o Juhul kui teise järjekoha hüpoteek jääb hageja kaasomandi mõttelist osa koormama, võib hageja taotleda, et kinnistu jäetaks talle kostjale kohase hüvitise maksmise kohustuse vastu. Seadused:  Perekonnaseadus § 15-37.  Võlaõigusseadus 7. osa (seltsinguleping), 52. ptk 3. ja 4. jagu ( § 1037-1042). 7.–8. Kontrolltöö (üldine asjaõigus) II VALLASASJAÕIGUS 9.-10. Vallasomandi tekkimine Põhimaterjal:  Kommentaar I § 92 – 951. 14/67  Kai Kullerkupp, Omandireservatsioon ja sellest tulenev ooteõigus. Juridica 1998 6, lk 279- 285.  Schwab/Prütting: § 32 IV (lk 136-137),§ 36-39, § 41-42, § 45. Kohtupraktika:  Riigikohtu otsus 3-2-1-18-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 14-17
omandi kaitseks valduse teenija vastu esitatakse nõue omandi kaitseks omanik asub oma õigust teostama omavaldaja teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud. Vallasomand Loodusvili Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab vilja omanikuks vilja asjast eraldamise hetkel (AÕS § 115 lg 1) Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. (AÕS § 115 lg 2) Vallasomandi käsutamine Omanikul on õigus: Vallasasi tehinguliselt üleanda (müük, kinge) Koormata vallasasju piiratud asjaõigustega nt vallaspandi seadmine (käsipant, registerpant, kommertspant) Vallasomandi lõppemine Lõppemiseks ei piisa üksnes valduse kaotamisest Vajalik on ka õigusalus (causa) Vallasomandi lõppemine Vallasomandi lõppemine võib olla kas: 1) suhteline (omand läheb üle teisele isikule) 2) Absoluutne (omanik ei soovi enam asja omada või asi hävib)
omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33
mitte reaalne  osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele.
lärmatakse pidevalt, postkasti pannakse tahtevastaselt materjale jne). Rikkumine ei eelda rikkuja süülist käitumist. Lisaks rikkumise lõpetamisele saab nõuda ka kahju hüvitamist. 2. VALLASASJAÕIGUS Omand jaguneb lähtuvalt asjade liigitusest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest, kas omandiõigus eksisteerib vallas- või kinnisasjale. Erinevus kahe omandi liigi vahel on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. Asjaõigusseadus tunneb seitset vallasomandi tekkimise alust. Vallasomandi tekkimise aluste puhul omab väga suurt rolli valdus. 2.1. Vallasomand 2.1.1. Üleandmine Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus  vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppnud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, siis piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. 2.1.2
omandiõigust ei rikutaks ning rikkumise tagajärjed kõrvaldataks. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigusega. Ning omand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Samuti nagu Rooma õiguseski, on omanikul on õigus esitada hagi igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand saab tekkida käesoleva seadustiku § 92 alusel, mis sätestab vallasomandi tekkimise üleandmisega: 1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva
ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Liigitus  kinnis- või kaasomand 5 6 23) Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena Üleandmine  võõrandaja annab asja valduse üle omandajale. Eeldused: poolte olemasolu, kokkulepe asja üleandmise kohta, faktiline kättetoimetamine. Lepingud: asjaõiguslik- ja võlaõiguslikleping (nt müügileping). Piisab suulisest kokkuleppest, teatud üleandmised registreeritakse registrites (nt auto ARK). Hõivamine ehk okupeerimine  asja vallutamine tahtega seda endale pidada. Saab omanikuta asju või hüljatud asju hõivata
tulevad päranduse saaja asemele alanejad sugulased. 21.Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine: valdus  tegelik võim asja üle, otsene ja kaudne valdus. Otsene- isik, kelle käes parajasti asi on; valdaja ja valduse teenija; õiguspärane ja õiguspäratu; täis- ja osavaldus; omavolita ja omavolil valdus; heauskne ja pahauskne; ainu ja kaasvaldus. 22.Omandi mõiste ja liigid: omand  õiguslik võim asja üle: kinnisomand ja vallasomand. 23.Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena: üleandmine- võõrandaja annab asja valduse üle omandajale, eeldatakse: 1. polte olemasolu; 2. kokkulepet asja üleandmise kohta; 3. faktiline kätte toimetamine- valduse üleandmine. Asjaõiguslik leping valduse ülemineku kohta. Võlaõiguslik leping- ostu-müügi leping; teatud üleandmised regist registrites; Hõivamine  ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada; hõivata saab ainult omanikuta asju või hüljatud asju(metsloomad) ; reguleerivad seadused
