateid, mis ükshaaval või tervikuna toetavad eesti keele ja kultuuri arengut, aitavad kaasa sotsiaalse sidususe kasvule, väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit, aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele ja tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. (ERR, 2014)
ETV saateprogramm peab olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadav. Samuti edastab ETV saateid, mis ERRi võimaluste piires vastavad rahvastikurühmade erinevatele vajadustele. Näiteks peavad teleprogrammi originaalsaated olema võimaluste piires kättesaadavad ka vaegkuuljatele. Eesti avalik-õigusliku telejaama eesmärk on kajastada uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral. (ERR, 2014)
ETVs näidatavad saated jagunevad järgmiselt:
– elusaated;
– haridussaated;
– informatiivsed saated;
– infoteinment;
– kultuurisaated;
– lavastuslikud saated;
– muusikaesitused;
– spordisaated, sh spordiuudised;
– uudised. (ERR, 2014)
Kanal 2 pakub vaatajatele maksimaalsel tasemel kodumaist toodangut, tõstes ja arendades Eesti teletoodangu kvaliteeti. Näidatakse ainult valitud välismaist toodangut ning populaarseid ja värskeid filme üle kogu maailma. (Kanal 2, 2014)
Telejaama TV3 eesmärk on pakkuda meelelahutust iga soo esindajale. Näidatakse nii omasaateid kui ka hankeprogrammi. (TV3, 2014)

2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS

1955. aastal alustas tööd Tallinna televisioonistuudio, mis esialgu edastas saateid nädalavahetustel, kuid aastate möödudes tehti seda üha tihedamini ( Vahtre , 2005). 1957. aastast alustas Eesti Televisioon nädalaringvaate ehk „Aktuaalse kaamera ” edastamisega. Järgnevatel aastatel tehti päevaülevaateid. ( Lumiste , 1977)
1960. aastate alguses oli televisioon ajakirjanduslikult veel nõrk. Kümnendi lõpuks aga tulid raadioajakirjanikud televisiooni ning sellest sai potentsiaal järgnevaks teleajakirjanduslikuks tähetunniks. ( Vihalemm , 2004) See tõi kaasa ETV tipphetke 1960. aastate lõpul. Tsensuur ning ideoloogiline surve polnud enam väga tugev, seetõttu kasvas uute teletegijate põlvkonna professionaalne eneseteadvus. 1961. aastast hakati saateid edastama seitsmel päeval nädalas. (Lumiste, 1977)
1970. aastaks olid raadiost ja televisioonist saanud tõsised rivaalid, mis tõi kaasa suure struktuurimuudatuse. Televisioon ja Raadio Komitee lõi kaks üksust lahku: mõlemad said omaette struktuuri ja juhtkonna. Televisioon süvenes ja saadete tsenseerimine ja viseerimine muutus süstemaatiliseks, teleprogramm ideologiseeris. (Lumiste, 1977)
Televiisorid hakkasid levima kuuekümnendatel, kuid seitsmekümnendatel said üldiseks nähtuseks. Samal kümnendil hakati üle minema värvitelevisioonile, mis sai tavaliseks 1980. aastatel. Alternatiivne elukäsitlus jõudis Eesti ENSV elanikeni välistelevisiooni, peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005)
Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile iseloomulikud jooned ja algas periood, mida võiks nimetada ETV teiseks kuldajaks. Sel ajal ilmutas see end tõelise rahvustelevisioonina ning etendas olulist rolli ühiskonna muutumisel. (Lumiste, 1977)
1990. aastate alguses toimus Eesti meedia täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus. Sel perioodil oli televisioon muutumatu. (Vihalemm, 2004)

