Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TOITUMISHARJUMUSED, statistiline analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida kindlasti vahele ei jätaks?
  • Kuidas hindad vajadust süüa kindlatel aegadel päeva lõikes?
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
IT- Kaug. 2012

TOITUMISHARJUMUSED

Matemaatika ja statistika

Sisukord


SISSEJUHATUS 3
Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus 4
3. ÜLDANDMETE ANALÜÜS 5
3.1 Jagunemine vanuse järgi 6
3.3 Töötavate söögieelistused 9
3.4 Toidule kuluva raha ja kindlate söögiaegade vajaduse vaheline seos 10
3.5 Kulu söögile (päevas) ja soo vaheline seos 11
3.6 Meeste ja naiste eelistus , kas taimetoit või tavaline toit 12
KOKKUVÕTE 13
LISAD 14
Lisa 1. Küsitlusankeet 14
SISSEJUHATUS 3
Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus 4
3. ÜLDANDMETE ANALÜÜS 5
3.1 Jagunemine vanuse järgi 6
3.3 Töötavate söögieelistused 9
3.4 Toidule kuluva raha ja kindlate söögiaegade vajaduse vaheline seos 10
3.5 Kulu söögile (päevas) ja soo vaheline seos 11
3.6 Meeste ja naiste eelistus, kas taimetoit või tavaline toit 12
KOKKUVÕTE 13
LISAD 14
Lisa 1. Küsitlusankeet 14

SISSEJUHATUS


Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit , mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest.
Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel . Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Ankeet koosnes 13 küsimusest ning hõlmas endas erinevaid tunnusetüüpe.
1. METOODIKA
Ainetöö jaoks läbiviidud küsitlus oli ankeedipõhine ning vastajateks olid suuremalt jaolt tuttavad ja nende tuttavad või inimesed, kes olid parasjagu kättesaadavad ehk uuring viidi läbi mugavusvalimi kasutamisel. Mugavusvalimi kasutamisel kaasatakse objektid valimisse subjektiivsel valikul , kus valituks osutuvad uurijale parajasti kättesaadavad objektid. Praktikas on see üks enam levinud valimi moodustamise viise.
Antud andmestik on valim üldkogumist. Planeeritavaks valimimahuks oli vähemalt 50 küsitletu andmed. Ankeet jagati 62-le inimesele, kuid neist 12 praagiti välja. Põhjuseks, kas ankeet oli vaatamat oma lihtsusele suures ulatuses täitmata või oli ilmselgelt näha, et vastatud oli täiesti ükskõikselt, suvaliselt.
Kaks küsimust omasid ka vastusevarianti muu (täpsusta). Esimeseks oli küsimus kas õpid, töötad, oled töötu ja muu (täpsusta). Üks vastanutest valis muu ja täpsustus oli lapsepuhkusel. Söögieelistuste küsimusel sai ka ise täpsustava vastuse anda ja neid esines viis. Kaks vastanut eelistas suppi ja kolmel korral eelistati salatit, mis kirjutati täpsustuseks.

Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus


Küsitlus koosnes 12 erinevast valikvastusega küsimusest. Osade küsimuste puhul oli vastajal võimalik kirjutada ka oma poolne eelistus, mida valikus polnud. Esimesed 2 küsimust hõlmasid vastaja üldinfot (sugu, vanus). Järgnevad küsimused puudutasid vastaja seisukohti uuringu sisulise poole pealt. Viimane küsimus oli aga näitamaks vastaja reaalseid võimalusi küsimuste realiseerimiseks.





3. ÜLDANDMETE ANALÜÜS


Uuring tehti 50 respondendi andmeid aluseks võttes. Kuna söömisharjumused võivad olla meestel ja naistel erinevad, siis sai 62 ankeeti jagatud enam-vähem võrdselt nii meestele kui ka naistele. 12 ankeeti sai välja praagitud ja selle tulemusena jagunesid 50 vastajat soo järgi võrdselt..
Joonis 1. Sooline jaotus




3.1 Jagunemine vanuse järgi


Vanuselist jaotust vaadeldes on näha, et kõige rohkem vastanuid oli vanusegrupis kuni 25 aastat. Seda ilmselt seetõttu, et ainetöö autor kasutas ankeedipõhist meetodit, jagades ankeedid inimestele, kellele oli hetkel võimalik anda. Nende seas olid paljud autori sõbrad, kes suures osas jäävad samasse vanusegruppi tema endaga. Pea sama palju, kui kuni 25 aastaseid vastanuid oli ka 26-34 aastaste vastanute osakaal. Kuigi kuni 25 aastaste ja 26-34 aastaste vastanute osakaal on teistest suurem oli ka teistes vanusegruppides piisavalt vastanuid, tänu millele ei kujunenud kogu uuring ükskülgseks.
Joonis 2. Vanusevahemike sagedus
3.2 Kindlate söögiaegade vajaduse ja soo vaheline seos
Uurime, milline on seos kindlate söögiaegade vajaduse ning soo vahel.
Tabel1
Count of sugu
Vajadus süüa kindlatel aegadel
 
 
 