See tegu on õiguspärane kui ei ole ületatud hädakaitse piire. Hädaseisundis toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem, kui ärahoitud kahju. Hädaseisund- tegevus millel on õigusrikkumise tunnuseid, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks Kohustuste kollasioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust ei ole õigusvastane, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustust ja kõigi täitmine pole võimalik. 8. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja üleandmine, peremehetu vallasasja hõivamine, kaotatud vallasasja omandamine leiuga, peitvara omandamine, vallasasja ümbertöötamine segamine või ühendamine, igamine ja loodusvilja omandamine. 9. Rahaline karistus kohaldatakse- sõltuvalt süüteost. 1. Asteme kuriteo puhul on varaline karistus koos vangistusega. 2. Astme kuriteo puhul ka eraldiseisvana. 10. Kuritöö eest kohaldatavad põhikaristused-
käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele. Ühisomand(sh eraldi korteriomand)- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand- on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; omandi osade suurus kindlaks määratud (nt maja) 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Tekkimine: 1)vallasasja üleandmine (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale), 2)peremehetu vallasasja hõivamine (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks), 3)kaotatud vallasasja omandamine leiuga (isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab
reaalkoormatis), c. Omandamisõigused ( õigused mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel õiguse omandada asjale omand või muu õigus: ostueesõigus). Objekti järgi jagunevad piiratud asjaõigused: piiratud kinniasjasõiguseks ja piiratud vallasasjaõigused. Omanik võib olla füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, samuti riik või KOV ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Lk 41-68 Valduse kaitse tähendab praktiliselt omandi kaitse kergendamist. Vallasomandi üleandmise tingimuseks on valduse üleandmine, mille eesmärk on see et teha omaniku vahetus nähtavaks. Igast vallasasja valdajast eeldatakse et ta on valduse ajal selle asja omanik. Valdus on aluseks ja vallasasja heausksele omandamisele, kui võõrandajal ei olnud õigust asja üle anda. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes. Eesmärk nn välise rahu säilitamine
(pulgad ilma trummita). 10. Mis on valdus? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused 11. Kes või mis on valduse teenija? - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud korralduste kohaselt võimu teostab. Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse
3. Kas Ü-l on õiguslik alus seda asja vallata? Tal on õigus asja vallata, kuna B on sama omanik nagu A ja ta on Ü-ga üürilepigu sõlminud. (​ AÕS § 83 lg 1) 4. Kas ja kelle käest saab A osa rahast nõuda? A saab osa rahast B käest nõuda ​AÕS § 71 lg 2​alusel. (Vastavalt tema osa suurusele) VII loeng Vallasomand​- ühel inimesel lõpeb omandiõigus ja teisel ilmub. (omandiõiguse üleminek) Vallasomandi tekkimine: 1. tehingu omandamise teel (pooled lepivad kokku) (​AÕS § 92​) 2. omandamine seaduse alusel (tehingut ei ole, peavad olema täidetud tingimused, mida seadus selleks sätestab) ​AÕS § 96 - hõivamine PEAB TEADMA ! Vallasomandi üleminek (​AÕS § 92​ ): Peavad olema täidetud need ​eeldused​: 1. kehtiv asjaõigusleping (asjaõiguslepingust ei saa taganeda, kuid aga saab tühistada, tõlgendada jne) 2
terastalad omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Vaata ülevalt AÕS § 95 kohaldamise eeldusi. Sellest võib järeldada, et Ehitus ABC ei kaotanud terastalade omandit H-ile, kuna terastalad olid varastatud ning vastavalt AÕS § 95 lg 3 ei toimu asja heauskset omandamist, kui see on omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1  tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2  vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3  vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud.
terastalad omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Vaata ülevalt AÕS § 95 kohaldamise eeldusi. Sellest võib järeldada, et Ehitus ABC ei kaotanud terastalade omandit H-ile, kuna terastalad olid varastatud ning vastavalt AÕS § 95 lg 3 ei toimu asja heauskset omandamist, kui see on omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1 – tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2 – vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3 – vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud.