3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA

Eestis lähtutakse teleauditooriumi kirjeldamisel enamasti reitingutest. Kõrgete reitingute saamine tundub oluline nii meediajuhtidele kui ka saatetegijatele, seega püütakse saadete atraktiivsuse mõttes ära kasutada just sellist sisu ja vormi, mis varasema kogemuse järgi on leidnud palju vaatajaid . Nii võib välja kujuneda vaatamisaja saatekaanon, mille tulemusena võib telekanalitel õhtuti näha ühetüübilist programmi. See, millise stiiliga saatele vaataja tähelepanu pöörab, on kindlaks tehtud varasemalt ning seetõttu kasutatakse saadete tegemisel ja saatekava koostamisel pidevalt samu võtteid. Vaatajal on meedia kasutamiseks oma personaalsed vajadused ja psühholoogiline motivatsioon, kuid samal ajal kuulub ta konkreetsesse sotsiaalsesse olustikku, mis kujundab oma meediakäitumise reeglid. ( Rannu , 2010)
Meediavaliku mudelis on enam-vähem kindlalt määratlevaks ja suhteliselt püsivaks teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju. Teine võrdlemisi suur tegur on meedia struktuur ja sisu, mis on kujundanud inimeste meediakogemust ja hoiakuid. Kombineerituna võivad need tähtsad ning tunnetuslikud tegurid anda üldised sisueelistuse mallid. (Rannu, 2010)
ETV, Kanal 2 ja TV3 vaatajate hulgast eristus uuringus „Meediateemaline arvamusuuring 2010” kaheksa vaatajatüüpi, kellest kuuele on omane emotsionaalne ja kahele ratsionaalne orientatsioon. Kõik need vaatajatüübid erinevad üksteisest televiisori vaatamise üldise sageduse, kanalirepertuaari ja muude meedialiikide kasutamise osas. (Rannu, 2010)

3.1. Peamised televaatajate tüübid

Uuringu „Meediateemaline arvamusuuring 2010” järgi on Eesti televaatajate tüübid järgmised:

Tasakaalukas vaatleja (16% eestlastest) on mõõdukas televaataja, kes eelistab pigem elamuslikku programmi. Eelistuste esikohal on „Pealtnägija”, uudistest on „ Reporter ” ja „Aktuaalne kaamera” võrdsel tasemel. Ülejäänud programmist tõusevad esile kultuurisaated. Vaatab Kanal 2 ja ETVd, vähem TV3.

Eesti lugudele orienteeritud, maalähedane traditsionalist (15% eestlastest) on väga sagedane televaataja. Ta on mitmekülgsete saate-eelistustega, eeskätt jälgib uudiseid ning seejärel kodumaist elamuslikku programmi, eriti draamasarju „Õnne 13” ja „Kättemaksukontor” . Nad vaatavad regulaarselt kõiki kolme telekanalit.

Uude meediasse kalduv intellektuaal (13% eestlastest) on harv televaataja, kes eelistab ratsionaalset programmi. Ta vaatab peaaegu kõiki saateid ebaregulaarselt, vaid uudiseid („Aktuaalne kaamera”) ja „Pealtnägija” mõnevõrra sagedamini.

Seltsielukeskne põnevuseotsija (13% eestlastest) on kehv televaataja, keda iseloomustab elamuslik saate- eelistus ( krimi -ja olmereportaažid ning välismaised põnevussarjad). Eelistatuim uudistesaade on „Reporter”. Vaatab regulaarselt Kanal 2, vähem TV3 ja ETVd.

Meelelahutusele orienteeritud, kodukeskne suurtarbija (12% eestlastest) on väga agar televaataja, kes väidab end vaatavat regulaarselt peaaegu kõiki saatetüüpe. Eelistatuim on elamuslik programm: mängud, konkursid ja tõsielulised show'd. Uudistest eelistatakse „Reporterit” ja seejärel „Aktuaalset kaamerat”

Avalikule sfäärile orienteeritud seenior (11% eestlastest) on samuti väga sagedane televaataja, kes eelistab teistest oluliselt enam ratsionaalset programmi ja uudistest jälgib eelkõige „Aktuaalset kaamerat”, aga vaatab ka teiste kanalite uudiseid. Teine väga suur eelistus on „Pealtnägija”, sellele järgnevad arutelud ja päevakajasaated. Elamuslikust programmist on esikohal „Õnne 13”.

Elamustele orienteeritud, välismaise programmi vaataja (10% eestlastest) on sagedane televaataja, keda iseloomustab huvi elamuslike saadete järele (välismaised ja kodumaised põnevussarjad, huumor ning mängud). Uudistest eelistab „Reporterit”, ei jälgi arutlevaid, päevakajalisi ega kultuurisaateid. Vaatab regulaarselt Kanal 2 ja TV3, ETVd vähem.

Üksikkülaline internetis (10% eestlastest) on juhuslik televaataja, kes televiisorit vaatama sattudes jälgib pigem elamuslikku programmi, lisaks krimi-ja olmereportaažidele ning uudistele („Reporter”) ka mänge ja tõsielulisi show'sid, välismaiseid põnevussarju ja üldhuvisaateid. (Rannu, 2010)

4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI

Septembris 2014 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 19 minutit päevas. Kõige enam vaadati telekanalit Kanal 2 (17,6%), seejärel ETV (16,8%) ja TV3 (12,1%). (TNS Emor , 2014)
Viis kõige vaadatumat saadet Eestis olid „Pilvede all” (Kanal 2), „Õnne 13” (ETV), „Pealtnägija” (ETV), „ Kodutunne ” (Kanal 2) ja „Naabriplika” (Kanal 2). Alljärgnev tabel annab ülevaate viiest kõige vaadatumast saatest ja vaatajate arvust septembrikuus. (TNS Emor, 2014)
Tabel 1. Vaadatumad saated 2014. aasta septembrikuus
Saated
Vaatajate arv saateminuti
Kohta
ETV

„Õnne 13”

„Pealtnägija”

„ENSV”

„Aktuaalne kaamera”

„Lauluga maale”

177 000

160 000

136 000

134 000

130 000
Kanal 2

„Pilvede all”

„Kodutunne”

„Naabriplika”

„ Köök ”

„Poliitikute kaasad: valguses või varjus”

185 000

148 000

148 000

137 000

134 000
TV3

„Kättemaksukontor 1/2”

„Selgeltnägijate tuleproov /9”

„Padjaklubi”

„Me armastame Eestit”

„ Kartulid ja apelsinid ”

132 000

114 000

107 000

106 000

106 000
Oktoobris 2014 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 44 minutit päevas. Kõige vaadatum telekanal oli Kanal 2 (17,3%), järgnesid ETV (15,4%) ja TV3 (13,5%). (TNS Emor, 2014)
Viis kõige vaadatumat saadet olid „Su nägu kõlab tuttavalt” (TV3), „Pilvede all” (Kanal 2), „Õnne 13” (ETV), „ Laula mu laulu” (Kanal 2) ja „Pealtnägija” (ETV). Alljärgnev tabel annab ülevaate viiest kõige vaadatumast saatest ja vaatajate arvust oktoobrikuus. (TNS Emor, 2014)
Tabel 2. Vaadatumad saated 2014. aasta oktoobrikuus
Saated
Vaatajate arv saateminuti
Kohta
ETV

„Õnne13”

„Pealtnägija”

„ Raudse eesriide jumalused ”

„Aktulaane kaamera”

„ Osoon ”

184 000

169 000

130 000

118 000

101 000
Kanal 2

„Pilvede all”

„Laula mu laulu”

„Naabriplika”

„ Radar ”

„Nädalalõpp Kanal 2ga”

187 000

176 000

144 000

139 000

139 000
TV3

„Su nägu kõlab tuttavalt/3”

„Me armastame Eestit”

„Selgeltnägijate tuleproov/9”

„Kartulid ja apelsinid”

„Kättemaksukontor/12”

241 000

118 000

109 000

104 000

103 000
Novembris 2014 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 1 minut päevas. Kõige vaadatum telekanal oli Kanal 2 (16,9%), järgnesid ETV (15,5%) ja TV3 (13,6%). (TNS Emor, 2014)
Viis kõige vaadatumat saadet olid „Su nägu kõlab tuttavalt/3” (TV3), „Õnne 13” (ETV), „Pilvede all” (Kanal 2), „Pealtnägija” (ETV) ja „Laula mu laulu” (Kanal 2). Alljärgnev tabel annab ülevaate viiest kõige vaadatumast saatest ja vaatajate arvust novembrikuus. (TNS Emor, 2014)
Tabel 3. Vaadatumad saated 2014. aasta novembrikuus
Saated
Vaatajate arv saateminuti
Kohta
ETV

„Õnne 13”

„Pealtnägija”

„Raudse eesriide jumalused”

„Aktuaalne kaamera”

„Osoon”

192 000

183 000

132 000

120 000

117 000
Kanal 2

„Pilvede all”

„Laula mu laulu”

„Naabriplika”

„Nädalalõpp Kanal 2ga”

„Kodutunne”

187 000

174 000

161 000

155 000

141 000
TV3

„Su nägu kõlab tuttavalt/3”

„Me armastame Eestit”

„Selgeltnägijate tuleproov/9”

„Kättemaksukontor/12”

„Kartulid ja apelsinid/2”

254 000

130 000

115 000

115 000

113 000
Detsembris 2014 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 11 minutit päevas. Kõige vaadatumad telekanalid olid ETV (16,1%), Kanal 2 (15,9%) ja TV3 (11,9%). (TNS Emor, 2015)
Viis kõige vaadatumat saadet olid „Su nägu kõlab tuttavalt-finaal” (TV3), „Pilvede all” (Kanal 2), „Naabriplika” (Kanal 2), „Pealtnägija” (ETV), „Rahva tujurikkuja” (ETV). Alljärgnev tabel annab ülevaate viiest kõige vaadatumast saatest ja vaatajate arvust detsembrikuus. (TNS Emor, 2015)
Tabel 4. Vaadatumad saated 2014. aasta detsembrikuus
Saated
Vaatajate arv saateminuti
Kohta
ETV

„Pealtnägija”

„Rahva tujurikkuja”

„Õnne 13”

"Eesti Vabariigi presidendi uusaastatervitus”

„Rahvasaadik Pius ”

187 000

185 000

172 000

172 000

153 000
Kanal 2

„Pilvede all”

„Naabriplika”

„Nädalalõpp Kanal 2ga”

„Unustamatu 2014”

„Viimane võmm”

208 000

192 000

154 000

150 000

149 000
TV3

„Su nägu kõlab tuttavalt -finaal”

„Päev, mis muutis mu elu”

„Üksinda kodus 3”

„Su nägu kõlab tuttavalt - parimad esitused”

„Üksinda kodus”

300 000

125 000

125 000

124 000

116 000

5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED

Autor püstitas uurimistöö alguses viis probleemküsimust:
– Kui palju tarbivad Lähte Ühisgümnaasiumi 3. kooliaste ja gümnaasium telemeediat?
– Milliseid telesaadete žanre Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased eelistavad?
– Milliseid saateid ja seriaale Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased jälgivad?
– Milline on Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste telemeedia tarbimine, võrreldes TNS Emori andmetega eestlaste telemeedia tarbimise kohta?
– Milline on enim vaadatud telekanal Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas?
Et saada vastuseid eelnevatele küsimustele, viis autor 2014. aasta novembrikuus läbi kuuteistkümnest küsimusest koosneva küsimustiku (esitatud lisades). Küsitluses osalesid Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilased. Laiali jagati 257 küsitlust. Tagasi saadi neist 236 ja nii põhineb siinses peatükis tehtud analüüs 236 õpilase vastusel.

5.1. Küsitluse tulemused

Küsimusele „Kui palju aega kulutad päevas televiisori vaatamisele? ” vastati järgmiselt: 91 õpilast vaatab telerit pool tundi kuni tund aega, 89 õpilast jälgib televiisorit 1–2 tundi, 38 õpilast vaatab 2–4 tundi. 6 õpilast vaatab igapäevaselt televiisorit rohkem kui 4 tundi. 12 õpilast küsitletutest ei jälgi telerit üldse. Tulemusi klasside kaupa illustreerib alljärgnev diagramm.
Joonis 1. Televiisori vaatamisele kuluv aeg
Kõige eelistatum teležanr Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas on meelelahutus, mida soosib 190 õpilast vastanust, 23 õpilast soosib dokumentaalsaateid, 9 õpilast pigem tõsieluseriaale, 5 õpilast eelistab loodussaateid, 1 õpilane aga poliitikasaateid ning 8 õpilast ei vaata üldse televiisorit. Tulemusi klasside kaupa illustreerib alljärgnev diagramm.
Joonis 2. Kõige meelepärasem telesaadete žanr
Küsitlusest selgus, et kõik klassid eelistavad kõige rohkem vaadata telekanalit TV3, populaarsuselt teine on Kanal 2. ETV on Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas kõige vähem vaadatud.
7.a klassi õpilased ei soosi üldse telekanalit ETV. Nende seas on kõige vaadatum telekanal TV3, mida vaatab 14 õpilast ning seejärel eelistatakse Kanal 2, mida jälgib 1 õpilane. 2 õpilast antud klassist vastas, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 7.b klassis vaatab 4 õpilast enim telekanalit Kanal 2, telekanalit TV3 vaatab 9 õpilast ning 5 õpilast on vastanud, et nemad ei vaata üldse televiisorit.
8.a klassis on samuti kõige soositum telekanal TV3, seda vaatab 6 õpilast. 5 õpilast jälgib telekanalit Kanal 2 ning 1 õpilane on küsimusele vastamata jätnud. 8.b õpilaste seas on samuti kõige populaarsem telekanal TV3, seda jälgib 16 õpilast. Kanal 2 on soositud ühe õpilase poolt ja 1 õpilane eelistab televiisori mittevaatamist.
9.a klassist eelistab 12 õpilast vaadata kanalit TV3. 6 õpilast soosib telejaama Kanal 2. 9.b klassist eelistab 1 õpilane vaadata telekanalit ETV, Kanal 2 on jälgitud 4 õpilase poolt. Kõige populaarsem on 9.b õpilaste seas TV3, mida jälgib 12 õpilast, 1 õpilane pole vastanud ning 1 eelistab televiisori mittevaatamist.
10.ms klassis on kõige populaarsem telekanal TV3, mida soosib 14 õpilast. 8 õpilase lemmik on Kanal 2 ning 2 õpilast eelistab telekanalit ETV. 10.ts klassist on telekanali Kanal 2 jälgijaid 11. Telekanalit ETV jälgib 1 õpilane ning kõige soositum on TV3, mida vaatab 19 õpilast.
11.ms klassi õpilased soosivad enim samuti kanalit TV3, mida jälgib 10 vastanut. Telekanalit Kanal 2 eelistab 7 õpilast ning 1 õpilane vaatab hea meelega ETVd. 1 õpilane on jätnud sellele küsimusele vastamata. 13 õpilast 11.ts klassist vaatab enim telekanalit TV3, 6 eelistab Kanal 2 ning 2 õpilast vaatab enim ETVd.
12.ms klassis on kõige populaarsem telekanal TV3, mida soosib 12 õpilast. 8 õpilast vaatab kõige rohkem telekanalit Kanal 2 ning 2 õpilast eelistab ETVd. 2 õpilast ei jälgi üldse telerit. 12.t klassis on samuti kõige populaarsem telekanal TV3, mida jälgib 7 vastanut. 6 õpilast eelistab telekanalit Kanal 2 ning 2 õpilast pole sellele küsimusele vastanud. Telekanalit ETV ei eelista aga keegi. Tulemusi klasside kaupa illustreerib järgmine diagramm.
Joonis 3. Õpilaste telekanalite eelistus
Samuti selgus küsitlusest, et 12.t klassis on ülekaalus uudiste mittejälgimine, seda eelistab 6 õpilast. Eelistatuim uudistesaade on aga „Reporter”, mida soosib 4 vastanut järgneb „Aktuaalne kaamera”, mida jälgib 2 õpilast. „Seitsmeseid uudiseid” soosib sellest klassist 3 õpilast. 12.ms jälgib samuti kõige enam „Reporterit”, mida vaatab 10 õpilast. „Aktuaalset kaamerat” vaatab 8 vastanut ning „Seitsmeseid uudiseid” soosib 3 õpilast. Samuti 3 õpilast ei jälgi üldse uudiseid.
11.ts klassi õpilased eelistavad uudistesaadetest enim „Reporterit”, mida vaatab 13 õpilast. „Aktuaalset kaamerat” jälgib 3 õpilast ning „Seitsmeseid uudiseid” eelistab 2 õpilast. 3 vastanut ei jälgi uudistesaateid. 11.ms klassi õpilased jälgivad kõige rohkem „Reporterit”, mida vaatab 9 õpilast, järgneb „Aktulaane kaamera”, mida jälgib 3 õpilast. Samamoodi 3 õpilast sellest klassist ei jälgi uudistesaateid üldse. „Seitsmeseid uudiseid” eelistab 4 õpilast.
12 õpilast 10.ts klassist ei jälgi uudiseid. „Reporterit” eelistab 11 õpilast ning „Aktuaalset kaamerat” vaatab 6 õpilast. „Seitsmeseid uudiseid” vaatab 2 õpilast. 8 õpilast 10.ms klassist jälgib „Seitsmeseid uudiseid” ja 8 vastanut ei vaata üldse uudiseid. 6 õpilast eelistab „Reporterit” ning 2 õpilast soosib uudistesaadet „Aktuaalne kaamera”.
7 õpilast 9.a klassist ei jälgi uudiseid. Küll aga on eelistatud saade „Reporter”, mida vaatab 6 õpilast. „Aktuaalset kaamerat” eelistab 3 õpilast ning „Seitsmeseid uudiseid” jälgib 2 õpilast. 8 õpilast 9.b klassist ei jälgi samuti uudiseid. Eelistatakse „Seitsmeseid uudised”, mida vaatab 7 õpilast. „Reporterit” ja „Aktuaalset kaamerat” soosib 2 õpilast.
8.a klassist ei vaata uudiseid 6 õpilast, kuid „Reporterit” soosib 4 õpilast ning „Seitsmeseid uudiseid” ja „Aktuaalset kaamerat” 1 õpilane. 8.b klassist ei vaata keegi „Aktuaalset kaamerat”. Küll aga vaatab 6 õpilast „Reporterit” ja „Seitsmeseid uudiseid”. 6 õpilast sellest klassist ei jälgi uudistesaateid.
7.a klassis on eelistatuim uudistesaade „Reporter”, mida jälgib 11 õpilast. Järgneb saade „Seitsmesed uudised”, mida eelistab 3 õpilast ning samuti 3 õpilast ei vaata uudiseid. Mitte ükski selle klassi õpilane ei vaata „Aktuaalset kaamerat”. 7.b klass eelistab „Reporterit”, mida soosib 8 õpilast. „Aktuaalset kaamerat” vaatab 3 õpilast ning „Seitsmeseid uudiseid” eelistab 1 õpilane. 6 õpilast aga ei jälgi uudistesaateid. Tulemusi klasside kaupa illustreerib alljärgnev diagramm.
Joonis 4. Eelistatuim uudistesaade
Küsitlus andis ka ülevaate Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste saate-eelistustest. Alljärgnevalt on välja toodud viis kõige populaarsemat saadet ja seriaali.
Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste kõige eelistatum saade on „Selgeltnägijate tuleproov”, mida vaatab 81 õpilast. Telesaadet „Me armastame Eestit” jälgib 72 õpilast ning „Ringvaadet” ja „Suletud uste taga” vaatab 59 õpilast. Meelelahutussaadet „Laula mu laulu” vaatab 60 õpilast. Tulemusi illustreerib alljärgnev sektordiagramm .
Joonis 5. Lähte kooli õpilaste eelistatumad saated
Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas on kõige soositum seriaal „Padjaklubi”, seda vaatab 123 õpilast. „Simpsoneid” jälgib 120 õpilast ning seriaali „ENSV” eelistab 82 õpilast. 56 õpilast vaatab järjepidevalt seriaale „Pilvede all” ja „Köök”. Tulemusi illustreerib alljärgnev sektordiagramm.
Joonis 6. Lähte kooli õpilaste eelistatumad seriaalid

5.2. Järeldused

Lähte Ühisgümnaasiumi 3. kooliastme õpilane vaatab televiisorit keskmiselt pool tundi kuni tund aega päevas. Ka Lähte kooli gümnaasiumiastme õpilane jälgib telerit päevas keskmiselt pool tundi kuni tund. Populaarseim žanr on mõlemas kooliastmes meelelahutus.
Lähte Ühisgümnaasiumi 3. kooliastme ning gümnaasiumiõpilaste saate-eelistused on samad. Kõige eelistatum on mõlemas kooliastmes „Selgeltnägijate tuleproov”. Kõige populaarsem teleseriaal on nii kolmandas kooliastmes kui ka gümnaasiumiõpilaste seas „Padjaklubi”.
Populaarseim telekanal Lähte Ühisgümnaasiumi 3. kooliastme ja gümnaasiumiastme õpilaste seas on TV3. Kõige eelistatum uudistesaade on telekanalis Kanal 2 näidatav „Reporter”.

5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega

Võrreldes TNS Emori andmetega, on tulemused väga erinevad. TNS Emori teleauditooriumi ülevaates oli analüüsitud kuude jooksul (september–detsember 2014) kõige populaarsem telekanal Kanal 2, kuid Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda ja neljanda kooliastme hulgas on selleks TV3. TNS Emori andmetel on teisel kohal ETV ning alles kolmandal kohal TV3. Lähte koolis on aga populaarsuselt teisel kohal Kanal 2 ning kolmandal kohal ETV.
TNS Emori teleauditooriumi ülevaates oli analüüsitud kuude jooksul (september–detsember 2014) eelistatuim uudistesaade „Aktuaalne kaamera”, seejärel „Seitsmesed uudised” ning alles siis uudistesaade „Reporter”. Lähte kooli kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste seas on aga kõige populaarsem uudistesaade „Reporter”, seejärel „Seitsmesed uudised” ning kõige vähem soositud on „Aktuaalne kaamera”.
TNS Emori andmetel eelistatakse pigem kodumaiseid saateid. Analüüsitud kuude (september–detsember 2014) jooksul oli kõige populaarsem saade „Nädalalõpp Kanal 2ga”, järgnesid erinevad uudistesaated, nagu „Aktuaalne kaamera” ja „Reporter”.
Lähte kooli kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste hulgas on enim vaadatud saade „Selgeltnägijate tuleproov”, mis kattub ka TNS Emori andmetega. Samuti on mõlemate andmete põhjal populaarsed saated „Laula mu laulu” ning „Ringvaade”. Lähte kooli õpilased eelistavad aga ka „Me armastame Eestit” ja „Suletud uste taga”, mis TNS Emori vaadatumate saadete andmetest puuduvad.
TNS Emori andmetest selgub , et enim vaadatud teleseriaal on „Pilvede all”, mis on ka Lähte kooli kolmanda ja neljanda kooliastme õpilastel esimese viie seas. TNS Emori andmetel ei eelista eestlased vaadata Lähte kooli kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste hulgas populaarseid seriaale „Padjaklubi”, „Simpsonid”, „ENSV” ega „Köök”.

KOKKUVÕTE

Autori peamine eesmärk uurimistöö tegemisel oli välja selgitada Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste telemeedia tarbimise eelistused. Autor soovis teada saada informatsiooni selle kohta, kui palju aega veedab Lähte kooli õpilane televiisorit vaadates ning milliseid telekanaleid ja telesaadete žanre ta eelistab. Lisaks sellele oli eesmärk analüüsida TNS Emori teleauditooriumi ülevaate andmete põhjal eestlaste tüüpilisi televaatamise harjumusi ning võrrelda saadud tulemusi Lähte kooli õpilaste vastustega.
Läbiviidud küsitlusest selgus, et kõige meeldivam žanr nii Lähte kooli kolmanda kooliastme kui ka gümnaasiumiastme õpilaste jaoks on meelelahutus. Lähte kooli kolmanda ja neljanda kooliastme õpilased veedavad teleri ees pool tundi kuni tund aega päevas, keskmine eestlane aga 2–4 h päevas.
Selgus, et eelistatuim saade Lähte kooli kolmanda kooliastme ning gümnaasiumiõpilaste seas on „Selgeltnägijate tuleproov”, keskmise eestlase lemmik oli aga 2014. aasta oktoobrist detsembrini „Nädalalõpp Kanal 2ga”. Eelistatuim seriaal mõlemas kooliastmes on „Padjaklubi”. TNS Emori andmetel on eestlaste lemmik „Pilvede all”, mis on ka Lähte kooli õpilastel esiviisikus.
Tulemuste põhjal sai järeldada, et Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistatuim uudistesaade on telekanalis Kanal 2 näidatav „Reporter”. TNS Emori andmetel on eestlastel selleks „Aktuaalne kaamera”. Lisaks leidis autor, et eelistatuim telekanal Lähte kooli kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste hulgas on TV3. TNS Emori andmetel on eestlaste eelistus telekanal ETV.
Selgus, et Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiastme õpilaste eelistused ei sõltu vanusest . Samuti sai autor teada, et Lähte kooli õpilaste eelistused ei kattu keskmise eestlase eelistustega, mis on välja toodud TNS Emori kodulehel.

KASUTATUD KIRJANDUS

ERR 2009–2010. Eesti Rahvusringhäälingu arengukava. http://www.err.ee/files/ERR_arengukava_2009-2012.pdf . (kasutatud 11.12.14)
ERR, 2014. info.err.ee (kasutatud 11.12.14)
Hunt, I., 2006. Aktuaalne kaamera –kas Tallinna või kogu riigi uudistesaade?. Tartu. Tartu Ülikool. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15551/Baktoo_Hunt.pdf?sequence=1 (kasutatud 06.01.2015)
Kanal 2, 2014. http://kanal2.ee/kanal2 (kasutatud 11.12.14)
Kask, K., 2013. Meedia mõju. Tallinn: Avita.
Lumiste, L., 1977. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm: Spånga tryckeri AB.
McQuail, D., 2000. McQuaili Massikommunikatsiooniteooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Rannu, S., 2010. Eesti televaatajate tüpoloogia. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 120–127.
Televisioon Euroopas: regulatsioon , poliitika, sõltumatus, 2005. Põltsamaa: Vali Press.
Thorsen, M., & MØller, H-G., 1992. Teleajakirjandus.Tvjournalistik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
TNS Emor, 2014. Teleauditooriumi ülevaade oktoobrikuus, 2014. http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-oktoobrikuus-2/ (kasutatud 12.01.2015)
TNS Emor, 2014.Teleauditooriumi ülevaade septembrikuus, 2014. http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-septembrikuus-4/ ( kasutatud 11.01.2015)
TNS Emor, 2014. Teleauditooriumi ülevaade novembrikuus, 2014. http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-novembrikuus/ (kasutatud 12.01. 2015)
TNS Emor, 2015. Teleauditooriumi ülevaade detsembrikuus, 2014. http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-detsembrikuus/ (kasutatud 19.01.2015)
TV3, 2014. http://www.tv3.ee/tv3-eest i (kasutatud 11.12.14).
Vahtre, Sulev., 2005. Eesti ajalugu VI Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa.
Vihalemm, P., 2004. Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