Sugu
Sum of ei vaja
Sum of natukene
Sum of keskmiselt
Sum of väga
Grand Total
mees
7
4
9
5
25
naine
5
8
7
5
25
Grand Total
12
12
16
10
50
Vaadeldes tulemusi lähemalt, näeme, et väga kindlat ja üksmeelset eelistust välja ei tulnud. On inimesi, kes on väga kindlad selles, et tuleb süüa kindlatel aegadel. On neid, kelle jaoks ei ole üldse oluline, millal süüa ja on neid, kes peavad kindlal ajal söömist kas siis vähem või rohkem oluliseks.
Vaadeldes meeste ja naiste arvamust eraldi, tuleb välja, et mehi, kelle jaoks kindlal ajal söömine ei oma mingisugust tähtsust on naistest rohkem. Samas on rohkem naisi, kes peab seda natukene tähtsaks ja rohkem mehi, kes peab seda keskmiselt tähtsaks. Neid, kes on veendunud, et süüa tuleb kindlatel aegadel, on meeste ja naiste hulgas võrdselt. Üldpildis vaadatuna jääb silma, et vastajad jagunevad suures joones neljaks ning inimeste eelistused on erinevad, kuid soolisel jagunemisel suurt erinevust ei ole.
Joonis 3. Kindlate söögikordade ja soo vaheline seos

3.3 Töötavate söögieelistused


Uurime ainult töötavate söögieelistusi.
Joonis 4. Töötavate eelistatumad toidud
Töötavate inimeste söögieelistuste seas osutus mõnevõrra üllatuslikult populaarseimaks riis . Kuid pea sama palju vastanutest eelistas ka kartulit . Enam kui pooled töötavatest eelistaski just kas riisi või kartulit. Järgnesid pasta , mida eelistab süüa 20% töötavatest inimestest ja muu (märgiti juurde supp või salat ) , mida sööb 16% vastanutest. 8% eelistab süüa tatart ja kõige vähem meeldib töötavatele inimestele süüa putru. Üllatav on riisi suur eelistamine ja tundub, et Eestlaste armastatud kartul on saanud omale konkurendi.




3.4 Toidule kuluva raha ja kindlate söögiaegade vajaduse vaheline seos


Uurime toidule kuluva raha ja kindlate söögiaegade vajaduse vahelist seost. Uurime, kas näiteks inimesed, kellel on kindlate söögiaegade vajadus suurem on valmis ka söögile rohkem kulutama või kui palju kulub raha söögile neil, kes ei pea üldse kindlatel aegadel söömist oluliseks.
Joonis 6. Toidule kuluva raha ja söögiaegade seos
Neid, kes ei vaja süüa kindlatel aegadel kulub päevas söögile kõige enam 5-10 Eurot. Nende hulgas on poole vähem neid, kel kulub päevas söögile 10 ja rohkem Eurot ja kõige vähem neid, kes kulutavad päevas söögile kuni 3Eurot. Kes natuke peavad lugu kindlatel aegadel söömise tähtsusest, nende hulgas kulub päevas raha toidule enim just 10 ja rohkem Euro ulatuses või siis kuni 3 Eurot. Keskmiselt söögiaegade tähtsust hindavate seas on inimesed nõus söögi eest raha välja käima enim kas 3-5 Eurot või 5-10 Eurot. Vastanud, kes peavad kindlaid söögiaegu väga oluliseks, on planeeritav päeva kulu söögile kõige sagedasem 3-5 Eurot. Päevas söögile kuluva raha suurus on väga kõikuv ja nagu selgub , ei ole toidule kuluva raha ja kindlate söögiaegade vajaduse vahel olulist seost.

3.5 Kulu söögile (päevas) ja soo vaheline seos


Uurime söögile kuluva raha ja soo vahelist seost. Vaatame, kas söögile kuluva raha suuruse ja soo vahel on olulist erinevust.
Joonis 6. Kulu söögile ja soo vaheline seos
Tabelist näeme, et kõige suurem erinevus meeste ja naiste vahel on nende hulgas, kel kulub raha söögile päevas 5-10 Eurot, kuid üldjoontes jagunevad päevased kulutused söögile meestel ja naistel küllaltki võrdselt. Tulemustest on näha, et päevas söögile kuluva raha ja soo vahel olulist seost ei ole.



3.6 Meeste ja naiste eelistus, kas taimetoit või tavaline toit


Uurime, kas naised eelistavad taimetoitu või pigem tavalist toitu. Veatõenäosusel 0,05 tuli p väärtuseks 0,16. Järelikult meeste ja naiste eelistus süüa kas taimetoitu või tavalist toitu ei erine statistiliselt oluliselt.
Joonis 8. Meeste ja naiste eelistus-tavaline või taimetoit
Kuigi mõni naine eelistas taimetoitu, selgus uuringust, et enamsati eelsistatakse tavalist toitu ning meeste ja naiste vahel see oluliselt ei erine.