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi liigid: 1. ainuomand – omand kuulub ainult ühele inimesele 2. kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 3. ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand 75. Vallasomandi tekkimine Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on: 1. vallasasja üleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale 2. peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks 3
omand Kaasomanikud  valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; võib oma mõttelise osa pärandada, müüa, pantida jne(seaduse järgi) !!!teisel koosomanikel on selle ostueesõigus · ühisomand  on mitmele isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1. vallasasja üleandmine  kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, peab olema õiguslikus alus 2. peremehetu vallasasja hõivamine  kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks Peremehetu  on asi, millel pole olnud omanikku või kui omanik on valduse lõoetanud valdusest loobumise tahtega 3
(treppikoda, ühisesik jne) Reaalne  Konkreetne asi. (Korter, auto jne) Omand ja omandi kaitse. Omand koosneb 3 õigusest. Vallata Käsutada Kasutada Eesti põhiseaduse §32.  Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võiv omaniku nõusolekute võõrandada ainult seaduses kirja panduga. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Asja õigus seadus §68. Omandi mõiste. Vallas omandi tekkimine Vallasomandi tekkimine: 1. Üleandmisega 2. Hõivamisega 3. Leiuga 4. Heitvaraga  maasse peidetud raha väärtusega ese, mille omaniku ei saa kindlaks teha. Väga väärtuslik leid tuleb anda muinsuskaitsele. 5. Ümbertöötamisega  kui keegi heauskselt töötas ümber vallasasja kuulub see ese ümbertöötajale. 6. Igamisega  vallas omand tekkib igamisega kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult nagu omanik ja on hoidnud seda asja oma valduses 5 aastat
omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33
aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu pooles väärtuses, peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), ümbertöötamine/segamine/ühendamine (heauskselt omaniku nõusolekul
õigussüsteem 2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus Üleskutse teha pakkumus/ofert*  kui nt kauplus paneb välja hinna VÕS § 16: (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping. AÕS § 92  kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing
pärimisel. Näiteks tort, millest igaühele kuulub mingi lõik. Ühisomandi puhul kuulub kogu tort korraga kõigile omanikele. Näiteks abielu jooksul kogutud vara on ühine omand. Omand jaguneb vastavalt asjade liigitusele kas vallasomandiks või kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. 25.Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib vallasasja kokkuleppelise üleandmisega (AÕS § 92). Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus. Vallasomand tekib veel hõivamise, leidmise, peitvara leidmise, ümbertöötamise, ühendamise ja segamise või igamisega (aja jooksul uueks omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va
Riigi omand  riigile kuuluv vara Ühine omand  ühisomand või kaasomand Ühisomand  kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjad kuuluv omand Kaasomand  kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjad kuuluv omand Intellektuaalne omand  õigused inimese loometöö tulemusele 1. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja ülesandmine Peremehetu vallasasja hõivamine Kaotatud vallasasja omandamine leiuga Peitvara omandamine Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine Igamine Loodusvilja omandamine Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, näiteks ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv maja. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul soetatud vara. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Vallasomandi tekkimine. Üleandmine, hõivamine, leid, peitvara leid, igamine, loodusvilja omandamine ning vallasasja ümbertöötamine, segamine ja ühendamine vallasomandi tekkimise alustena. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks faktideks on 1) vallasasja üleandmine, 2) peremehetu vallasasja hõivamine, 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga, 4) peitvara omandamine, 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine, 6) igamine ja 7) loodusvilja omandamine.
Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, müüa, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus, v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks
Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta, erinevalt nt peremeheta asjadest). Intellektuaalomand ei ole omand asjaõigusseaduse tähenduses, sest omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2). Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte). Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes
VALDUS on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Oma valdust võib igaüks kaitsta jõuga, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kui tegemist on kinnisasjadega, siis need kantakse kinnistusraamatusse, mis on avalik. OMAND on isiku täieõiguslik võim asja üle. Kui omand kuulub kahele või enamale isikule, on tegemist ühise omandiga. Seda on kahte liiki: Kaasomand (osad on kindlaks määratud) Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: Üleandmine Hõivamine Leid  leiutasu on kuni 1/3 Peitvara  see kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast vara leiti  leiutasu kuni ½ vara väärtusest Erilise kultuuriväärtusega asjad kuuluvad riigile Igamine  tekib siis, kui isik valdab vallasasja heauskselt 5 aastat järjest KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega, tehing on notariaalne Riik võib kinnisasja ka hõivata.
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik
Seadus tunneb mitmeid ühisomandi liike, kaasomand ja ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega: (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8
või nõrgemalt ühendatud (nt auto). Asjade kogumi korral saavad asjaõiguse esemeks olla vaid kogumi üksikasjad, millel võivad olla ka erinevad saatused. Seda, kas kokkupandud asjad moodustavad üksikasja või asjade kogumi, otsustatakse käibes valitseva arvamuse alusel. Vallas- ja kinnisasjad Oluline on asjade jaotus kinnis- ja vallasasjadeks (§ 8). Põhjus seisneb selles, et nende käivet reguleeritakse eraldi sätetega. Vallasasjade käibe jaoks on eelkõige määravad valduse ja vallasomandi sätted, piiratud vallasasjaõiguse korral ka isiklike servituutide ja vallaspandi sätted. Kinnisasjade käivet reguleerivad seevastu aga kinnistusraamatu ja kinnisomandi sätted ja kui kinnisasja koormatakse piiratud asjaõigusega, siis vastavad piiratud asjaõiguste sätted. Kinnisasjana käsitletakse AÕS-is piiridega märgistatud (s.t. kaardile kantud) maatükki koos selle oluliste osadega (§ 15). Sellega välistatakse juba ette võimalus maa ja hoonete lahuskäibeks. Sellest
mõiste "võim asja üle" ühtsusele ja suleb endle, vaatamata oma tehnilistele eelistele ja kõrgele arengule, sellega tee praktiliste õigusinstituutide juurde, mille lõid teised, iseenesest vähem täiuslikud õiguskorrad, eelkõige tee kinnistusraamatu juurde. 2. Germaani õigus Germaani õigust iseloomustas palju suurem omandiseoste rõhutamine; germaani seadus tunneb ka astmeid, mis olid rooma õigusele võõrad, ülem- ja alamomandit, eelkõige erinevusi maa- ja vallasomandi vahel. Need arvukad vormid ja variatsioonid olid ühtlasi sotsiaalse seotuse teenistuses. Kirik esitas eriti selgeid moraalseid nõudmisi omandile ning süvendas sellega veelgi antud õiguse olemust. 3. Mõisaomanike võimu likvideerimine Tööndusvabadusega seondus talupoegade vabastamine, mõisakoormatiste likvideerimine, omandi muutmine vabaks omandiks, millega sai võimalikuks maa vaba võõrandamine ja koormamine.
ole asja reaalosaks. Kaasomanik võib oma mõttelist osa vabalt, ilma teiste kaasomanike käest luba küsimata käsutada nii nagu ainuomandit. Asja ennast võivad kaasomanikud käsutada aga ainult ühiselt. Seega ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. 10. Omandi kaitse. Vallasomandi tekkimise aluseks olevad juriidilised faktid. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisomandi ulatus. Mõned kinnisomandi kitsendused. Omandi kaitse Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel.
tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Hädaseisund välistab omaabi (AÕS § 41) teostamise Omand võib eraõiguses tekkida vaid asjadele kui kehalistele esemetele- vallas ja kinnisasjadele Erandina AÕS õiguste käibe osas õiguste pantimine Omand kui asjaõigus on üksikutele asjadele, mitte asjade kogumitele (üleandmiseks tuleb need identifitseerida Kinnisomandi esemeks on kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad, samuti- mida võidakse sinna kanda Vallasomandi esemeks on vallasasjad (TsÜS § 50 lg 2) Mõned asjad võivad olla käibest eraldatud või nende käive on piiratud (seaduse alusel) –nt relvad ja narkootikumid Käibes ei ole üldised hüved – nt avameri ja õhk Omand lõppeb hävimisega, kaotamisega.. OMANDI LIIGID Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. (2) Ühine omand on kaasomand või ühisomand.
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 23. OMAND JA SELLE TEKKIMINE Omand  isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1) Vallasasja üleandmine 2) Peremehetu vallasasja hõivamine 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) Peitvara omandamine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) Igamine  isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik 7) Loodusvilja omandamine 24. KINNISOMAND ..
asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede saa tagasi nõuda. Seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse kõrvaldamist. ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: kohustuse olemusega. Seaduse diskpositiivsuse põhimõte: 1) Vallasasja üleandmine lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses sätestatust võib 2) Peremehetu vallasasja hõivamine võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui
ainuomanik. Iga omanik võib siin käsutada teatud osa, mis ei ole asja reaalosaks. 10.Omandi kaitse. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 11.Vallasomandi tekkimise aluseks olevad juriidilised faktid. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisomandi ulatus. Mõned kinnisomandi kitsendused. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks on näiteks: vallasasja üleandmine peremehetu vallasasja hõivamine (§ 96) kaotatud vallasasja omandamine leiuga (§ 98-101.1) peitvara omandamine (§ 103-105)
· toreduslikud · vara  isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. · Valdus  kui mingi vara on kellegi kasutada. See võib olla heauskne ja pahauskne. Iga inimene võib oma valdust kaitsta, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Ühine omand  see, mis kuulub kahele või enamale isikule. Jaguneb 2 liiki: · kaasomand · Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: · üleandmine · hõivamine · Leid  leiutasu kuni 1/3 · Peitvara  see kuulub isikule, kelle kinnise/vallasasjast vara leiti. Leiutasu on kuni ½ asja väärtusest. Erilise kultuuriväärtusega asi kuulub riigile. · Igamine  tekib siis, kui isik valdab heauskselt mingit asja 5 aastat nagu omanik. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine: · Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. (notariaalne)
tegelikku olukorda – ka siis, kui see ei ole õiguspärane – vägivaldse sekkumise vastu, ja seda isegi siis, kui vägivaldselt sekkub õigustatud isik. Ilma seesuguse kaitseta võib omaabi osutuda edukaks ja selle keelamine oleks tulutu. • Säilitusfunktsioon Ka see isik, kes ei oma asjaga mingit asjaõiguslikku seost, omab valdajana sageli huvi säilitada valdus võimalikult kauaks ajaks. Valduse säilitusfunktsioon ilmneb valduse üleminekus pärijale (vt AÕS § 38), vallasomandi tekkimises igamisega (vt AÕS § 110) ning kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). • Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale,
64. Tehingu vormile esitatavad nõuded.. 65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused.. 66. Tsiviilõiguste teostamise viisid.. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. 71. Kinnispant e hüpoteek. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. 74. Omandi mõiste ja liigid.. 75. Vallasomandi tekkimine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm 77. . Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. 80. . Ostueesõigus. 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. 83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded.. 84
seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi saada. Otsene ja kaudne valdus. 42. Omandi mõiste. Vallasomandi tekkimine. Kinnisomandi tekkimine Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.
. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded.. 65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused.. 66. Tsiviilõiguste teostamise viisid.. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. 71. Kinnispant e hüpoteek. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. 74. Omandi mõiste ja liigid.. 75. Vallasomandi tekkimine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm 77. . Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. 80. . Ostueesõigus. 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. 83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded.. 84. Kohustuste täitmise tagamise viisid.. 85
110, 115, 122, 123 ja 124. Eraõiguses võib omand tekkida vaid asjadele kui kehalistele esemetele (res corporales). seega vallas- ja kinnisasjadele, mitte aga õigustele, nõuetele, vaimsetele saavutustele.42 Rooma õiguses nimetatakse asjaõigust ius in rem (õigus asjadest). Asjaõigused jagunesid kahte rühma  omandiõigus ehk dominium ja õigus võõrale asjale ehk iura in re aliena. Omandiõiguses eristatakse, vastavalt omandi esemele, vallas- ja kinnisomandit. Vallasomandi esemeks on vallasasi (res mobiles) ja kinnisomandi esemeks- kinnisasi (res immobiles). Asjade jagamist vallas- (res mobiles) ja kinnisasjadeks (res immobiles) ei pidanud Roomlased kuigi tähtsaks. Res mobiles tähendas vaid maatükki ja res immobiles, mis esineb küll Justinianuse seadusandluses, kuid ilma kindla õigusliku kategooriata. Tänapäeval on see aga kõige olulisem asjade liigitus.43
74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on
tekkinud õiguslikul teel  Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud  Vallasomand või kinnisomand  Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand  Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (nt abikaasade vara) Vallasomandi tekkimise viisid  Ülleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale  Peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks  Kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab viivitamatult teatama kaotajale ja
74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on
· omandaja omandas asja omanikult, kuid omandi ülekandmist pole toimunud (nt piiratud teovõime või asjaõiguskokkuleppe puudumine) · pärija pärib heauskselt asja, mis pärandajale ei kuulunudki (nt päritud raamatute seas on üks võõras) · omandamine põhineb mitte omandi ülekandmisel, vaid ühepoolsel valdussevõtmisel (nt võõra vihmavarju eksikombel võtmine) Vallasomand tekib igamisega 5 aasta jooksul. Muud vallasomandi tekkeviisid Vallasomandi tekkimise alused § 92: · Asjaõiguslikud · Pärimine · Abielust tulenevad  abielu sõlmimisega, abieluvara reziimi muutmisega · Juriidiliste isikute ühinemine · Sundenampakkumine  avaliku võimu tegevusest (põhjuseks senise omaniku võlad) · Sundvõõrandamine  avaliku võimu akt (avaliku huvi tõttu) · Haldusaktiga tagastamine  eeskätt omandireformi käigus VALLASPANT
Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Ühine omand Ühine omand kuulub kahele või enamale isikule, see võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, näiteks ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus oamndi osadega ½, 1/3 ja 1/6. Vallasomandi tekkimine Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. 1) Üleandmisega (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale) 2) Hõivamisega (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks) 32 3) Leiu omandamisega (peab otsima omanikku, teatama jne, andma üle politseile/ asutuse
asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või mõnel muul teel tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha, esitaja väärtpaberite ja avalikul enampakkumisel ostetud asjade suhtes. Omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tema tahtmise vastaselt välja läinud asja võib heauskselt valdajalt välja nõuda kui valdaja ei ole omandanud asja iganemisega. Vallasomandi tekkimise viis: · Hõivamine Vallasomand tekib hõivamisel, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehetu, kui see pole veel olnud kellegi omanduses või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Üks asi on marjad, seened, teine aga prügi. Metsloom on peremehetu kui ta on looduses vabaduses. Eraldi reegel kehtib mesilaste kohta. · Leid
Sinna kantakse kõikselle kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Avalik. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Ühine omand- kuulub mitmele inimesele Kaasomand- mõttelises osas ühine Ühisomand-mitmele isikule kuuluv kindlaksmääramata osadel ühises asjas kuuluv omand Ühine omand on kaasomand kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi osad on võrdsed. Kokkuleppe alused kasutavad. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. -üleandmisega -hõivamisega -leiu omandamisega -peitvara leidmisega -asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel -igamisega -loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel Kinnisomandi üleandmiseks vajalik ainuõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kui omanik on kantud kinnisturaamatusse ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada.
NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla. 8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja.
annaabi.ee 