LISAD

Lisa 1. Küsitlusankeet

Hea vastaja !
Olen Kristiina Anton 11. ms klassist. Teostan uurimistööd teemal "Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, Kanal 2 ja TV 3 tarbimise harjumused". Uurimuse eesmärk on saada ülevaade Teie telemeedia tarbimisele kulutatud ajast ning sellest, milliseid telekanaleid ja saateid eelistate.
Esitatud küsimustele vastamiseks palun tõmmata ring ümber vaid ühele, Teie meelest kõige õigemale vastusevariandile.
Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et Teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse vaid uurimuse autori poolt käesoleva uurimistöö koostamisel.
Loodan mõistvale suhtumisele!
Klass.....
Vanus....
Sugu M/N
1. Kui palju aega kulutad päevas televiisori vaatamisele?
a) 0,5-1 h
b) 1-2h
c) 2-4h
d) rohkem
Kui valisid vastusevariandi "rohkem", siis palun täpsusta, mitu tundi kulub ....................
2. Milliseid telesaadete žanre eelistate?
a) dokumentaalsaated
b) meelelahutussaated
c) tõsielusarjad
d) poliitikasaated
e) loodussaated
Kui valisid "loodussaated", siis palun täpsusta....................
3. Millist liiki seriaali eelistate?
a) komöödia
b) draama
c) seebiooper
Muu (palun nimeta)……………………………….
4. Millist telekanalit eelistate?
a) ETV
b) Kanal2
c) TV3
5. Millist uudistesaatet jälgite?
a) „Aktuaalne kaamera“
b) „Reporter“
c) „Seitsmesed uudised“
d) ei jälgi uudiseid
6. Millist kodumaist saadet jälgite ETV's?
a) „Prillitoosˮ
b) „Osoon“
c) „Ringvaade“
d) „Meie kodanikud“
e) „Terevisioon“
f) „Maahommik“
g) „Pealtnägija“
h) „Mõistlik või mõttetu“
i) „ Foorum “
j) „ Kahekõne “
k) „Vabariigi kodanikud“
l) „Tõuse ja sära“
Muu (palun nimeta)……………………………….
7. Millist kodumaist seriaali jälgid ETV kanalilt ?
a) „Õnne 13“
b) „ENSV“
8. Millist välismaist seriaali jälgite ETV kanalilt?
a) ,, Midsomeri mõrvad´´
b) ,, Doktor Martin´´
c) ,, Holby City haigla ´´
d) ,, Kuritegu ´´
e) „Downtown Abbey “
f) „Hercule Poirot “
Muu (palun nimeta)……………………………….
9. Millist kodumaist saadet jälgite Kanal 2 kanalilt?
a) „Rooli võim“
b) „Kodutunne“
c) „Nädalalõpp Kanal 2ga“
d) „ Saladused “
e) „Laula mu laulu“
f) „Kuldvillak“
g) „Suur lotokolmapäev – rooside sõda“
h) „Doktor Olaf “
i) „C-komando“
j) „Radar“
Muu (palun nimeta)……………………………….
10. Millist kodumaist seriaali jälgite Kanal 2 kanalilt?

„Naabriplika“

„Pilvede all“

„Köök“

„Viimane võmm“
Muu (palun nimeta) .....................................
11. Millist seebiooperit jälgite Kanal 2 kanalilt?
a) „ Tuhat ja üks ööd“
b) „Taltsutamatu süda“
c) „Kodus ja võõrsil“
d) „Sajandi armastus“
e) „Keelatud armastus“
12. Millist kodumaist saadet vaatate TV3 kanalilt?
a) „Suletud uste taga“
b) „Naistevahetus“
c) „Kodumäng“
d) „Volgadega ümber musta mere“
e) „Kaua võib!“
f) „Me armastame Eestit“
Muu (palun nimeta)……………………………….
13. Millist kodumaist seriaali vaatate TV3 kanalilt?
a) „Kättemaksukontor“
b) „Padjaklubi“
c) „Kartulid ja apelsinid“
d) „Keskea rõõmud“
Muu (palun nimeta).......................................
14.Millist välismaist saadet jälgite TV3 kanalilt?
a) „Appi tuleb selgeltnägija“
b) „Selgeltnägijate tuleproov“
Muu (palun nimeta).......................................
15. Millist välismaist seriaali jälgite TV3 kanalilt?
a) „ Castle “
b) „CSI kriminalistid “
c) „Glee“
d) „Simpsonid“
e) „Sherlock New Yorgis “
Muu (palun nimeta).......................................
16. Millist seebiooperit jälgite TV3 kanalilt?
a) „Vaprad ja ilusad“
b) „Armastuse pisarad “
c) „Südameasi“
d) „Kirgede torm “
Aitäh !