KOKKUVÕTE


Süüa vajavad meist kõik, sõltuvalt vanusest , tegevusalast, soost. Antud uuringus söömisharjumuste kohta oli vastajaid 50, kellest pooled olid mehed ja pooled naised. Uuringuobjektide vanused olid erinevad. Alla 25 aastast kuni 65 ja rohkem eluaastani. Seega haaras uuring väga erinevaid inimesi.
Ainetöös sai uuritud erinevate tunnuste vahelisi seoseid , leidmaks mis mõjutab söömisharjumusi. Kõige ühepoolsemaks osutus küsimus eelistuse kohta, kas taimetoit või tavaline. Vaid 2 vastajat 50-st eelistas taimetoitu.
Lõpetuseks võib järeldada, et söömisharjumused on inimestel erinevalt välja kujunenud ning ei sõltu vanusest, kas inimene õpib, töötab või on töötu ega ka sissetulekust .

LISAD

Lisa 1. Küsitlusankeet


1.Sugu?
Mees
Naine
2.Vanus?
Kuni 25a
26-34
35-44
45-54
55-64
65-...
3.Kas Sa...
Õpid
Töötad
Oled töötu
Muu (palun täpsusta)
4.Kas eelistad...
Valmistoitu (gulinaariat)
Kodus valmistatud toitu
Süüa toitlustusasutuses
5.Söögiaeg, mida kindlasti vahele ei jätaks?
Hommikusöök
Lõunasöök
Õhtusöök
6.Kuidas hindad vajadust süüa kindlatel aegadel (päeva lõikes)?
Väga vajan
Keskmiselt vajan
Natukene vajan
Ei vaja üldse
7.Eelistad pigem taimetoitu või tavalist toitu?
Taimetoitu
Tavalist toitu
8.Eelistatuim söök?
Kartul
Riis
Tatar
Pasta
Puder
Muu (palun täpsusta)
9.Toidu kõrvale eelistad juua?
Vett
Mahla
Piima
Õlut
Karastusjoogid
10.Meelepäraseim söögikordade arv päevas?
1 korda päevas
2 korda päeva
3 korda päevas
4 ja rohkem korda päevas
11.Meelepäraseim vahe söögikordade vahel?
2 tundi
3 tundi
4 tundi
5 tundi
6 ja rohkem tundi
12.Keskmine kulu päevas söögile?
Kuni 3€
3-5€
5-10€
10 ja rohkem€
13.Kuu sissetulek?
Vähem kui 300€
300-500€
500-1000€
1000 ja rohkem€
Tallinn 2013
Vasakule Paremale
TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #1 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #2 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #3 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #4 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #5 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #6 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #7 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #8 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #9 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #10 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #11 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #12 TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor boobu Õppematerjali autor
Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest.
Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Ankeet koosnes 13 küsimusest ning hõlmas endas erinevaid tunnusetüüpe.

Sarnased õppematerjalid

MINIMAALNE rahasumma - Statistiline uurimus
9
pdf

MINIMAALNE rahasumma - Statistiline uurimus

SISSEJUHATUS Minu uuringu teemaks oli ,,Mis oleks Sinu jaoks MINIMAALNE rahasumma, millega oleksid võimeline ära elama kuu aega?" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, ma

Statistika
Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine
12
pdf

Statistika ainetöö: Inimeste sportlike eluviiside uurimine

Kvalitatiivsed tunnused on järjestustunnused ja nominaaltunnused. Nende alla kuulub näiteks spordiklubi külastusvõimaluse ehk asukoha hinnang. Kasutatud on ka nominaaltunnuseid, nagu näiteks sugu. Küsimustiku binaarseteks tunnuseks on hetke elukoht. Vastused aitasid mul mõista, milline on suurim spordiklubide külastajate grupp ja mis omadused sellistel inimestel on (pikkus, kaal, sissetulek, elukoht), millised on nende toitumisharjumused, kuidas nad hindavad enda elukoha läheduses olevaid spordiklubisid ja kui tihti nad külastavad spordiklubisid. Ainetöö lõpuks sooviksin teada saada, millised on inimeste toitumis- ja sportimisharjumused ning sellest järeldus teha, mida neile tuleb pakkuda, et nende sportlike eluviise arendada ja nõudmisi rahuldada. 3 UURINGU METOODIKA Küsitluse viisin läbi ankeetküsitlusena Google Online küsitluse vormi (Google Forms) kaudu

Statistika
UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused
36
doc

UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused

Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas. Toitumisharjumuste kujunemine on oluline nii noorte tervise, kasvu, kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt

Toit ja toitumine
Klassi õpilaste toitumisharjumused
14
doc

Klassi õpilaste toitumisharjumused

Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine.........................................................................................

Toit ja toitumine
Sportlaste toitumine
13
docx

Sportlaste toitumine

Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 LISA 1.....................................

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE
13
docx

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu.

Bioloogia
NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
57
docx

NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t

Kaubandus ökonoomika
Tasakaalustatud toitumine
20
pdf

Tasakaalustatud toitumine

sele kaasa. kaalu muutustes. 1 Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks Naatriumi tarvitamine <5 g keedusoola (<2 g naatriumit) päevas Kaaliumi tarvitamine Naised 3,1 ja mehed 3,5 g päevas

Inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun